1-18-10134/15

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-18-10134

1. aprillil 2019.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Katreen Siirma ja tõlgi Ines Üprus juuresolekul, prokuröri Ljudmilla Tokar ja kaitsja adv. Toomas Laanemaa osavõtul arutas avalikul kohtuistungil üldmenetluses kuriteoasja Mihhail Marjassov, isikukood 35606135214, kodakondsus määratlemata, emakeeleks vene keel, kõrgharidusega, elukoht: XXX, XXX, tõkend puudub – süüdistuses KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi Süüdistus sisu: Mihhail Marjassovit süüdistatakse selles, et tema võltsis eeluurimise käigus kindlaks tegemata ajal, kuid hiljemalt 05.04.2017, Sihtasutus Kutsekoda geodeedi kutsetunnistust numbriga XXX sellega, et muutis kutsetunnistuse numbri ning asendas kutsetunnistusel oleva nime ja sünniaja enda nime ning sünniajaga, eesmärgiga saada õigus kandideerida tööle geodeedi ametikohale ning suurendada oma konkurentsivõimet. Nimetatud geodeedi kutsetunnistus oli vajalik Mihhail Marjassovile astumaks töölepingulistesse suhetesse tööandjaga. Seega pani Mihhail Marjassov toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, see on KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Mihhail Marjassovit selles, et tema esitas teadvalt enda poolt varem võltsitud Sihtasutus Kutsekoda kutsetunnistuse XXX AS-le K I , saates selle 05.04.2017 kell 23.19 oma emaili aadressilt XXX.ee AS K I e-maili aadressile XXX, eesmärgiga kandideerida tööle geodeedi ametikohale AS-is K I . Seega pani Mihhail Marjassov toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, see on KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetlus Kohtuistungil Mihhail Marjassov ennast talle ette heidetavates kuritegudes süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: tunnistajad K K (G E OÜ juhatuse liige), D T (AS K I juhiabi) ja M M (OÜ M T tegevjuht). Kohtule esitati järgmised kirjalikud tõendid: - E G Ü 05.04.2018 e-kiri PPA-le, milles on välja toodud, et E G Ü poole on pöördunud OÜ M T juhatuse liige M M palvega hoiatada tulevasi võimalike tööandjaid seoses M. Marjassoviga, kes on võltsinud enda kutsetunnistust. Lisaks on 2017 nende poole pöördunud K I AS juhiabi D T , kes samuti üritas edutult kontrollida manuses oleva kutsetunnistuse kehtivust Kutsekoja kodulehel. Manusena on lisatud väljatrükk riiklikust kutseregistrist seisuga 05.04.2017 ning väljatrükil on kutsetunnistus 075938 (lk 2-4). - AS K I juhiabi D T e-kirjana saadetud vastuskiri kriminaalasjas, milles teatas, et 2017 kevadel otsis AS K I töötajat geodeedi ametikohale ning töökuulutuses oli nõue, et vajalik on geodeedi kutsetunnistus. M. Marjassov vastas töökuulutusele ja tema kandideerimissoovile oli lisatud kutsetunnistus. Kontrollis kutsetunnistuse vastavust kutsekoda.ee paiknevast väljastatud kutsetunnistuse registrist, kuid sealt sellise numbriga tunnistust ei leidnud, M. Marjassovi nimele 1 oli väljastatud turvatöötaja tähtajatu kutsetunnistus. Pöördus küsimusega Kutsekoda SA ja E G Ühingu poole ning selgus, et M. Marjassovile ei ole geodeedi kutsetunnistust väljastatud (lk 17). - AS K I e-kirjade väljatrükid, milles kajastuvad M. Marjassovi poolt AS-le K I kutsetunnistuse XXX esitamise ajaolud (lk 18-27): 05.04.2017 on M. Marjassov e-postilt XXX edastanud e-postiaadressile XXX andmed enda hariduse ja töökogemuse kohta; 06.04.2017 saatis AS K I juhiabi D T SA Kutsekojale kutsetunnistuse palvega kontrollida selle kehtivust ning 06.04.2017 on SA Kutsekoda vastanud, et sellise numbriga kutsetunnistus on väljastatud teisele isikule ja teise kutsenimetusega, seega on tegemist võltsinguga; 06.04.2017 AS K I juhiabi saatis 06.04.2017 M. Marjassovile kirja, milles palus selgitada kutsetunnistuse teemat; 06.04.2017 ja 07.04.2017 on M. Marjassov e-postilt XXX edastanud e-postiaadressile XXX täiendavalt andmed enda hariduse ja töökogemuse kohta; 11.04.2017 E G Ü e-kiri AS-le K I selle kohta, et E G Ü pole sellist kutset väljastanud ning nende hinnangul on tegu võltsinguga; - T T (TTÜ) vastuskiri M. Marjassovi õppimise kohta T P I ning edastatud informatsiooni kohaselt leiduvad TTÜ arhiivis rektori 1973-1975 käskkirjad M. Marjassovi immatrikuleerimisest 1973 ja 1974 ja eksmatrikuleerimisest vastavalt 1974 ja 1975 (lk 50-51). - Rahvusarhiivi teatis lisadega selle kohta, et andmeid M. Marjassovile väljastatud tunnistuste või diplomite kohta leitud ei ole. 19.09.1987 dateeritud ankeedist selgub, et 1987 oli Marjassovil keskharidus, oli aastatel 1974-1976 õppinud T P I ja 1976 mais läinud kooli lõpetamata Nõukogude armeesse aega teenima. Ankeedi täitmise ajal õppis L raudteetranspordi inseneride instituudis (lk 56-64). - Põhja prefektuuri 18.05.2018 e-kirja teel tehtud täpsustav päring Rahvusarhiivi selle kohta, kas Rahvusarhiivile üle antud kvalifikatsiooni tõstmise kursuste või Kursuste lõputunnistuste väljaandmise registreerimise raamatutest nähtub, et M. Marjassovile on T P I poolt 1980 juunikuus välja antud kvalifikatsiooni tõstmise tunnistus nr 2459 rakendusgeodeesia alal. Rahvusarhiivi 21.05.2018 vastusest nähtuvalt ühtegi 1980 juunist pärinevat dokumenti numbriga 2459 ei ole, täienduskoolituse tunnistusi ei tundu olevat. Vastuseks Põhja prefektuuri 21.05.2018 küsimusele, kas TPI-s 1980.aastal üldse oli geodeesiaalaseid kursuseid, vastas arhivaar, et geodeesia-alaste kursuste olemasolu TPI-s 1980.a ei ole Rahvusarhiivis olevate dokumentide alusel võimalik ei kinnitada ega ümber lükata. Arhivaari 22.05.2018 vastusest nähtuvalt on võimalik, et osa dokumente on kaduma saanud ja pole arhiivi jõudnudki (lk 65-73). - Väljatrükk SA Kutsekoja veebilehelt selle kohta, et M. Marjassovi kutsenimetus on XXX, tase 3 ning kutsetunnistuse nr on XXX (lk 77-78). - Koopia tunnistusest selle kohta, et 24.03.1980 kuni 10.06.1980 tõstis M. Marjasov oma kvalifikatsiooni T P I geodeesia erialal (lk 39-41). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kohtumenetluse pooled ja tunnistajad ning uurinud kohtule esitatud kirjalikke materjale, analüüsinud ja hinnanud tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Süüdistusest lähtuvalt on dokumendiks, mille võltsimist ja kasutamist M. Marjassovile ette heidetakse, kutsetunnistus nr XXX. Kuivõrd mõlemad episoodid on seotud ühe ja sama kutsetunnistusega ning ka esitatud tõendid on omavahel seotud, analüüsib kohus süüdistatava käitumise vastavust esitatud süüteokoosseisudele mõlemas episoodis korraga. Eelnimetatud kutsetunnistusena on kohtule esitatud kaks paberkandjal väljatrükki kutseregistrist seisuga 05.04.2017.a ja 06.04.2017 (lk 4 ja 20). Mõlemal väljatrükil on märgitud SA Kutsekoda kollane sümboolika, Kutsekoja kontaktid, kutsetunnistuse nimetus numbriga XXX, isik ning talle omistatud kutsega seotud andmed (isiku nimi, tema sünniaeg, kutsenimetus, kutsestandard, EKR ja EQF tase, valitud kompetentsid, väljastaja E G Ü ning kehtivus). Erinevus kahe väljatrüki osas on 2 üksnes isiku perekonnanime kirjapildis – 05.04.2017 väljatrükil on kirjutatud Mihhail Marjassov ning 06.04.2017 väljatrükil Mihhail MArjassov. Vaidlust ei ole selles, et ülalviidatud andmetega kutsetunnistust süüdistuses näidatud ajal kutseregistris ei eksisteerinud. Kohtule on selle kohta esitatud tõenditena e-kirjad, millest nähtuvalt on mitmed isikud püüdnud M. Marjassovi geodeedi kutseoskust kutseregistrist kontrollida, kuid tulutult. Nii on E G Ü juhatuse esimees K K saatnud 05.04.2018 e-kirja PPA-le, milles teatas, et nad on kontrollinud kehtivate ja kehtivuse lõpetanud dokumentide hulgast ning M. Marjassovile ei ole mitte ühtegi geomaatika valdkonna tunnistust mitte kunagi väljastatud ega ole ta seda ka mitte kunagi taotlenud, Kutsekoja andmetel on talle väljastatud vaid kutsetunnistus XXX, tase
2. Samas kirjas teatas K. K , et E G Ü poole on pöördunud OÜ M T juhatuse liige M M palvega hoiatada tulevasi võimalike tööandjaid seoses M. Marjassoviga, kes on võltsinud enda kutsetunnistust, lisaks on 2017 nende poole pöördunud K I AS juhiabi D T, kes samuti üritas edutult kontrollida manuses oleva kutsetunnistuse kehtivust Kutsekoja kodulehel (lk 2-3). 06.04.2017 saatis AS K I juhiabi D T SA Kutsekojale kutsetunnistuse palvega kontrollida selle kehtivust ning 06.04.2017 on SA Kutsekoda vastanud, et sellise numbriga kutsetunnistus on väljastatud teisele isikule ja teise kutsenimetusega, seega on tegemist võltsinguga (lk 19). D T teatas 11.04.2018 vastuseks nõudekirjale kriminaalasjas, et 2017 kevadel otsis AS K I töötajat geodeedi ametikohale, M. Marjassov vastas töökuulutusele ja tema kandideerimissoovile oli lisatud kutsetunnistus, kontrollis kutsetunnistuse vastavust kutsekoda.ee paiknevast väljastatud kutsetunnistuse registrist, kuid sealt sellise numbriga tunnistust ei leidnud, pöördus küsimusega Kutsekoda SA ja E G Ü poole ning selgus, et M. Marjassovile ei ole geodeedi kutsetunnistust väljastatud (lk 17). 11.04.2017 E G Ü ekiri AS-le K I selle kohta, et E G Ü pole sellist kutset väljastanud ning nende hinnangul on tegu võltsinguga (lk 23). E-kirjad edastanud isikud on kohtus ka tunnistajatena üle kuulatud. Tunnistaja D T ütluste kohaselt kontrollis ta kutsetunnistust ning kuna seal ei olnud selle märgiga kutsetunnistust, siis kontrollis Marjassovi nime järgi ning tuli välja XXX tase. G Ü vastas, et geodeedi kutsetunnistust ei ole Marjassovile välja antud. Tunnistaja M M ütluste kohaselt on kutsetunnistust võimalik kontrollida Kutsekojast küsides või interneti teel, kuhu sisestad isiku nime või isikukoodi. Kontrollisid seda siis, kui olid Marjassovi juba tööle võtnud, hakkasid tema pädevuses kahtlema, otsustasid teha täiendava taustakontrolli, vaatasid Kutsekoja kodulehelt, panid Marjassovi nime sinna ja tuli välja, et tal puudub see. Pöördusid Kutsekoja poole, hiljem pöördusid G Ü , et hoiatada sellise inimese eest. Tunnistaja K K ütluste kohaselt on kutsetunnistuse kohta võimalik uurida E G Ü ja Kutsekoja registrist, kutsetunnistused väljastab E G Ü . Mihhail Marjassovi kohta oli Kutsekojas üks XXX kutsetunnistus. Vaidlust ei ole ka selles, et M. Marjassov edastas 05.04.2017 kell 23:19 oma e-maili aadressilt XXX AS K I e-maili aadressile XXX andmed enda töökogemuse kohta eesmärgiga kandideerida geodeedi ametikohale AS-is K I ning nimetatu leiab kajastamist e-kirja väljatrükil (lk 18). Samuti on kohtule esitatud väljatrükid selle kohta, et 06.04.2017 ja 07.04.2017 on M. Marjassov e-postilt XXX edastanud e-postiaadressile XXX täiendavalt andmed enda hariduse ja töökogemuse kohta (lk 22,23). Tunnistajana üle kuulatud AS K I juhiabi D T ütluste kohaselt kandideeris M. Marjassov neile geodeediks ning saatis K I üldmeilile oma kutsetunnistuse ja kirja varasematest töökohtadest, kõigepealt saatis Marjassov oma kutsetunnistuse ja kirja, kus ta töötanud on ning järgmisel päeval tuli uus kiri, seal oli kutsetunnistus ka manusena, võis olla teise kuupäevaga, Marjassov esitas väljatrüki kutseregistrist kahel korral, ei süvenenud nendesse, kuna kutsetunnistuse number oli sama. Ka süüdistatava enda ütluste kohaselt kandideeris ta 2017 AS-i K geodeediks ning esitas kutsetunnistuse, mille sai Kutsekojast, saatis ka enda CV. Süüdistatav selgitas, et võttis kutsetunnistuse Kutsekojast, vajutades arvutis klahvi F12 ning vahetades seal kõike, mis tal vaja oli (perekonnanime, sünniaasta, tasemed), number oli tal ammu, ei mäleta kus kohast ta selle võttis. 3 Kuigi kohtule esitatud tõendite ja süüdistatava ütluste pinnalt jäi selgusetuks, millest on tingitud kahe erineva kuupäevaga (05.04.2017 ja 06.04.2017) väljatrükk kutseregistrist, omab kohtu hinnangul eelkõige tähtsust süüdistuses näidatud kuupäev 05.04.2017.a. Kuivõrd kohtule on esitatud väljatrükk riiklikust kutseregistris seisuga 05.04.2017 22:50 (lk 4) ning juba 06.04.2017 9:11 on AS K I juhiabi D. Tedastanud selle elektrooniliselt Kutsekojale kontrollimiseks (lk 19), on kohtu hinnangul selge, et M. Marjassov edastas väljatrüki AS K I juba 05.04.2017 kell 23:19 edastatud e-kirjaga ehk süüdistuses näidatud ajal. Süüdistatav küll tunnistas, et muutis Kutsekoja veebilehel andmeid, kuid ei leidnud, et oleks sellega toime pannud dokumendi võltsimise. Süüdistatava ütluste kohaselt oli tegemist ekraanitõmmisega, mitte dokumendiga. Ka süüdistatava kaitsja on seisukohal, et kutseregistri kannet ei saa samastada kutsetunnistuse kui dokumendiga, osundades kutseseaduses sätestatule. Kuni 31.12.2018 kehtinud kutseseaduse (KutS) § 21 lg 1 redaktsiooni kohaselt on kutsetunnistus dokument, mis tõendab isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele, osakutse puhul kutsestandardi ühe või mitme osa nõuetele. Kutsetunnistuse õigsuse eest vastutab kutsetunnistuse väljastanud kutse andja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kehtestab kutsetunnistuse statuudi ja vormi valdkonna eest vastutav minister määrusega. Süüdistuses etteheidetava teo toimepanemise ajal ja praegu kehtiva kutsetunnistuse statuudi ja vormi (Haridus- ja teaduministri 19.12.2008 määrus) § 1 lg 1 järgi on kutsetunnistus dokument, mis tõendab isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Sama määruse § 4 kohaselt vormistatakse kutsetunnistus A4-formaadis turvaelementide ja taustmustriga plangile, millele on trükitud sõna «KUTSETUNNISTUS». Määruse § 6 lg 1 kohaselt kinnitatakse kutsetunnistus kutse või osakutse andmise otsuse teinud kutsekomisjoni esimehe, tema äraolekul aseesimehe allkirja ning kutse andja pitseriga ning lõige 4 järgi registreeritakse väljastatud kutsetunnistused kutseregistris. Kuni 14.03.2019 kehtinud KutS § 14 lg 1 redaktsiooni kohaselt on kutseregister riigi andmekogu, milles kogutakse, säilitatakse ja süstematiseeritakse teavet kutsenõukogude, kutsealade, kutsestandardite, kutse andjate ning kehtivate kutsete ja kutsetunnistuste kohta. Kehtiva redaktsiooni kohaselt on kutseregister andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada, süstematiseerida, analüüsida ning anda usaldusväärset teavet kutsenõukogude, kutsealade, kutsestandardite, kutse andjate ning kutsete ja kutsetunnistuste kohta statistika ja uuringute tegemiseks ning strateegiliseks juhtimiseks. Seega eristab kehtiv õigus selgelt kutsetunnistust kui paberkandjal dokumenti ning kutseregistris olevaid andmeid. Kohtu hinnangul on kaitsja õigustatult märkinud, et ühtegi sellist dokumenti, mis vastaks süüdistuses näidatud kutsetunnistuse nõuetele, kohtule aga esitatud ei ole. Pelgalt asjaolu, et võimalikule võltsimisele tähelepanu juhtinud isikud nimetavad elektrooniliselt saadetud kutseregistri väljatrükki kutsetunnistuseks ning et väljatrükil on kajastatud nimetus Kutsetunnistus, ei tähenda, et tegemist ongi ametlikult välja antud kutsetunnistusega. Selleks, et käsitleda kutsetunnistust ametliku dokumendina, peab see vastama kindlatele vorminõuetele, olema asjaomaste isikute poolt allkirjastatud ning kinnitatud kutse andja pitseriga. Kohtule esitatud riikliku kutseregistri väljatrükkidel puuduvad aga turvaelemendid, allkirjad ning pitser. Ka ülekuulatud tunnistajad ei välistanud, et esineb erisus paberkandjal kutsetunnistusel ning sellel, mille saab Kutsekojast välja prindituna. Nii andis tunnistaja D T ütlusi, et on nende ettevõtte arhitekti kutsetunnistust näinud, see kutsetunnistus on blanketi peal, aga Kutsekojast tehtud väljatrükk tuleb selline nagu Marjassov esitas, eeldas, et kutsetunnistus peaks olema paberil. Tunnistaja K K ütluste kohaselt erineb www.kutsekoda.ee olev kutsetunnistuse blanketinäidis välimuselt dokumendist, mis on kutsekoja registrist välja prinditud. 4 Kuigi kohtule esitatud tõendid ja süüdistatava enda ütlused kinnitavad, et süüdistatav muutis kutseregistris olevaid andmeid selliselt, justkui oleks tal kutsetunnistus olemas ning saatis muudetud andmed ka AS-le K I, ei heideta M. Marjassovile süüdistuses ette mitte kutseregistris olevate andmete muutmist läbi veebikeskkonna ja nende edastamist vms, vaid konkreetse ametliku kutsetunnistuse kui dokumendi võltsimist ja kasutamist. Nagu kohus aga eespool osundas, ei ole kohtule esitatud ühtegi dokumenti, mis vastaks kutsetunnistuse nõuetele ning mille võltsimises ja kasutamises saaks isikut süüdistada. Väljatrükki riiklikust kutseregistrist isikule omistatud võimaliku kutse kohta ei saa samastada ametliku kutsetunnistusena. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Teisisõnu tuleb süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada (RKL 3-1-1-80-13 p 7.2.1). Lähtudes KrMS §-st 268 ja Riigikohtus korduvalt väljendatud seisukohtadest peab järelikult ka antud juhul süüdistuse teokirjeldusest piisava selgusega nähtuma, kuidas ja millise dokumendi võltsimist ja kasutamist isikule ette heidetakse ehk sellised objektiivsed faktilised asjaolud, mis moodustavad kuriteokoosseisu. Kohus ei saa väljuda süüdistuse piiridest ning omistada isikule süüdistuses nimetamata asjaolusid. Kuna M. Marjassovile esitatud süüdistuses toodud faktiliste asjaolude kogum ei võimalda järeldada, et M. Marjassov võltsis kutseregistris olevaid andmeid ja seejärel kasutas neid, tuleb M. Marjassov nendes episoodides õigeks mõista. Kuivõrd kohus mõistab M. Marjassovi õigeks puuduliku süüdistuse tõttu, ei pea kohus vajalikuks eraldi analüüsida tõendid, mis käsitlesid süüdistatava haridust ja kutseoskusi. Menetluskulud Menetluskuludeks antud kriminaalasjas on riigi õigusabi kulud kogusummas 540 eurot. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Kuna kohus mõistab M. Marjassovi mõlemas episoodis õigeks, jätab kohus menetluskulud KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Juhindudes KrMS §-dest 175, 181, 309 lg 2, 315, 318, 319 kohus otsustas: Õigeks mõista Mihhail Marjassov KarS § 344 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. Õigeks mõista Mihhail Marjassov KarS § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta kaitsjatasu kogusummas 540 eurot riigi kanda. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. 5 Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 18.04.
3. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 16.05.2019.a. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6