1-17-1943/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. juuli 2019 Kohtuasja number 1-17-1943 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Juhan Sarv Kohtuasi Stanislav Jankovski (isikukood 39307082223) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Süüdimõistetu Stanislav Jankovski, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Stanislav Jankovski määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a otsusega tunnistati Stanislav Jankovski süüdi KarS § 4181 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
7. septembri
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. S. Jankovskile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
9. septembril 2016 ja lõpeb
10. augustil
12. Tartu Maakohtu
13. juuni
14. a määrusega jäeti S. Jankovski vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
15. Maakohtu määruse kohaselt on S. Jankovskit varem karistatud röövimise, ähvardamise, vägistamise, vabaduse võtmise, teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise ning tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Kohtu hinnangul on S. Jankovski puhul retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge. S. Jankovskil on vabaduses kindel elukoht. Lähedasteks on ema, keda on varasemalt kriminaalkorras karistatud, ning vend ja vanaema. Toetavad lähisuhted olid kinnipeetaval ka enne vangistust, kuid need ei hoidnud teda seadusekuulekal teel. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et kinnipeetaval ei ole garanteeritud töökohta. Kuigi isik selgitas, et loodab Töötukassa abiga tööd leida ning vangistusasutuses on ta majandustöödel osalenud, ei paku see piisavat garantiid. Kindel töökoht tagaks stabiilse sissetuleku, parema majandusliku toimetuleku ning pakuks isikule sisukat tegevust. Selle puudumine, arvestades ka isikul lasuvate võlgade suurust, võib kaasa tuua pingeid ja probleeme, mida isik ei ole suuteline seaduskuulekalt maandama ja lahendama.
16. Lisaks ei saa laitmatuks pidada isiku käitumist vangistusasutuses. Kinnipeetaval on kehtiv distsiplinaarkaristus ametniku korraldusele mitteallumise eest. Kuigi on positiivne, et S. Jankovski on osalenud rehabiliteerivates tegevustes, ei ole ka see sujunud laitmatult. Nii on kinnipeetav arvatud riigikeeleõppest välja, kuna ta viibis eraldi lukustatud kambris. Rikkumised vanglas viitavad selgelt isiku suutmatusele kinni pidada kehtivatest reeglitest.
17. Kinnipeetav hakkas kanepit tarvitama 12-aastaselt, tarvitades kanepit igapäevaselt kuni
18. aastani, mil sattus kõrvalnähtude pärast haiglasse. Enne vangistust tarvitas ta amfetamiini paar korda nädalas. Ta soovis osaleda sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening", et tegeleda täiendavalt narkootikumide probleemiga. Vangla hinnangul väljendab ta sõnades soovi narkootikumide tarvitamisest loobuda. Samas ei läbinud ta kriminaalhoolduse ajal narkootikumide vastast ravi. Kinnipeetava kokkupuude narkootikumidega on olnud väga pikaajaline ning ta on neist eemal viibinud vaid mõne aasta. Vangistusasutuses on kerge loota, et vabaduses ei asuta uuesti narkootikume tarbima ja asutakse ravile, kuid nagu isiku varasem elukäik on näidanud, ei pruugi motivatsiooni vabanemise järel olla piisavalt. Kohus ei ole veendunud, et S. Jankovski suudab vabadust piisavalt väärtustada ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada, läbida täiendavaid sotsiaalprogramme ja omandada eriala, mis aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist. MÄÄRUSKAEBUS
19. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Jankovski, kes palub kohtumääruse tühistada ja end vangistusest ennetähtaegselt vabastada.
20. Määruskaebuse kohaselt on S. Jankovski vabanemise järgsed tingimused head, tal on elukoht ja toetavad lähedased, pension ja töökoht. Ta on vanglas osalenud programmides ja tööhõives. S. Jankovski on enda hinnangul individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid saavutanud ja muutunud, seega on karistuse eesmärgid täidetud. Maakohtu järeldused on ekslikud ja tema vabastamata jätmine eelneva elukäigu tõttu ebaõiglane. S. Jankovski viitab ennetähtaegset vabastamist käsitlevale Riigikohtu praktikale ja leiab, et maakohtu põhjendused on nendega vastuolus. Maakohus ei ole süüdimõistetut iseloomustavate positiivsete asjaoludega arvestanud. S. Jankovski ei ole rahul ka vangla iseloomustuses välja toodud riskihinnanguga ja leiab, et ta tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et S. Jankovski määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
22. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
23. või
24. peatüki sätteid, arvestades
25. peatükis sätestatud erisusi. 2