← Eesti

1-18-6105/29

Obsah (5)§ 203§ 68§ 65§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Tartu Ringkonnakohus 19. juuli 2019 1-18-6105 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Meelis Limbachi (isikukood 37005032220) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine

§ 203

lg 1 järgi vangistusega 10 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning M.

Limbachi kandmata vangistuseks loeti 9 kuud 28 päeva.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Viru Maakohtu 10.

augusti

  1. a otsusega mõistetud ärakandmata 6 kuu 16 päeva vangistuse võrra ja M. Limbachi liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 4 kuud 14 päeva vangistust. M. Limbachi karistusaeg algas
  2. juulil
  3. a ja lõpeb
  4. detsembril
  7. aprillil 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid M. Limbachi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
  8. Tartu Maakohus jättis
  9. juuli
  10. a määrusega M. Limbachi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
  11. Maakohus tõi positiivsena välja, et M. Limbach on vanglas osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, olnud tegev majandustöödel, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja vabaduses on tal kindel elukoht ema juures. Eelmärgitule vaatamata leidis kohus, et M. Limbachi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. M. Limbachi on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Praegu kannab ta karistust võõra asja rikkumise ja hävitamise eest, aga ka mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. M. Limbachi varasemast elukäigust nähtuvalt on talle mõistetud eriliigilisi karistusi, sh tingimuslikku vanglakaristust. Viimati anti M. Limbachile võimalus kanda karistust vabaduses Viru Maakohtu
  12. augusti
  13. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-
  14. Selle otsusega mõisteti M. Limbachile mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes karistuseks 10 kuud vangistust, mida ei pööratud

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel täimisele.

Lisaks üldistele käitumiskontrolli nõuetele kohustati M. Limbachi 1 aasta 6 kuu pikkusel katseajal mitte tarvitama alkoholi. Juba viie kuu möödudes esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande. M. Limbach rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi ja ilmuda registreerimisele. Kusjuures M. Limbach ei tulnud ka kohtuistungile, kus arutati tema suhtes esitatud erakorralist ettekannet. Tema osavõtu tagamiseks tuli ta Viru Maakohtu

  1. veebruari
  2. a määrusega kuulutada tagaotsitavaks. Arvestades M. Limbachi selgitusi, järeldub, et ta lahkus ka Eesti Vabariigi territooriumilt kriminaalhooldusametniku vastava loata. M. Limbachi rikkumiste tõttu pööras Viru Maakohus
  3. aprilli
  4. a määrusega ärakandamata karistuse (10 kuud) täitmisele. Lisaks kohtu määratud kohustuste rikkumisele pani M. Limbach katseajal toime ka uue kuriteo – sõiduauto süütamise. Arvestades eeltoodut, s.o M. Limbachi varasemat elukäiku (mitmete oluliste kohustuste järjepidevat rikkumist), samuti tema selgitusi istungil, ei olnud kohus veendunud, et kinnipeetav on praeguseks teadvustanud toimepandud kuritegusid ja nende tagajärgi ning on piisavalt motiveeritud vabaduses täitma talle määratavaid nõudeid ja kohustusi. M. Limbachi puhul sedastas kohus veel, et tal on alkoholiprobleemid, milline asjaolu suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Ka M. Limbach ise näeb süütegude toimepanemises rolli alkoholil ja leiab, et vabaduses tuleb tal alkoholi tarvitamine lõpetada. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt alustas M. Limbach alkoholi regulaarset tarvitamist 20-aastaselt. M. Limbachi soov alkoholiprobleemiga tegeleda on positiivne, kuid võttes arvesse tema senist käitumist ja selgitusi kohtuistungil, ei saa olla kindel, et tal on piisav motivatsioon tegelemaks alkoholiprobleemiga tulemuslikult. Veel tõi maakohus negatiivsena välja, et M. Limbachil ei ole vabaduses garanteeritud töökohta. Töökoha olemasolu on äärmiselt oluline. Seda põhjusel, et M. Limbach saaks teenida regulaarset sissetulekut, mis võimaldaks igapäevast toimetulekut, aga ka maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Tartu Vangla andmetel oli M. Limbachil
  5. märtsi
  6. a seisuga võlgu 2636 eurot ja vabanemisfondis üksnes 547 eurot. MÄÄRUSKAEBUSED
  7. Tartu Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused M. Limbach ja tema kaitsja M. Reinsalu. M. Limbachi määruskaebus
  8. M. Limbach palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada.
  9. M. Limbach leiab, et kohtu seisukoht, nagu ta ei oleks piisavalt motiveeritud vabaduses talle määratavaid nõudeid ja kohustusi täitma ning alkoholiprobleemiga tulemuslikult tegelema, on liialt eelarvamuslik. Läbides sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mõistis ta alkoholi2

(4)probleemi ning tänu programmile suutis ta oma peas seada paika sihid ning abinõud, mis aitavad alkoholist loobuda. Kohus märkis, et tema peamiseks uute kuritegude riskiks on just alkoholiprobleem. Kuna ta on endale seadnud eesmärgi alkoholi tarvitamine lõpetada, siis arvab ta, et on selle riski üsna tublisti maandanud. Kohus nimetas ka, et vabanemisel puudub tal töökoht. See on hetkel tõesti nii, kuid vanglast on keeruline tööd otsida. Ta on kogenud metsamees ning vabaduses töö leidmine ei tohiks olla ületamatu probleem. Võlgade võimalikult kiire tasumine on prioriteetide hulgas. Kaitsja määruskaebus
  1. Kaitsja M. Reinsalu palub samuti kohtumääruse tühistada ja kaitsealuse tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada. Kaitsja argumendid on järgmised.
  2. Kaitsjal ei ole võimalik vaielda selle vastu, et M. Limbachil on kuritegelik minevik. Ta on toime pannud kuriteo ning kannab karistust. Samas ei saa märkimata jätta, et ta on oma süüd tunnistanud ning kahetsenud. Ta on vanglas püüdnud igapäevaselt oma võimete kohaselt teha kõik selleks, et muutuda ja näidata seda ka ühiskonnale. Kohus oma lahendis ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel keskendus maakohus liigselt M. Limbachi varasemale elukäigule. Kriminaalse mineviku arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel äärmiselt oluline, kuid see ei tohi võtta temalt üldse võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Kaitsja märgib, et maakohtu argumendid, millega õigustati taotluse rahuldamata jätmist võivad mitte ära langeda ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist, kui M. Limbach igal juhul vangistusest vabaneb. Selle võimaliku riski maandamiseks ongi võimalik kinnipeetav vabastada riigipoolse järelevalvega, mis aitaks M. Limbachil sotsialiseeruda ning oma käitumine kooskõlla viia seadusest ja ühiselu reeglitest tulenevaga. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et M. Limbachi ja tema kaitsja määruskaebused on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja jätab need seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  4. Kolleegiumi hinnangul on esitatud määruskaebused tervikuna perspektiivitud. Määruskaebustes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  5. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli
  2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  3. Maakohus on M. Limbachi vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates tema uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt. Seejuures ei ole esimese astme kohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega ole omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada. 3

(4)Kohtukolleegium nõustub täielikult seisukohaga, et korduv kriminaalkorras karistatus, varasem käitumiskontrollile mitte allumine, katseajal uue kuriteo toimepanemine ning riskitegurina probleemid alkoholi tarvitamisega viitavad M. Limbachi kuritegeliku käitumise jätkumise ohule. Süüdimõistetu praegune vangistus ei ole olnud sedavõrd pikaajaline, et selle pinnalt järeldada tema muutumist, s.o nüüdse karistuse tunduvalt olulisemat mõju võrreldes varasematega. Olgu öeldud, et ka vanglakaristus ei olnud kinnipeetavale esmakordne. Samuti ei pea ringkonnakohus võimalikuks arvata, et alkoholi tarvitamine ei ole enam M. Limbachi uue kuriteo sooritamise riskiteguriks. Vaatamata korduvatele alkoholijoobe seisundis toime pandud kuritegudele ja nende eest mõistetud karistustele, ei leidnud süüdimõistetu endas motivatsiooni ja soovi kainelt jätkata. Seetõttu tema lubadusel alkoholi mitte enam tarvitada praeguselt määravat kaalu ei ole. Määruskaebuste väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Kaebustes ei ole ainsatki argumenti, mis näitaks, et maakohus on teinud vea M. Limbachi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise sisuliste eelduste (

§ 76lg 4) hindamisel ja jätnud ta selle vea tõttu alusetult vanglast vabastamata. 14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes Kr

MS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus M. Limbachi ja tema kaitsja määruskaebused Tartu Maakohtu

  1. juuli
  2. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.
  3. M. Limbachi kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Matti Reinsalu määruskaebemenetluses süüdimõistetule osutatud riigi õigusabi eest tasu 50 eurot, millele lisandub käibemaks 10 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks pool tundi ja määruskaebuse koostamiseks samuti poolt tundi, s.o kokku 1 tund. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  4. juuli
  5. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Arvestades vaidluseseme väga vähest keerukust ja mahtu, samuti asjaolu, et kaitsja osales ka esimese astme kohtu menetluses (olles seega juhtumi asjaoludega varasemast kursis) ning määruskaebuse põhjendus kattub suuresti asjas nr 1-15-6738 esitatud määruskaebuse põhjendusega, tuleb maakohtu lahendiga tutvumise ja määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks lugeda üks pooltund, millele vastab riigi õigusabi tasu 25 eurot. Sellele lisandub käibemaks 5 eurot. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kaitsja küsitud riigi õigusabi tasu 30 eurot kui määruskaebemenetluse kulu M. Limbachilt riigi kasuks välja mõista. (allkiri) (allkiri) (allkiri) Juhan Sarv Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.