1-18-4737/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. juuli 2019 1-18-4737 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Deniss Kovbasnjuki (isikukood 38504070309) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Süüdimõistetu Deniss Kovbasnjuk, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Deniss Kovbasnjuki määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohus tunnistas
5. oktoobri
6. a otsusega Deniss Kovbasnjuki süüdi KarS § 141 lg 1 ning § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi ning mõistis talle liitkaristuseks üksikkaristustest raskemat suurendades 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka lugemisel jäi D. Kovbasnjuki kandmisele kuuluvaks vangistuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva. Tema karistusaeg algas
7. juunil 2018 ja lõpeb
8. aprillil
11. mail 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid D. Kovabasnjuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta D. Kovbasnjuki ennetähtaegset vabastamist.
12. Tartu Maakohus jättis
13. juuni
14. a määrusega D. Kovbasnjuki vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
15. Kohus leidis, et KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on täitmata. Vabastamist toetavad asjaolud nagu toetav lähivõrgustik ning töökoht ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. D. Kovbasnjukki on varem korduvalt karistatud ja praegune vangistus on tema jaoks viies. Tema kuriteod on muutunud raskemaks. Varasemad kuriteod on olnud varavastased, rahvatervist kahjustav kuritegu ja röövimine, juhtimine juhtimisõiguseta ning karistusest kõrvalehoidmine. Nüüd kannab ta karistust varguse ja vägistamise eest. Samuti ei nähtu, et D. Kovbasnjuki suhtlusringkonda kuuluks kedagi, kes suudaks teda õiguskuulekal teel hoida. Ema, isa ja vend on kinnipeetaval terve elu olemas olnud, kuid see ei hoidnud teda seadusekuulekal teel. Lapsega on süüdimõistetul suhted katkenud ning tema kasvatamises D. Kovbastnjuk ei osale. Endisest elukaaslasest on D. Kovbasnjuk lahus. Tal on uus tüdruksõber, kuid vangla materjalidest ega isiku ütlustest ei nähtu, et tegemist oleks kinnipeetava jaoks olulise suundamuutva teguri või motivaatoriga.
16. D. Kovbastnjukil on ka kehtiv distsiplinaarkaristus vanglateenistuja solvamise, laimamise ja ahistamise eest. Rikkumise eest määratud karistus on samuti raske – reaalne kartser kestusega 6 päeva. See viitab isiku suutmatusele kehtivast korrast kinni pidada ja oma käitumist vajalikul määral ohjeldada. Kui kinnipeetaval on raskusi vangistuses range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega, on tõenäosus, et tema käitumine ei saa vabaduses olema seadusekuulekas, äärmiselt suur.
17. Ka on murettekitav isiku suhtumine alkoholi ja narkootikumidesse. Kinnipeetav on õigusrikkumisi toime pannud alkoholijoobes ja teda on karistatud ka narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Materjalidest nähtub, et D. Kovbasnjuk on mõlema joovasti sage kasutaja ja ta alustas narkootikumide tarvitamisega juba 11-aastaselt. Viimati tarvitas ta narkootilist ainet fentanüüli kinnipidamise päeval. Ta on proovinud ka amfetamiini. Ometi ütles D. Kovbasnjuk istungil, et tal joovastitega probleemi ei ole. Paar jooki võib vabalt nädalavahetusel võtta ja vajadust narkootikumide järgi pole. Narkootikume tarbib ta vaid nädalavahetustel. Kui kinnipeetav leiab, et nädalavahetuseti marihuaana ja alkoholi tarvitamine ei ole sõltuvus, järeldub, et ta ei anna endale absoluutselt aru, kui suur on tema probleem joovastite tõttu. Seega on ka väga suur tõenäosus, et ta jätkab vabaduses alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, mis toob tema puhul kaasa uued kuriteod.
18. Kokkuvõtvalt puudus kohtul veendumus, et D. Kovbasnjuk suudab vabadust piisavalt väärtustada ja toimida seadusekuulekalt. Käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine ei oleks piisav uute kuritegude riski maandamiseks. Kuivõrd isikuga ei ole veel läbi viidud ühtegi rehabiliteerivat tegevust, ei saa loota ka neile kui võimalikele suunamuutjatele. Vangistuse jätkudes on kinnipeetaval võimalik osaleda rehabiliteerivates tegevustes, mis loodetavasti aitavad teda suunata seadusekuulekale teele. MÄÄRUSKAEBUS
19. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Kovbasnjuk, kes väljendab mittenõustumist maakohtu otsustusega teda vangistusest ennetähtaegselt mitte vabastada ja palub kohtumääruse üle vaadata.
20. D. Kovbasnjuk märgib, et ainus põhjus ennetähtaegselt vanglast vabastamata jätmiseks oli tema korduv karistatus. Ta on need vanad karistused ära kandnud ning kui kõik tema head ja positiivsed küljed arvesse võtta, siis see ainus keeldumise alus ei näe välja oluline. Maakohus ei arvestanud, et ta tal on töö ja elukoht, ta on ära kandnud üle poole karistusajast, teda toetavad sugulased, tal on alaealine laps ja ta maksab elatist. Ennetähtaegselt on vanglast vabastatud ka hullema minevikuga kinnipeetavaid. Ta palub võimalust näidata end praemast küljest. Ta otsustas juba enne praegust karistust oma elustiili muuta, lõpetada alkoholi tarvitamine ja läks ise politseisse. Ta lubab, et kohustub täitma kohtu iga ettekirjutust, läbima programme ja kodeerima end vajaduse korral. D. Kovbasnjuk lisab veel, et ta paneb määruskaebuse juurde dokumendid, mis näitavad tema poolt vähiravi läbimist Saksamaal Maria Hilf Kliinikus. Vangla mõjub tema tervisele väga negatiivselt. Ta on pidevas stressis. Ta peab käima spetsialistide juures uuringutel. 2