1-15-6738/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. juuli 2019 1-15-6738 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Margus Eelmaa (isikukood 38110014250) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuli
3. a määrus Süüdimõistetu Margus Eelmaa kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Margus Eelmaa kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.
5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Matti Reinsalu Margus Eelmaale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 30 (kolmkümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 5 eurot.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Margus Eelmaalt Eesti Vabariigi kasuks välja 30 (kolmkümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Pärnu Maakohus tunnistas
8. oktoobri
9. a otsusega Margus Eelmaa süüdi KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6, § 179 lg 1, § 178 lg 11 ning § 182 järgi. Kohus mõistis M. Eelmaale KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse 12 aastat vangistust, vähendades seda KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades kestuseni 8 aastat. KarS § 68 lg 1 järgi arvas kohus karisaja hulka M. Eelmaa eelvangistuse 14.–
10. augustini
11. a, s.o 3 päeva, ning luges tema karistusaja alguseks
12. märtsi
13. M. Eelmaa karistusaeg lõpeb
14. märtsil
17. aprillil 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid M. Eelmaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
18. Tartu Maakohus jättis
19. juuli
20. a määrusega M. Eelmaa vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohus märkis, et M. Eelmaa varasemad karistused ei ole kehtivad. Ta kannab karistust seksuaalkuritegude, aga ka alaealiste vastu toimepandud süütegude eest. Kuritegude asjaolud on rasked. Kuritegude ohvriteks olid lapsed vanuses 2–11 aastat. Kannatanuid oli kokku kuus. Lisaks seksuaalsüütegudele on M. Eelmaa kannatanute suhtes kuritegude sooritamist ka jäädvustanud (pildistanud või filminud). Samuti on kuriteod toime pandud suhteliselt pika aja jooksul (2012–2015). Lisaks on oluline, et kuigi M. Eelmaa istungil tunnistas enda süüd ja on väidetavalt teinud enda jaoks vajalikud järeldused, nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et tema suhtumine toimepandusse ei ole olnud järjepidevalt samalaadne. Iseloomustusest nähtuvalt tunnistab M. Eelmaa tegusid osaliselt, kuid ei tunne ennast eriti süüdi, ta süüdistab ohvreid ja nende emasid. Materjalide kohaselt esineb M. Eelmaal seksuaalsuunitlus-häire. Eeltoodud asjaoludel ei ole M. Eelmaa tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Positiivsena nimetas maakohus ära M. Eelmaa poolt vangistuses sotsiaalprogrammi „Uus Suund“ läbimise, majandustöödel osalemise, distsiplinaarkaristuste puudumise ning vabaduses elukoha ja lähedaste toetuse olemasolu. Nimetatut kohus M. Eelmaa vabastamiseks piisavaks ei pidanud. MÄÄRUSKAEBUS
21. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Eelmaa kaitsja Matti Reinsalu, kes palub kohtumääruse tühistada ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastada. Kaitsja märgib järgmist.
22. Ei ole võimalik vaielda selle vastu, et M. Eelmaal on kuritegelik minevik. Samas ei saa märkimata jätta, et ta on oma süüd tunnistanud ning kahetsenud. M. Eelmaa on vanglas püüdnud igapäevaselt oma võimete kohaselt teha kõik selleks, et muutuda ja näidata seda ka ühiskonnale. Maakohus ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel keskendus kohus liigselt M. Eelmaa varasemale elukäigule. Kriminaalse mineviku arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel äärmiselt oluline, kuid see ei tohi võtta temalt üldse võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Kaitsja leiab ka, et maakohtu argumendid, millega õigustati taotluse rahuldamata jätmist, võivad mitte ära langeda ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist, kui M. Eelmaa igal juhul vangistusest vabaneb. Selle võimaliku riski maandamiseks ongi võimalik kinnipeetav vabastada riigipoolse järelevalvega, mis aitaks M. Eelmaal sotsialiseeruda ning viia oma käitumine kooskõlla seadusest ja ühiselu reeglitest tulenevaga. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et M. Eelmaa kaitsja määruskaebus on tervikuna perspektiivitu, selles toodud argumendid ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks ning seetõttu tuleb kaebus jätta KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
24. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks 2