) § 310 sätestatud pikenemist. Tingimuste punkti 22.1 kohaselt on üürnik kohustatud hiljemalt lepingu lõppemise päeval vabastama äriruumi oma varast ning andma äriruumi täielikult üle üürileandja valdusse. Hageja saatis kostjale 24.04.2017 pöördumise, milles juhtis tähelepanu, et pooltevaheline äriruumi üürileping nr 12-1/408 lõpeb 28.05.
) § 310 sätestatud pikenemist ja punkti 22.1 kohaselt on üürnik kohustatud hiljemalt lepingu lõppemise päeval vabastama äriruumi oma varast ning andma äriruumi täielikult üle üürileandja valdusse. (t.l. 7-12). Pooled ei vaidle, et hageja saatis kostjale 24.04.2017 pöördumise, milles juhtis tähelepanu, et 28.05.2017 lõpeb pooltevaheline äriruumi üürileping nr 12-1/408 ja määras tähtaja äriruumide üleandmiseks 29.95.2017 kell 11:00 (t.l. 13-14, 103-104). Vaidlust ei ole, et kostja valdab hagejale kuuluvaid äriruume. Pooled ei vaidle, et kostja hageja nõudmisele vaatamata ei ole ei 29.05.2017 ega 05.06.2017 äriruume hagejale üle andnud ning ei ole seda teinud tänaseni (t.l. 105-107).
järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.
lg 2 järgi loetakse lepingu ülevõtmisega, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. 3 Pooled vaidlevad selle üle, kas äriruumide üürlepingut on pikendatud.
lg 1 ja § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.
lg 1 järgi on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
lg 1 järgi on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.
lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Pooled ei vaidle, et tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“ (edaspidi kord) § 47 lg-st 1 on kasutuslepingut lubatud pikendada üksnes korra § 41 punktis 8 nimetatud tingimustel. Sama paragrahvi punkt 2 kohaselt on lubatud kasutuslepingut pikendada üksnes linnavara otsustuskorras kasutusse andmise otsustaja haldusaktiga. Korra § 41 punkt 8 sätestab, et linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse juriidilisele isikule, kes on kasutanud sama äriruumi vähemalt viis aastat ning soovib kasutuslepingut pikendada. Kasutuslepingu pikendamine eeldab, et lepingulisi kohustusi on täidetud korrektselt (t.l. 91-102). Vaidlust ei ole, et Tallinnas Sakala tn 19//Tatari tn 10 asuva hoone pos 1 keldrikorruse äriruumide üürilepinguid Tallinna linna haldusakti alusel pikendatud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et hagejaga oleks sõlmitud üürilepingu pikendamise kokkuleppe. Ka kostja väide nagu tema oleks võinud talle maikuus esitatud arvete alusel järeldada hageja tahtevaldust lepingu pikendamiseks on vastuolus muude asjas esitatud tõenditega, sest kui üürileping pidi lõppema 28.05.2017, siis on veenvalt põhistatud, et kostjale pidigi esitatama veel kaks arvet: üks maikuu üüritasu tasumiseks ja teine maikuu kõrvalkulude tasumiseks (t.l. 34, 37). Mõistliku kõrvalseisjana ei ole võimalik arvata, et kostja ei saanud aru, et hageja ei pikendanud OÜ AL ja TA taotlusel üürilepingut (t.l. 83-86), sest ka hageja 24.04.2017 saadetud vastuskirjas kostjale selgitab hageja, et linnaosa valitsusel puudub pädevus lepingu pikendamiseks, kuna pikendamise otsustajaks on sõltuvalt lepingu tähtajast linnavolikogu või linnavalitsus ning lisaks juhiti tähelepanu asjaolule, et kuna kostjale edastati lepinguperioodi jooksul 20-l korral üüri- ja kõrvalkulude tasumise meeldetuletusi, neli lepingu ülesütlemise hoiatust ning algatati kolmel korral lepingu erakorralise ülesütlemise menetlust, ei olnudki hagejal õiguslikku alust Tallinna Linnavalitsuse poole pöördumiseks lepingu tähtaja pikendamise osas (kuna üürnik ei täitnud lepingulisi kohustusi korrektselt) (t.l. 13-14, 103-104). Vaidlust ei ole, et hageja on kostjale korduvalt 31.05.2017 teatanud äriruumide üürilepingu lõppemisest ja hageja soovist valduse üleandmiseks hagejale (t.l. 105-107).
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Lähtudes eeltoodust on tuvastatud, 29.05.2012 hageja ja OÜ AL & TA vahel sõlmitud äriruumi üürileping nr 12-1/408 Tallinnas Sakala tn 19 //Tatari tn 10 asuva hoone pos 1 keldrikorruse äriruumide nr 001-002 ja 004-011 üldpinnaga 149,1 m2 kasutamiseks lõppes 28.05.2017 ning kostja, kellele on üle antud äriruumide valdus, on kohustatud need tagastama hagejale. Seega tuleb kostjat kohustada hagejale tagastama s.o. vabastama ja üle andma kostja valduses olevad äriruumid nr 12-1/408 Tallinnas Sakala tn 19 //Tatari tn 10 asuva hoone pos 1 keldrikorrusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja taotlusel on põhjendatud määrata kindlaks otsuse täitmise viis selliselt, et kostjal on võimalik otsust täita vabatahtlikult. Seega kui kostja keeldub vabatahtlikult tagastamast hagejale 4 äriruume kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval päeval, siis on põhjendatud kohtuotsuses selguse mõttes ära märkida, et kostja tõstetakse tema valduses olevatest äriruumidest välja koos temale kuuluva varaga.
lg 1 alusel peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled ei vaidle selle üle, et üürilepingu punktide 10 ning 17.1. ja üürilepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud tasuma üüri ning äriruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Vaidlust ei ole, et üürilepingu tüüptingimuste punkt 2.1.10 järgi on kõrvalkuludeks kulud ning maksed üürileandja vahendatud kolmanda isiku teenustele ja toimingutele. Vaidlust ei ole, et kostjale on üürilepingust tulenevate kõrvalkulude eest (küttekulu, vesi, kanalisatsioon jm) tasumiseks esitatud arved novembrist 2015 kuni mai 2017 (t.l. 16-34). Vaidlust ei ole, et haldusfirmaga OSAÜHING OLEMAR. on hagejal sõlmitud kinnisvara korrashoiuteenuse osutamise leping, mille alusel osutab osaühing hagejale kinnisvara korrashoiu teenust, mis hõlmab endas muuhulgas ka hoonete haldamist, tehnilist hooldamist, heakorrastamist, omanikukohustuste täitmist ning teenuste tagamist ning haldusfirma esitab ise äriruumide kasutajatele hoone majandamise ja tarbimisteenuste kohta arved. Vaidlust ei ole, et kinnisvara korrashoiuteenuse osutamise lepingus on fikseeritud, et kui äriruumi kasutaja ei tasu arvet, on osaühingul õigus nõuda arve tasumist hagejalt (kui vara omanikult).
lg 1 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
järgi kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Tuvastatud on, et OSAÜHING OLEMAR. on 27.06.2017 loovutanud üürilepingust tulenevate kõrvalkulude nõude, mida OSAÜHING OLEMAR. oli vastavalt poolte kokkuleppele õigustatud nõudma kostjalt, hagejale summas 2 826,54 eurot (t.l. 15-35). Kostja ei ole tõendanud, et ta on tasunud kõrvalkulud summas 2 826,54 eurot temale esitatud juuli 2016 kuni mai 2017 arvete alusel (t.l. 59, pöördel, 62, 62 pöördel). Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 2 826,54 eurot kõrvalkulude katteks.
kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tagamiseks. Kuna kostja ei ole peale äriruumide üürilepingu lõppemist äriruume hagejale tagastanud, siis on tõendatud hageja nõue, et alates 29.05.2017 on hagejal õigus nõuda kostjalt üüritud asja tagastamisega viivitamisest tulenevalt kahjuhüvitist, mis vastab poolte vahel varasemalt sõlmitud üürilepingust tuleneva üüri suurusele (487,68 eurot kuus, vastavalt lepingu punktile 15 tõuseb üür üks kord aastas vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele). Pooled ei vaidle, et kostja on tasunud üüri- ja kahjuhüvitise arved kohtumenetluse ajal summas 544,62 eurot (t.l. 7, 37 pöördel, 38), kuid kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud kahjuhüvitise arved ajavahemikul juuli 2017 kuni oktoober 2017 kokku summas 1 468,56 eurot (t.l. 109-111). Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 1 468,56 eurot. 5 Kuna hageja ei ole kõrvalkulude sisse arvestanud viiviseid ja käesolevas tsivilasjas hageja viiviste nõuet esitanud ei ole, siis ei ole asja lahendamisel tähtsust hageja viivise arvestusel ja selle kohta esitatud väiteid ja tõendeid kohus ei hinda (t.l. 63, 112, 132). Kohus ei hinda ka poolte väiteid, kas kostja on lepinguperioodi jooksul investeerinud kinnisvara parendamisse, sest sel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on esitanud 04.07.2017 oma menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu, mis koosneb kulust riigilõivule 550 eurot. Muid menetluskulusid hagejal tekkinud ei ole. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagihind on 9 986,34 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 550 eurot riigilõivu. Hagi esitamiselt on õigesti tasutud 550 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 550 eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.