Obsah (11)

§ 187§ 444§ 173§ 162§ 168§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 02.07.2019. a, Tallinna kohtumaja Tsi

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 1. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostjad võtavad hagi õigeks 28.06.2019.a kohtule saadetud vastuses. 2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

3. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162lg 1).

Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja tulenevalt

§ 168

lg-st 6 menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 ja § 165 lg 1 kohaselt jätta võrdselt kostjate kanda, sest ei esine

§ 168lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks.

Hagiavalduses on märgitud, et kostjad on kinnitanud oma autodele nn parkimist lubavad sedelid. Seega ei ole eluliselt usutav, et hageja ei ole kordagi pöördunud kostjate poole probleemi lahendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja pöördunud ka politsei poole. Kostjad on keeldunud hageja nõudeid täitmast ning tekitanud seeläbi olukorra, kus hageja olid sunnitud oma nõudega kohtusse pöörduma ja sellest tulenevalt ka menetluskulusid kandma. 4.

§ 174

lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 2 2-19-8274 5. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1222 eurot koos käibemaksuga. Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu (

§ 138lg 2).

6. Järgnevalt analüüsib kohus hagejate lepingulise esindaja kuludega seonduvat (

§ 144

p 1).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.

1. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning mõistlik ja põhjendatud võib olla tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (kokku koos käibemaksuga 183,60 eurot). Riigikohus märkis, et tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahust, arvestades seejuures esitatud tõendeid, samuti menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni, ning sellest tulenevalt võib ka lepingulise esindaja tunnitasu 153 eurot (ilma käibemaksuta) olla mõistlik ja põhjendatud (Vt Riigikohtu
2. veebruari
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Riigikohtu 03.03.2015 lahendi haldusasjas 3-3-1-82-14 punkti 28 kohaselt saab teatud juhul põhjendatuks lugeda ka tunnitasuks 193,20 eurot. Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ja arvestades asjaoluga, et hagejat esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat, siis on hageja lepingulise esindaja tasumäär 156 eurot tunnis (käibemaksuga) põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd hageja on füüsiline isik, mõistab kohus menetluskulud välja koos käibemaksuga.
4. Arvestades käesoleva tsiviilasjas mahtu ja keerukust, ei pea kohus hageja esindaja ajakulu täies ulatuses põhjendatuks. Kohtute Infosüsteemist ja tsiviilasja toimikust nähtub, et hagi on ligikaudu viiel leheküljel. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kokku 7 tundi ja 10 minutit (toimingud alates 08.05.2019 – 30.05.2019) Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab kohus, et hagiavalduse koostamise ajakulu on osaliselt ülemäärane. Kohus peab põhjendatuks hagiavalduse koostamisega seotud ajakuluks 4 tundi. Tulenevalt Riigikohtu praktikast menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud

§ 175

lg 1 mõttes (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 p 12). Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes.

Seega antud kulu ei ole põhjendatud ja ei kuulu hüvitamisele. 05.06.2019 tehtud õigustoiming on vajalik ja kuulub rahuldamisele. Kohus loeb materjalide läbitöötamise ja hagiavalduse koostamise ning hagi menetlusse võtmise määrusega tutvumise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 4 tundi ja 10 minutit. 3 2-19-8274 Tunnitasu 156 eurot arvestades moodustab see 650 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 950 eurot. Kuna kohus jättis menetluskulud võrdselt kostjate kanda, siis tuleb kummaltki kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis summas 475 eurot.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. 9.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4