Obsah (16)

§ 208§ 76§ 220§ 197§ 198§ 186§ 115§ 127§ 103§ 101§ 8§ 82§ 100§ 108§ 113§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 13.07.2018 Tallinn Tsiviilasja number 2-17-125598 Tsiviilasi Osaühing VTS Clima hagi ISOEST OÜ va

) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooltel on erimeelsused lepinguliigi osas. Hageja leidis 11.04.2018 toimunud kohtuistungil, et tegemist on ostu-müügilepinguga, kostja arvates on tegemist ka käsundus-või töövõtulepinguga. Kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud müügileping

§ 208

kohaselt, kuna hageja müüs kostjale ventilatsiooniseadme ning kostjal tekkis kohustus saadud seadme eest tasuda. Seadme kokkupanemine on kõrvalkohustus.

§ 208

lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Õiguskirjanduse kohaselt müügilepingu sätteid ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Õiguskirjanduse kohaselt juhul, kui asja paigaldas müüja, siis seaduse kohaselt on tegemist müügilepingust tuleneva kõrvalkohustuse, mitte kombineeritud lepingu või eraldi töövõtulepinguga (vt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn

1. Komm 3.6 § 217, lk 47).
2. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu üldsumma on 13 148,64 eurot ning kostja on tasunud hagejale ettemaksu 1 314,86 eurot ja 19.10.2016 arve nr 207.09.2016 alusel (I osa) 6 833,78 eurot (tl 38 ja 71). Samuti puudub vaidlus selles, et hageja tarnis kostjale kauba 05.09.
3. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu eelkõige väitega, et hageja rikkus tarne- ja automaatika paigaldamise tähtaega ning samuti väitega, et kostjal eksisteerib hageja vastu kahju hüvitamisenõue, mille kostja soovib hageja nõudega tasaarvestada. Kostja tugineb oma vastuväidetes sellele, et hageja poolse lepingu rikkumise tõttu kandnud kahju saamata jäänud tulu näol. Kostja esitas menetlusliku vastuväitena kahju hüvitamise nõude ja tegi tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas hageja põhinõude 5 000 euro ulatuses enda väidetava kahju hüvitamise nõudega.
4. Kohus märgib, et

§ 76

lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena 4 pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega antud eelduse ümberlükkamiseks pidi kostja tõendama, et hagejapoolne müügilepingu täitmine ei olnud nõuetekohane. Kuna pooled tegutsesid müügilepingutäitmisel majandus- ja kutsetegevuses, siis kuulub kohaldamisele ka

§ 220

lg 3, milles on sätestatud, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

1. Kohtule esitatud lepingust nr 121/EST/2016 nähtuvalt leppisid pooled p-is 2.2 kokku, et seadmete tarneaeg on 4 nädala jooksul alates lepingu sõlmimise kuupäevast ning ettemaksu laekumisest. Lepingu p 4 kohaselt kohustus kostja tasuma kauba eest 10% ettemaksu. Lepingu hinnas 45% tarnija esitatud arve alusel tarnija arvelduskontole peale kauba vastuvõtmist 7 päeva jooksul. Järgmine makse 45% peale automaatika käivitamist 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul peale tarnet. Tarnijal on õigus peatada lepingu täitmine või pikendada tarneaega sätestatud p-is 2.
2. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja tasus ettemaksu 25.07.
3. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja tarnis kostjale kauba 05.09.2016, so 6 nädala pärast. Kohus nõustub kostjaga, et tarnetähtaja pikendamine oleks olema poolt kooskõlastatud või vähemalt oleks pidanud kostjat nimetatust teavitama. Kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus seadme paigaldamise tähtaega.
4. Kohus leiab, et kuigi hageja rikkus tarnetähtaega 2 nädala võrra, on kostja minetanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Vaidlus puudub selles, et kostja võttis seadme ilma pretensioonideta vastu. Samuti on kostja võtnud paigaldamise ilma pretensioonideta vastu. Kostja esitas kirjaliku pretensiooni alles 20.04.
5. Seega ei esitanud kostja hagejale kirjalikku pretensiooni õigeaegselt. Kostja väidab vastuses hagile, et tööd olid lõpetatud alles 07.03.
6. Kostja nimetatut tõendanud ei ole. Asjas ei ole tuvastamist leidnud, nagu oleks hageja pooltevahelist lepingut rikkunud. Seadusega on sätestatud nõuetekohase täitmise eeldus:

§ 76

lg 4 on sätestatud, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. 18. Järgmisena analüüsib kohus kostja tasaarvestuse nõuet.

§ 197

lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 198

esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

§ 186p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega.

Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus). 19.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega on

§ 115lg 1 kohaldamise esmane eeldus mingi kohustuse rikkumine kostja poolt.

Sellest tulenevalt tuleb hinnata kas kostja rikkus lepingut ning kas esinevad muud kahju hüvitamise eeldused. Sealhulgas tuleb hinnata kahju hüvitatavust

§ 127lg 2 ja 3 järgi.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-173-12, p-is 15 selgitanud, et hageja võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st rikkumine ei ole

§ 103

lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

5 20. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kostjale kahju tekitamist hageja poolt, kuna kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei ole lepingut rikkunud. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, s.t. kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ja käesolevas menetluses esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjaga sõlmitud lepingut rikkunud ja kostjale kahju põhjustanud. Kohtule kostja poolt 23.04.2018 esitatud tõendid ei tõenda hageja poolt kostjale kahju tekitamist. Kostja leidis, et tal on õigus keelduda hageja nõude täitmisest

§ 101lg 1 p 2 alusel põhjendusega, et hageja on rikkunud oma kohustusi kostja ees.

Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et hageja pole kostjaga sõlmitud lepingut rikkunud ning kostjapoolne menetluslik tasaarvestus on alusetu, puudub kostjal alus keelduda hageja ees oma kohustuste täitmisest. Jättes tasumata kostja enda poolt vastuvõetud ventilatsiooniseadme eest esitatud arve, on kostja rikkunud omapoolset lepingulist kohustust.

§ 8

lg 2 järgi on leping lepingu pooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Vaidlus puudub selles, et hageja tasunõue tarnitud ventilatsiooniseadme eest on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole tasunud täielikult arvet nr 207.09.2016 maksetähtajaga 15.10.2016 (tl 38). Arve oli hageja poolt kostjale saadetud 02.09.2016 elektronposti aadressile arved@isoest.ee (tl 70). Kostja sai arve kätte, sest arve on kostja poolt osaliselt tasutud 19.10.2016 summas 6 833,78 eurot (tl 71). 21. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning on jätnud tasu maksmise kohustuse nõuetekohaselt täitmata, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt

§-st 100.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kostjapoolse kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid

§ 103mõttes ei esine.

22.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§ 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja poolt nõutav viivisemäär on poolte vahel lepinguga kokku lepitud. Kostja viivise arvestusele ega suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
3. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega õigus keelduda talle hageja poolt esitatud arve maksmisest. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5 000 eurot ning alates 19.06.2017 viivis põhinõudelt (5 000 eurot) 0,1% päevas kuni 1 314 euro täitumiseni. MENETLUSKULUD
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere, kohtunik 6 Kohtuotsuse põhjendusi muudetud Tallinne Ringkonnakohtu 28.06.2019 kohtuotsusega. 7