lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. Kohus on 10.04.2019.a. kohtunõudega andnud hagejale tähtaja, mille jooksul tal tuli esitada kohtule kostja kontaktandmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada. Kohus hoiatas, et andmete esitamata jätmise korral jätab kohus hagi läbi vaatamata. Hageja on vastuseks kohtule 11.04.2019.a. teatanud, et hageja esitas kohtule varasemalt kõik tema käsutuses olevad kostja kontaktandmed. Rohkem hagejal kostja kohta informatsiooni ei ole. Maakohus on seisukohal, et on teinud mõistlikke jõupingutusi selgitamaks välja kostja kontaktandmeid. Eesti registritest ei ole võimalik kostja kohta täiendavaid andmeid saada. Samuti pole tulemust andnud tsiviilasjas nr 2-16-15128 tehtud rahvusvahelised õigusabitaotlused. Maakohus on nõudnud vastavate andmete esitamist hagejalt, kuid hageja ei ole andmeid, mis võimaldaksid kostjale hagimaterjali kätte toimetada, tähtajaks esitanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata. Hageja on viimases seisukohas 11.04.2019.a. esitanud vastuväite kohtu tegevusele. Vastuväites leiab hageja, et kohus vaatamata hageja selgitustele ja kohtu esitatud informatsioonile nõuab jätkuvalt hagejalt kostja kontaktandmeid. Hageja esitab vastuväite kohtu tegevuse peale. Hageja juba esitas kohtule andmed kostja kohta. Hageja seisukohalt on kohus ebaõigesti tõlgendanud
lg 2 ning on teinud ebaõige järelduse õigusnormi kohaldamisest, mis tõi kaasa olukorra, et hageja peab esitama kohtule uuesti andmeid kostja kohta ning ei ole lootust, et hageja saab abielu lahutatud. Kohus ei arvesta sellega, et
lg 2 järgi mõjuva põhjuse olemasolul on kohtul võimalus jätta kostja ära kuulamata. Hageja leiab, et käesolevas asja esineb piisav alus selleks, et oleks võimalik asja sisuliselt lahendada. Hageja pöördub
Kokkuvõtlikult hageja leiab, et asjas tuleb määrata kohtuistung asja sisuliseks arutamiseks.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus leiab, et ei ole menetlusnorme rikkunud. 2
lg 2 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. Kohus leiab, et vastavat sätet tuleb tõlgendada selliselt, et pool ei pea abielu asjas küll istungile ilmuma, kui tal on selleks mõjuv põhjus, kuid kohus leiab, et pool peab olema menetlusest teadlik ning tal peab olema võimalus esitada kohtule vähemalt kirjalik vastus. Käesoleval juhul ei saa kohus olla kindel, et kostja on hagimaterjalid kätte saanud. Kohus leiab, et sellisel juhul ei ole võimalik abielu lahutamise hagi lahendada, kuivõrd ühe abikaasa seisukoht on teadmata. Kohus leiab, et asjaolu, et kohus on korduvalt küsinud hagejalt andmeid kostja kohta, ei ole iseenesest menetlussätte rikkumine. Rikkumiseks võiks pidada seda, kui kohus hagejaga vastavat asjaolu arutamata hagi läbi vaatamata jätaks. Kohus leiab, et vastuväide kohtu tegevusele tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole kohtu tegevus käesolevas menetluses olnud selline, mis annaks aluse jaatada kohtu poolt menetlussätete rikkumist.
Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.