-le ja TMS § 132-le edastas haldur AS-le SEB Pank avaldused, millega lubas G Kl deebetkaardiga välja võtta sularahaautomaadist sularaha seaduses ettenähtud ulatuses. Seega ei kuulu AS SEB Pank arvelduskonto jääk pankrotivarasse. Maksu- ja Tolliamet teatas 27.09.2017. a e-kirjaga, et MTÜ xxx registreeris G K alates 01.10.2017 töötamise registris. Haldur edastas 28.09.2017, 18.12.2017, 02.04.2018 ja 13.06.2018 MTÜ-le xxx avaldused töötasu arestimise kohta. Maksu- ja Tolliamet teatas 03.12.2018 e-kirjaga, et xxx registreeris G K alates 03.12.2018 töötamise registris. Haldur edastas 05.12.2018, 03.01.2019, 31.01.2019 ja 22.03.2019 FIE-le E S avaldused töötasu arestimise kohta. Kuna FIE E S G K töötasu ei arestinud ja kandeid arvelduskontole ei teinud, edastas haldur 02.04.2019 FIE-le E S järelepärimise ja avalduse, milles palus edaspidi maksta G K töötasu G K arvelduskontole xxx Swedbank AS-is, mida pankrotihaldur kasutab, haldur teeb ise G Kle tema AS SEB Pank arvelduskontole, s.o arvelduskontole, mida G K ise kasutab, seadusest tuleneva väljamakse. G K saab Eesti Töötukassast töövõime toetust, mis oli alates 01.04.2018 päevamääraga 7,2504 eurot ja alates 01.04.2019.a. päevamääraga 7,8603 eurot. Maksu- ja Tolliameti vastas pankrotihalduri järelepärimisele, et G K on saanud pankrotimenetluse ajal maksustatavat tulu netos alljärgnevalt: Mais 2017 Sotsiaalkindlustusametist töövõimetuspensioni 175,94 eurot; novembris 2017 MTÜ-st SKTK-Sillamäe 32,16 eurot; detsembris 2017 MTÜ-st SKTK-Sillamäe 56,28 eurot; jaanuaris 2018 MTÜ-st SKTK-Sillamäe 29,48 eurot; veebruaris 2018 Eesti Haigekassast 37,98 eurot; märtsis 2018 Eesti Haigekassast 19,90 eurot; detsembris 2018 FIE-lt E S 398,46 eurot; jaanuaris 2019.a. FIE-lt E S 516,45 eurot ja veebruaris 2019 FIE-lt E S 516,45 eurot ja Eesti Haigekassast 352,80 eurot, kokku 869,25 eurot; märtsis 2019 FIE-lt E S 516,45 eurot. G K teatas, et FIE E S talle tegelikult töötasu maksnud ei ole ja arvelduskonto väljavõttest töötasu laekumisi ei nähtu. Haldur edastas 02.04.2019 FIE-le E S järelepärimise, milles palus informatsiooni, kuidas on toimunud G K töötasu väljamaksmine ja palus edastada tõendid töötasu väljamaksmise kohta. Haldur palus vastust hiljemalt 18.04.2019, kuid FIE-le E S seda teinud ei ole. Lisaks teatas haldur FIE-le E S, et ta oleks pidanud detsembrist 2018 kuni veebruarini 2019 arestima G K töötasu kokku summas 527,58 eurot. Haldur arestis töövõimetoetusest võlgne3/10 2-17-3529 vuse katteks aprillis 22,52 eurot ja mais 31,36 eurot. Seega on töötasust, haigusrahadest ja töövõimetoetustest pankrotivarasse kokku laekunud 135,26 eurot. Kuna
lg 1 kohaselt tagab haldur kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse, leiab haldur ei dokumentide väljanõudmine FIE-lt E S venitaks liigselt pankrotimenetluse lõpetamist. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu andmetel kuulusid G Kle ¼ kaasomandist alljärgnevatest kinnisasjadest: • 587/4826 mõttelist osa kinnistust (korteriomand) asukohaga xxx, katastritunnusega xxx, registriosa numbriga xxx, pindalaga 58,7 m². ¼ korteriomandi müügist enampakkumisel laekus 8000 eurot; • Kinnistu (100% elamumaa) asukohaga xxx, katastritunnusega xxx, registriosa numbriga 68309, pindalaga 460 m². ¼ mõttelisest osast kinnistu müügist kordusenampakkumisel laekus 300 eurot. Haldur käis Maksu- ja Tolliametis ning esitas G K 2018. a tuledeklaratsiooni kohta. Tuludeklaratsioonide järgi kuulus tagastamisele 69,09 eurot. Maksu- ja Tolliamet kandis 26.04.2019. a 69,09 eurot pankrotivarasse. Tulenevalt eeltoodust on väljamakseteks kokku 8522,56 eurot. Andmed §-s 146 (pankrotimenetlusega seotud väljamaksed) nimetatud väljamaksete kohta.
lg 1 kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) masskohustused; 4) pankrotimenetluse kulud.
lg 1 p 4 ja § 150 lg 2 koosmõjust on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6) käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa. G K pankrotimenetluses on
lg 1 alusel tehtud ja tehtavad järgmised väljamaksed: • Ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 1020 eurot koos käibemaksuga (alus: Viru Maakohtu 26.04.
Kokku on pankrotivarast
lg 1 alusel tehtud ja tehtavaid väljamakseid 3590,65 eurot, mille saab hüvitada pankrotivara arvelt. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. I järgu nõudeid ei ole. Viru Maakohus kinnitas 04.09.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /…/ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. 6/10 2-17-3529 G K ei ole jaotusettepanekule ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Töökaotusest ja osalisest töövõimetusest tulenev suutmatus tasuda endale võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. G K on esitanud kohtule avalduse oma kohustustest vabastamiseks, kus ta on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada. Ni-metatud avaldusega on G K kinnitanud, et kohustub täitma
nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludele tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastu väite.
lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus 04.07.2017, 10.08.2017, 16.08.2017 06.05.2019 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.06.2017, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Kuna haldur on neljal korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja ükski võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur palub kinnitada G K (isikukood xxx) pankrotimenetluses koostatud lõpparuande halduri poolt esitatud kujul ja lõpetada G K pankrotimenetlus. Vabastada Ly Müürsoo (isikukood x) G K pankrotihalduri kohustustest. Otsustada G K kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada G Kt ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Määrata G K pankrotihalduri Ly Müür-soo (ik xxx) tasuks kogu pankrotimenetluse aja eest 1892,21 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 378,44 eurot, kokku 2270,65 eurot ja mõista see välja OÜ-le Sentire MK (reg.kood 10539935), mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. KOHTU SEISUKOHT 7/10 2-17-3529 Kohus, tutvunud lõpparuande ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 162 lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotuste alusel raha välja makstud.
lg 3-7 kohaselt, kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Kohus jätab lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et pankrotimenetluse lõpparuanne vastab
§-le 162. Võlgnik ega võlausaldajad vastuväiteid lõpparuande suhtes kohtule ei esitanud. Pankrotihalduri lõpparuandest ilmneb, et võlgniku maksejõuetust ei põhjustanud kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse tekkimise on põhjustanud muu asjaolu. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluse lõpetamise ajaks oleks olnud müümata pankrotivara või et pankrotivarasse oleks veel raha laekumas, samuti, et haldur kavatseks esitada hagi või oleks kohustatud seda tegema. Pankrotihalduri lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses ei ole rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mistõttu kuulub koostatud lõpparuande kinnitamisele. Kohus kinnitab võlgniku pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetab pankrotimenetluse. Vastavalt
on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega, tuleb haldur vabastada tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses pärast võlgniku kustutamist äriregistrist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata võlgniku raamatupidamisdokumentide hoidjaks Vladimir Furminski. 8/10 2-17-3529 Vastavalt
lg 7 tuleb pankrotimenetluse lõpetamise teade avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Halduri tasu määramine Vastavalt
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks kogu pankrotimenetluse aja eest 1892,21 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 378,44 eurot, kokku 2270,65 eurot ja mõista see välja OÜ-le Sentire MK (reg.kood 10539935), mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Võlgadest vabastamise menetlus
lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Vastavalt
lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas ning võlausaldajad on teinud ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisku kohustuste täitjaks. Tulenevalt
lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täit-ma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kuna võlgniku osad võlgnevused tulenevad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamisest, siis kohus jätab nimetatud nõuete suhtes võlgadest vabastamise menetluse algatamata PankS § 172 alusel. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas ning võlausaldajad on teinud ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusiski kohustuste täitjaks. Tulenevalt
lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku 9/10 2-17-3529 ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda
* Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
* Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). * Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) * Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). * Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab
, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab x usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 10/10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.