Obsah (8)

§ 3§ 477§ 230§ 232§ 173§ 172§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 18.märts 2019 Tsiviilasja number 2-18-113416 Tsiviilasi Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Narva mnt. 17 KÜ

§ 3

lõiget 1 on korteriühistul õigus pöörduda kohtusse seaduses sätestatud korras oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

1. Arvestades eeltoodut palub Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Narva mnt 17 korteriühistu kohtul välja mõista N Gilt ja G Glt solidaarselt avaldaja kasuks võlgnetav summa, milleks on 1793,91 eurot. PUUDUTATUD ISIKUD
2. Puudutatud isikule N Gile on tsiviilasja materjalid 19.01.2019 abikaasa kaudu kätte toimetatud ja puudutatud isikule G Gle on tsiviilasja materjalid 19.01.2019 isiklikult kätte toimetatud, kuid tähtaegselt kirjalikku vastust avaldusele puudutatud isikud esitanud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 477

lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

§ 230

lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

1. Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse nõude summas 1793,91 eurot, mis on tekkinud perioodil november 2017 kuni oktoober
2. Kohus märgib, et kuna võlgnevus on osaliselt tekkinud ka enne 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseadust ning rakendussätetes ei ole antud tagasiulatuvat jõudu, tuleb kohaldada enne 01.01.2018 tekkinud võlgnevusele varem kehtinud seadust ja peale 01.01.2018 tekkinud võlgnevusele kehtivat korteriomandi- ja korteriühistuseadust (edaspidi KrtS).
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 13 lg-st 4 tuleneb, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 15 mõttest tulenevalt kannavad ühistu liikmed mõtteliste osade majandamise kulusid.
5. Kehtiva KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2).
6. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isikud on korteriomandi, asukohaga xxxx, ühisomanikud (registriosa nr. xxxx). Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isikud on Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Narva mnt 17 korteriühistu liikmed ning peavad täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi.
7. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikutele väljastatud arved perioodil november 2017 kuni oktoober
8. Puudutatud isikud ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Vaatamata eeltoodule ei pea kohus siiski täies ulatuses põhjendatuks
9. aprilli 2018 ja 31.juuli 2018 arvetel märgitud kulusid. Nimelt nähtub nendelt arvetelt, et kommunaalkuludele on lisatud riigilõiv – 30.04.2018 arvel summas 161,42 eurot ja 31.07.2018 arvel summas 45 eurot. Menetluskulud summas 161,42 eurot on puudutatud isikutelt välja mõistetud 15.02.2018 maksekäsu määrusega tsiviilasjas 2-17-129469 ning nimetatud summa on avaldaja ka kohtutäiturile täitemenetluses täitmiseks esitanud. Kohus ei pea põhjendatuks puudutatud isikutelt jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud summa teistkordset väljamõistmist. Riigilõivu 45 eurot tasus avaldaja 27.06.2018 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel käesolevas tsiviilasjas. Kohus on seisukohal, et ka nimetatud summat ei ole põhjendatud välja mõista kommunaalkuluna, kuivõrd tegemist on käesoleva asja menetluskuluga, mille kohus lahendab käesoleva määrusega.
10. Ülejäänud arvetel esitatud summad on põhjendatud, mistõttu kuulub puudutatud isikutelt, kes korteriomanikena ei ole täitnud kohustust korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel, solidaarselt avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodil november 2017 kuni oktoober 2018 võlgnevus summas 1587,49 eurot. MENETLUSKULUD 16.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 17. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.

18. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikutest oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isikute poolt, on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isikute kanda. Puudutatud isikute võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. 19.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldaja ei ole esitanud kohtule enda võimalikku menetluskulude nimekirja. Toimikust nähtavalt on avaldaja tasunud avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, mis kuulub summas 50 eurot solidaarselt puudutatud isikutelt avaldaja kasuks väljamõistmisele.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik