1-13-10761/221

(13240101289)Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk - Kriminaalasi Viru Vangla taotlus Allan Schmidti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamsieks Süüdimõistetu Allan Schmidt ik 37806222221; viibimiskoht Viru Vangla Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu Allan Schmidt (videokonverentsi teel) RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Allan Schmidt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 11.11.2014 otsusega tunnistati Allan Schmidt süüdi KarS § 256 lg 1, § 136 lg 1, § 120, § 214 lg 2 p 1, 4, 5, § 418 lg 2 p 3, § 184 lg 21 p 2 ja § 133 lg 2 p 6, 7 järgi. Rakendades KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 sätteid, mõisteti liitkaristuseks 7 aasta pikkune vangistus. Karistusaja aluseks oli 07.03.
3. 18.06.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Schmidti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. A. Schmidti karistusaeg algas 07.03.2013, see lõppeb 07.03.2020 ja KarS § 76 lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 20.06.
4. A. Schmidti isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist.
5. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta A. Schmidti ennetähtaegset vabanemist. 1 1-13-10761
6. A. Schmidt esitas 02.07.2019 täiendavad selgitused enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamise materjalide juurde, tuues välja et tal on olemas seaduslik alus elukoha aadressil XXX kasutamiseks üürilepingu alusel ja lisas kohtule esitatava taoluse juurde üürilepingu koopia. Samuti selgitas A. Schmidt enda tuttava D. M karistamise aluseid ja enda suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetlusi ühes karistuse täitmisele pööramise asjaoludega. Lõpetuseks A. Schmidt asub seisukohale, et tal on olemas elu- ja töökoht ning vangistuses ei ole enam tegevusi, millega ta saaks end täiendada. A. Schmidt on nõus kõigi kohtu määratavate täiendavate kohustustega. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
7. Kohtuistungil avaldas A. Schmidt, et toetab enda tingimisi ennetähtaegset vabanemist. A. Schmidt selgitas, et vangistuses viibib kolmandat korda. Varasemalt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ei ole. Karistuse kandmise põhjuseks oli elustiil, mis soosis kuritegude toimepanemist, tegu oli asjaolude kokkulangemisega. Eelkõige olid põhjuseks teda ümbritsenud seltskond ja rahapuudus, mis viis kergemale teele. Tegu on olnud noorusest tuleneva mõttemaailmaga. Vabanemise korral on soov asuda elama seaduskuulekalt ja selleks on olemas elukoht ja garanteeritud töökoht. Töö on teada, kuna vabaduses olles käis seal abiks, kuid töö sisu saab selgeks, kui teda hakatakse töö tegemisel juhendama. Toetav sõber on see, kes aitab sisseelamist vabaduse tingimustes. Ülalpeetavad ja pere puuduvad, s.o vastutust teiste ees ei kanna. Lähedastega on läbisaamine olemas, kuid oluline on ise hakkama saada. Distsiplinaarkaristuste õigustamiseks põhjused puuduvad. Kandes karistust S osakonnas on võimalik vaid koristustöö. Avavangla on välistatud. Vangistuses pakutud töö ei ole töö tegemine, see on lühiajaline, reaalset tööd, mida tõesti on vaja teha, ei ole. Varasemalt on kontrollnõude täitmisega esinenud probleeme. Nõuded on täidetud. Kuna vanust on tulnud, siis nüüd on tekkinud mõistmine ja on tahe ning soov elu korda saada. Garantiiks on sõber kellega suheldakse sagedasti, töö ja koht kus elada. Kuna on üksik, siis see ongi garantiiks, sest puudub kohustus vastutuseks. Esialgu on plaan elada sõbra juures. Võimalikud kontrollkohustused on teada. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase seisukohad, leiab, et A. Schmidt tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
9. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et A. Schmidt on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud vangistusest. St, et A. Schmidti puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks
10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt KarS § 76 lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 märkinud: [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. 2 1-13-10761
11. Saab nõustuda, et A. Schmidti käitumises vangistuses on nii mõndagi postiivset. A. Schmidt on vangistuses viibimise perioodil lõpetanud põhikooli, on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ja need läbinud. Programmide läbiviimisel on A. Schmidt tunnistanud, et on saanud neist programmidest abi. Isikuga on läbi viidud asjakohaseid vestlusi enda käitumise analüüsimise ja arengu teemadel. Samuti on A. Schmidt toonud korduvalt välja, et mõistab enesearendamise vajalikkust.
12. Vabanemise korral on A. Schmidtil olemas töökoha garantii V M, kes on kinnitanud, et A. Schmidtil on võimalik asuda tema ettevõttes tööle ehituslihttöölisena. Kohus leiab, et tegemist on positiivse asjaoluga, sest see aitab A. Schmidtil end tegevuses hoida ning vähendab riski, et A. Schmidt hakkaks vabaduses viibides toime panema süütegusid. Samuti on kohtule esitatud dokument, mis kinnitab A. Schmidtil vabanemisjärgse elukoha olemasolu. Tegemist on positiivselt hinnatava asjaoluga, mis annab positiivse tõuke edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Ka KarS § 76 lg 4 määrab ühe asjaoluna isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel tema elutingimused, s.o töökoha ja elukoha olemasolu. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse A. Schmidti ennetähtaegseks vabastamiseks.
13. Kohus on aga seisukohal, et A. Schmidti töökoha olemasolusse ja seeläbi legaalse sissetuleku saamisesse ei saa suhtuda kriitikavabalt. Viktor Mohnatšovi kinnituse kohaselt on A. Schmidtile pakutav töö on hooajaline. S.t, et A. Schmidtile on töö ja töötamise kaudu saadav legaalne sissetulek tagatud vaid teatud perioodi jooksul. Mõistetavalt ei saa ainuüksi selle selle asjaolu pinnalt teha tõsikindlat järeldust uue töökoha saamise/leidmise võimatuse kohta, ent A. Schmidt isikuandmeid arvestades on töö ajutisus kahtlusteta ohu faktoriks. Kohtu käsutuses olevatest toimiku materjalidest nähtuvalt on A. Schmidt varasemalt elatunud kuritegelikul teel saadud tulust, tema varasem töökogemus on kasin ja lisaks on ta keeldunud tööst vanglas. Kohtu jaoks tähendavad need asjaolud, et lihttöödest, millega kaasneb mõistatavalt ka väike sissetulek A. Schmidt huvitatud ei ole, samas puuduvad tal erialaoskused, mille kaudu talle sobilikku ja tema soove rahuldavat legaalset sissetulekut saada. Need asjaolud koostoimes varasema kriminaaltulust elatumiga on soodsad tegurid kuritegelikule teele tagasi sattumiseks. Kõnealust ohuprognoosi suurendab täiendavalt asjaolu, et A. Schmidtil on täitmata nõudeid kogusummas 5 909,35 eurot. St, et vabanemise korral, legaalse sissetuleku saamisel, tuleb tal asuda likvideerima oma võlanõudeid. Arusaadavalt vähendab see tema majaduslikku toimetulekut veelgi.
14. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-91-06 p-s 8.1 välja toonud, et isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel eelduseks on mh asjaolu, et isik peab olema vangistuses viibides olema käitunud õiguspäraselt. Toimiku materjalidest nähtuvalt on A. Schmidtil 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 2 määrati korraldustele allumatuse ja tööst keeldumise eest. A. Schmidt on enda varasema õigusvastase käitumise eest vanglas paigutatud tugevdatud järelevalvega keskkonda. Kohus märgib, et tingimisi enne tähtaega vabastamise korral peab isik alluma erinevate kontrollnõuete täitmisele. Seejuures pole inimesel võimalik otsustada ega valida milliseid kontrollnõudeid ta täidab, millised ta täitmata jätab või millal ta kontrollnõudeid täidab. Kui süüdimõistetu ei suuda ega soovi juba kinnipidamisasutuses, tugeva järelvalve tingimustes, alluda kinnipidamisasutuses kehtestatud korrale, ei ole kohtul ühtegi objektiivset alust öelda, et isiku käitumine võiks muutuda ja muutuks vabanemise korral ning ta asuks täiel määral kontrollnõueid täitma. Seega on prognoosotsustus kontrollnõuete kohaseks täitmiseks A. Schmidt puhul olematu. Lisaks on A. Schmidt juba varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, jättes täitmata üldkasuliku töö tunnid. Seegi ka A. Schmidti varasem käitumine tema vabastamist ei toeta. 3 1-13-10761
15. Hoolimata sellest, et A. Schmidt on läbinud mitmeid programme, mille eesmärgiks on vähendada isiku agressiivsust ja vaenulikku käitumist, ei anna A. Schmidti käitumine vanglas tunnistust sellset, et programmidest isikule tulenev abi oleks olnud piisav. Varsemalt mainitud 5 kehtivast distsiplinaarkaristusest 3 seostuvad A. Schmidti ebaviisaka käitumisega vanglaametnike suunas. Kahel juhul kolmest eelnes A. Schmidti poolsele ebaviisakale käitumisele vanglaametniku korraldus, mida A. Schmidt ei täitnud. See näitab, et A. Schmidti vaenulik käitumine pole tegelikkuses vähenemismärke näitamas, tuues omakorda kaasa järelduse, et vabanemise korral pole ta valmis järgima ka ühiskonnareegeleid.
16. Negatiivne on ka asjaolu, et A. Schmidtil puudub tugev suhe lähedastega, kes võiksid talle abiks/toeks olla vanglast vabanemise järgselt ja toetada tema resotsialoseeriumise protsessi. A. Schmidt on lahutatud ega ei suhtle enda soovil elukaaslase ega teiste lähedastega. A. Schmidt aga suhtleb isikutega, kes on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seejuures on ta ise tunnistanud oma kerget mõjutatavust. A. Schmidt on tunnistanud, et mitmed kuriteod oleksid jäänud sooritamata, kui sõbrad poleks teda mõjutanud. Seega on olemas arvestatav risk, et vabanedes hakkaks A. Schmidt taas käituma ennast ja teisi ohustavalt. Lisaks raskendab A. Schmidti ühiskonda reintegreerimist ka suhtluse puudumine lähedastega, kriminaalse suhtlusringkonnaga läbikäimine ja A. Schmidti kergesti mõjutatav loomus.
17. Täiendavalt suurendab A. Schmidti võimaliku riskikäitumise riski asjaolu, et A. Schmidt on enne vangistust tarvitanud suurtes kogustes alkoholi, põhjendades alkoholi tarvitamist eluraskustega. Kuna ta on varasemalt alkoholijoobes toimepannud kuritegusid ja käitunud vägivaldselt, ei saa välistada riski, et A. Schmidt käitub alkoholijoobes õigusvastaselt ka edaspidi. Samuti on A. Schmidt tarvitanud narkootikume, mille toime all on isik pannud toime kuritegusid. Kuigi A. Schmidt on tunnistanud, et mõistab alkoholi ja narkootikumide tarvitamise kahjulikke tagajärgi, on A. Schmidt leidnud, et tema probleemid sesoses alkoholi ja narkootikumidega on põhjustatud välistest asjaoludest. Märgitu tähendab, et probleemide ilmnemisel on A. Schmidt aldis tagasi pöörduma alkoholi ja narkootiliste ainete poole. Need on tema puhul aga juba varasema käitumise pinnalt soodsaks pinnaseks kuritegelikule teele tagasi asumiseks.
18. Lähtudes eeltoodud põhjendustest, arvestades KarS § 76 lg 4 sätestatud aluseid, eelkõige süüdlase A. Schmidti käitumist karistuse kandmise ajal ning ka Riigikohtu seisukohta lahendis nr 3-1-1-91-06 p 8.1, leiab kohus, et A. Schmidt tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4