Obsah (6)

§ 230§ 231§ 367§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-3567 Tsiviilasi A S hagi O

230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st

§ 230

lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-141-15, p 19).

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid
2. jaanuaril 2016 töölepingu nr 9, millega hageja alustas kostja juures tööd 20.01.2016 müügi- ja projektijuhi ametikohal (TVK toimik lk 2127). Tööleping oli sõlmitud tähtajatult. Töölepingu p 3.2 kohaselt oli hageja töötasu pärast katseaega 500 eurot (bruto) kuus, millele lisandub 3,5% töötaja poolt müüdud netokäibest, mis ei sisalda paigalduste, mõõtmiste ja transpordi teenuste käivet. Vaidlus puudub selles, et tööleping lõppes töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 1 alusel töötajapoolse töölepingu korralise ülesütlemisega. Vaidlus on poolte vahel selles, kuidas tõlgendada töölepingu punkti 3.
4. Hageja leiab, et pooltevahelise praktika kohaselt toimus 3,5% tasu arvestamine ja väljamaksmine järgmiselt – hageja esitas iga kuu alguses kostjale eelmise kuu aruande, mis kajastas hageja poolt esitatud arveid (maha olid arvatud paigaldused, mõõtmised, transport) ning vastava aruande järgi maksis kostja hagejale 3,5% tasu. Kostja leiab, et netokäive tekib kauba kliendile lähetamisega, kättesaadavaks tegemisega või kauba eest osalise või täieliku makse laekumisel, mitte arve väljastamisel. Lepingu punkti 3.5 tõlgendades ei saa asuda seisukohale, et hagejal tekkis õigus tellimuste pealt saada müügiboonust. Kostja selgitas 19.04.2018 toimunud istungil, et kostja arvestas töötajatele 3,5% netokäibe tasu korrektselt vormistatud täidetud netomüügi käibelt ning müügiarvestusse arvati ka kostja poolt 3 väljastatud arveid, mille täitmist kostja klientidele sel arvestuskuul ei toimunud (tl 155 pöördel).
5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Seega oli hagejal õigus saada lisatasu netomüügi käibelt, so kui tellimuse eest on tasutud ning müügiarvestusse arvati ka kostja poolt väljastatud arved, mille täitmist kostja klientide poolt sel arvestuskuul ei toimunud. Hageja 2016 oktoobrikuu müügiaruandest nähtuvalt oli netosumma 39 496,64 eurot (TVK toimik, tl 28-29). Kohus, analüüsides nimetatud müügiaruannet ja kostja pangakonto väljavõtteid perioodil 3.10.2016 kuni 18.11.2016 ja 19.11.2016-12.06.2017 leiab, et müügiaruandes kajastatud arved on tasutud, kas siis osaliselt või täielikult oktoobrikuu jooksul, mõned arved hiljem. Seega on kostja pangakonto väljavõtetega tõendamist leidnud, et hageja väljastatud arvete numbritega tellimuste eest on raha kostjale laekunud. Samuti on tunnistaja S R ütlustega tõendantud, et iga kuu lõpus tehti aruanne kuhu pandi sisse kogu arve brutosumma, teise reana netosumma. Netosumma pealt arvestati 3,5% boonustasu, miks läks põhipalgale lisaks ja aruande järgne töötasu maksti hiljemalt sama kuu
6. kuupäevaks (tl 182 pöördel). Seega on tõendamist leidnud, et hagejal on õigus saada oktoobris 2016 netokäibelt 39 496,94 eurot 3,5%, so 1 382,39 eurot.
7. Järgmisena kohus analüüsib, kas kostjal on õigus vähendada hageja töötasu. Kostja leiab, et hagejal ei olnud õigus lisaboonust saada, kuna hageja töö oli puudustega. Kostja tugineb VÕS § 679 lg-le 4 väites, et hageja sõlmitud lepinguid ei oleks olnud võimalik täita ning lepingud on täidetud üksnes seetõttu, et kostja teised töötajad tegid hageja töö ümber. Hageja on seisukohal, et lepingud on täidetud ning kui kostja oleks tahtnud puuduste tõttu tehingutasu vähendada, oleks kostja seda pidanud õigeaegselt hagejale ütlema.
8. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas hageja poolt koostatud projektid, mis olid aluseks tellimustele, mille pealt arvestatava lisatasu väljamaksmist hageja nõuab, olid hageja poolt koostatud puudustega ja vajasid ümbertegemist. Tuvastamaks, kas raha laekumine tõendab hageja poolt sõlmitud lepingute täitmist või on võimalik, et hageja sõlmitud lepinguid ei oleks hageja tehtud jooniste järgi olnud võimalik täita ning raha laekumine arve alusel väljendab hoopis teise töötaja poolt tehtud jooniste alusel lepingu täitmist, kuulas kohus üle tunnistajad.
9. Tunnistaja S R andis ütlusi selle kohta, et reklamatsiooniridadena läksid kirja näiteks riiulid, mis olid valesti, kui need töö käigus ilmnesid. Reklamatsioonid töötasu arvestust ei muutnud, töötasust ei võetud midagi maha (tl 182 pöördel) ning müügiaruandes valesti mõõtmised ei kajastunud (tl 183). Samuti andis hageja vande all ütlusi selle kohta, et tema tegi esmased joonised, tegi hinnapakkumise vastavalt joonisele ning mõõdistaja käis objektil, võttis mõõdud ja hageja tegi fotod ja hageja tegi nende alusel parandatud jooniseparandatud pakkumise. Hageja pani asjad töösse ja konstruktorid olid kohustatud kontrollima, kas hageja joonised toimivad (tl 179 pöördel). Tunnistaja V V andis ütlusi selle kohta, et hageja tellimustes tuli muudatusi teha. A puudused seisnesid hooletuses ja A l esines vigu oluliselt rohkem kui teistel töötajatel (tl 183 pöördel ja 184). Tunnistaja T K andis ütlusi selle kohta, et tema tellimusega oli probleeme, kuna tellis valge saare, aga sai valge laminaadi. Tunnistaja sõnul oli ta ise süüdi, kuna ei lugenud pakkumist korralikult läbi. Tal oli võimalust lugeda. Alguses öeldi, et ei saa softe paigaldada, kuna seinad on kõverad ja A oleks pidanud seda ütlema. Lõpuks suudeti softid sinna paigaldada. Mõõtmas käis mingi mees (tl 202 pöördel). Tunnistaja K P andis ütlusi selle kohta, et tema kapp tehti ümber, kuna ligipääs luukidele puudus. A mõõtmas ei käinud, mingi mees käis (tl 203 pöördel). Kohus ei tuvastanud, et hageja tehtud jooniste järgi ei oleks lepinguid võimalik täita ning teised töötajad tegid kõik hageja jooniseid ringi. Tunnistaja S R ütlustega on tõendatud, et kuigi reklamatsioonide arvestust peeti, siis reklamatsioonid töötasu arvestust ei muutnud ning töötasust ei võetud midagi maha. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et hageja poolsed ebatäpsused mõjutasid konkreetset hageja töötasu arvestust. Seega 4 on hageja nõue 1 382,39 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10. Hageja esitas kohtule põhinõudelt 1 382,39 eurot kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude ja kuni kohustuse täitmiseni seadusjärgse viivise nõude. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 367

alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 18. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue kuni kohtuotsuse tegemiseni kuulub rahuldamisele. Hageja on arvestanud kostjale viivist perioodi 11.11.2016-18.04.2017 eest 48,20 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt perioodi 11.11.2016 – 20.12.2018 eest summas 233,26 eurot (vt http://www.viivisekalkulaator.ee). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks

§ 367

alusel välja mõista viivis põhivõlalt (1 382,29 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest, so alates 21.12.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Eeltoodust tulenevalt on hagi täielikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele põhinõude 1 382,39 euro ja viivise nõude osas.
2. Kohus on võtnud käesoleva tsiviilasja juurde Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni töövaidlusasja nr 4-1/2525/16 toimiku. Nimetatud toimik tuleb kohtu kantseleil käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumisel tagastada töövaidluskomisjonile. MENETLUSKULUD 21.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kooskõlas

§ 174

lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

22.

178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5