Obsah (5)

§ 436§ 230§ 442§ 122§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 14. septembril 2018.a, Tallinnas Hagihind

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 01.03.2018.a kohtumääruses (t/l 74).

1. Äriseadustiku (ÄS) § 178 lg 1 kohaselt võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Käesoleva seadustiku § 1701
2. lõikes või § 170
3. lõikes sätestatud viisil koosolekul osalev osanik võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta.
4. Riigikohus on 24.05.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-44-17 punktis 26 leidnud, et esmalt tuleb tuvastada, kas hagejal on ÄS § 178 lg 3 järgi otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamise õigus. Kui selgub, et osanik on kas kõigi või mõne otsuse puhul lasknud protokollida vastuväite, siis on tal nende otsuste vaidlustamise õigus ÄS § 178 lg 3 järgi olemas. Seejärel tuleb teha kindlaks, kas otsuste vaidlustamiseks on ÄS § 178 lg 1 järgi alust (st kas otsus on hageja esitatud asjaoludel vastuolus seaduse või põhikirjaga). Seejärel on võimalik hinnata, kas vaatamata vaidlustamise aluse olemasolule võivad otsused või osa neist olla ÄS § 178 lg 2 mõttes uue otsusega kinnitatud. Eeltoodu tähendab, et kui otsused või mõni neist on vastuolus seaduse või põhikirjaga, siis on võimalik siiski jätta hagi rahuldamata, kui osanikud on vaidlustatud otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei ole hagi esitatud.
5. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 12.07.2017.a IEG Holding OÜ osanike koosoleku protokolli punkt 5 kohaselt esitas K S koosolekul eelnõu: 5.1 Esitada IEG Holding OÜ nimel Advokatuurile kaebus vandeadvokaat Villu Otsmanni tegevuse peale seoses samaaegse tegutsemisega IEG Holding OÜ juhatuse liikme ning õigusnõustajana (sh seoses endaga seotud advokaadibüroole väljamaksete tegemisega); 5.2 Määrata IEG Holding OÜ esindajaks eelnimetatud kaebuse esitamisel ja selle üle õigusvaidluse pidamisel K S, kes on õigustatud kaasama IEG Holding OÜ esindajana omal äranägemisel pädevad õigusnõustajad (sh sõlmima õigusteenuse ostmiseks vajalikud kokkulepped ning tasuma osutatud õigusteenuste eest IEG Holding OÜ arvel), kelle ülesandeks ja õiguseks on kaebuse aluseks olevate asjaolude täpsustamine, õiguslik kvalifikatsioon ning lõpliku nõude täpne formuleerimine (t/l 3-10). Kostja osanike 12.07.2017.a koosolek päevakorrapunktis 5 osundatud otsust vastu ei võtnud ning hageja esitas omapoolse eriarvamuse, mis on protokollitud (t/l 4).
6. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja osanik, kellele kuulub osa suuruses 1 499 eurot (t/l 12). Samuti ei ole vaidlust selles, et 12.07.2017.a toimus kostja osanike koosolek, kus osalesid registreerimislehe järgi hageja esindaja Toivo Viilup ja V S esindaja Villu Otsmann (t/l 6). 3
7. ÄS § 177 lg 1 kohaselt osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.
8. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et V S poolt on 08.09.2016.a antud advokaadile Villu Otsmannile volitus esindada Volitajat alljärgnevalt: volitaja nimel ja eest õigusdokumendi koostamine, esindamine läbirääkimistel ja õigustoimingutes ja tehingutes, kohtus ja kohtueelses menetluses, ametiasutustes ja mujal, samuti Volitaja huvides muu õigustoimingu tegemine, seoses ülesandega esindada volitaja huve IEG Holding OÜ (registrikood 12816445) osanike koosolekute kokkukutsumisel, koosolekute juhatamisel, koosolekutel hääleõiguse teostamisel ning koosolekutel osalemisel, sh seoses K S poolt taotletud erikontrolli läbiviimise küsimustes, K S juhatusest tagasikutsumise küsimustes ning muudes päevakorras olevates küsimustes. Volikiri on kehtiv kuni ülesande täitmiseni (t/l 7-8).
9. Riigikohus on 29.10.2014.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-89-14 punktis 29 leidnud, et õiguste kuritarvitamise tõkestamiseks ja teiste arvel ebaausate eeliste saavutamise eesmärgil tehtud otsuste vaidlustamiseks näeb TsÜS § 38 lg 1 teine lause ette eraldi õiguskaitsevahendi. Nimelt võib juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. See säte kehtib üldnormina ka aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuste vaidlustamisel ja selle eesmärgiks on muu hulgas ka vähemuse kaitse enamuse kuritarvituste vastu.
10. Riigikohus on 10.01.2012.a kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-144-11 punktis 13 leidnud, et äriühinguõiguse üks põhimõte on see, et osanikud peavad lähtuma osaühingut puudutavate otsuste tegemisel eelkõige osaühingu huvidest, mitte enda isiklikest huvidest või mõne enda kontrollitava äriühingu huvidest.
11. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 117 lg 1 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel ja lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 120 lg 2 esimese lause kohaselt määrab volituse ulatuse esindatav.
12. Pooltel ei ole antud asjas vaidlust selle üle, et Villu Otsmann on IEG Holding OÜ juhatuse liige (t/l 12). Asja materjalidest nähtub, et Villu Otsmann on osalenud 12.07.2017.a toimunud kostja osanike koosolekul osaniku V S esindajana volikirja alusel, mis on esindatava poolt antud 05.09.2016.a, s.o mitu aastat enne vaidlusaluse koosoleku toimumist (t/l 7-8). Arvestades eelnevat asub kohus seisukohale, et kuivõrd Villu Otsmann on osaniku V S esindaja ning IEG Holding OÜ juhatuse liige, siis ei võinud nimetatud osanik hääletada kostja 12.07.2017.a toimunud osanike koosoleku päevakorrapunkti 5 osas.
13. Eelnevat arvestades asub kohus seisukohale, et kostja 12.07.2017.a osanike koosoleku päevakorrapunktis 5 vastuvõetud otsus on kehtetu, kuivõrd kooskõlas ÄS § 177 lg 1 tulenevalt ei või osanik hääletada küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Antud juhtumil hääletas osanik V S küsimuses, mis puudutas tema esindaja tegevust 4 juhatuse liikmena (t/l 4).
14. Hageja on esitanud kohtule ka nõude, millises palub tuvastada, et 12.07.2017.a toimunud IEG Holding OÜ osanike koosoleku päevakorrapunktis 5 võeti vastu otsus esitada IEG Holding OÜ nimel Advokatuurile kaebus vandeadvokaat Villu Otsmann’i tegevuse peale seoses samaaegse tegutsemisega IEG Holding OÜ juhatuse liikme ning õigusnõustajana (sh seoses endaga seotud advokaadibüroole maksete tegemisega) ning määrata IEG Holding OÜ esindajaks eelnimetatud kaebuse esitamisel ja selle üle õigusvaidluse pidamisel K S, kes on õigustatud kaasama IEG Holding OÜ esindajana omal äranägemisel pädevaid õigusnõustajaid (sh sõlmima õigusteenuse osutamiseks vajalikud kokkulepped ning tasuma osutatud õigusteenuse eest IEG Holding OÜ arvel), kelle ülesandeks ja õiguseks on kaebuse aluseks olevate asjaolude täpsustamine, õiguslik kvalifikatsioon ning lõpliku nõude täpne formuleerimine.
15. Kohus leiab, et tulenevalt ÄS § 177 lg 1 sätestatust ei pruugi hagejal olla õigus hääletada päevakorrapunkti osas, millisega soovitakse määrata kostja esindajaks kaebuse esitamisel ja selle üle õigusvaidluse pidamisel hageja. Seega leiab kohus, et selles osas hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
16. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kehtetuks tuleb tunnistada IEG Holding OÜ 12.07.2017.a osanike koosoleku päevakorrapunktis 5 vastuvõetud otsus. Hageja nõue, millisega palutakse tuvastada, et 12.07.2017.a toimunud IEG Holding OÜ osanike koosoleku päevakorrapunktis 5 võeti vastu otsus esitada IEG Holding OÜ nimel Advokatuurile kaebus vandeadvokaat Villu Otsmann’i tegevuse peale seoses samaaegse tegutsemisega IEG Holding OÜ juhatuse liikme ning õigusnõustajana (sh seoses endaga seotud advokaadibüroole maksete tegemisega) ning määrata IEG Holding OÜ esindajaks eelnimetatud kaebuse esitamisel ja selle üle õigusvaidluse pidamisel K S, kes on õigustatud kaasama IEG Holding OÜ esindajana omal äranägemisel pädevaid õigusnõustajaid (sh sõlmima õigusteenuse osutamiseks vajalikud kokkulepped ning tasuma osutatud õigusteenuse eest IEG Holding OÜ arvel), kelle ülesandeks ja õiguseks on kaebuse aluseks olevate asjaolude täpsustamine, õiguslik kvalifikatsioon ning lõpliku nõude täpne formuleerimine, rahuldamisele ei kuulu.
17. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 20.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 132 lg 1 ja lg 4 p 8 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 21. Tulenevalt

§ 163

lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt ning tegemist ei ole rahalise nõudega, siis peab kohus õiglaseks, et menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 5