Obsah (12)

§ 5§ 230§ 367§ 173§ 162§ 174§ 138§ 139§ 4842§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 19.06.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-135461 Tsiviilasi Tallinn, Xxx xxx 10 korteriühistu h

) § 404 lg

1. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada ja põhjendab seda alljärgnevalt.
2. Kohus selgitab, et

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Hageja nõuab kostjalt majandamiskulude võlgnevust hagiavalduse esitamise, st 25.03.2019 seisuga, kokku põhisummas 2748,87 eurot. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi 4 2-18-135461 ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
2. Kohus leiab, et hageja on eelviidatud õigusnorme arvesse võttes oma nõuet kostja vastu piisavalt põhjendanud ja tõendanud. Kostja võlgnevuse arvestus nähtub hagiavaldusest ja sellele lisatud majandamiskulude arvetest. Kostja on KrtS § 1 lg 4 kohaselt korteriühistu Tallinn, Xxx xxx 10 liige. Seetõttu nõuab hageja kostjalt õigustatult majandamiskulude tasumist ja teenuste eest tasu vastavalt seadusele ning hageja põhikirjale. Lähtudes hageja põhikirja punktist 4.2.6, tuleb majandamiskulud tasuda regulaarselt 1 kord kuus, pärast kulude suuruse selgumist järgnevalt: küttekulude suurus selgub pärast äripindade küttekulude mahaarvamist, misjärel jagatakse ülejäänud küttekulu korterite vahel vastavalt korteriomandi 1m² kohta; üldelekter vastavalt eelmisel kuul tarbitud näitudele jagatuna korteriomanike vahel vastavalt neile kuuluva mõttelise osa suurusele; üldvesi vastavalt eelmisel kuul tarbitule (vee-ettevõtja arvest lähtuvalt), millest on maha arvatud korteriomanike tarbitu, jagatuna korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi mõttelise osa suurusele; vesi ja kanalisatsioon vastavalt arvesti näidu alusel tarbitule; vee soojendamine arvesti näidu alusel vastavalt tarbitule; prügivedu vastavalt jäätmeveo teenustasule jagatuna korteriomanike vahel lähtuvalt mõttelise osa suurusele; haldus- ja hoolduskulud vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi reaalosa 1 m² kohta; remondifond vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi reaalosa 1 m² kohta; laenu tagasimakse vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi reaalosa 1 m² kohta.
3. Hageja on 30.05.2019 seisukohas oma nõudeid täiendavalt põhjendanud ja tõendanud, esitades täiendavate tõenditena hagiavalduses esitatud kostja poolt tasumata arvete aluseks olevad alusarved, mis puudutavad veevarustust ja kanalisatsiooni, soojusenergiat, elektrit, prügivedu, haldus- ja hooldusteenust, raamatupidamist ja muid kulusid. Kostja ei ole nimetatud tõendite osas kohtu poolt määratud tähtajaks 13.06.2019 mingeid vastuväiteid või omapoolseid dokumente esitanud.
4. Kohus märgib, et kostja on heitnud hagejale ette eelkõige teatud dokumentide esitamata jätmist, kuid ei ole samas oma võlga hageja ees ka otsesõnu eitanud, tunnistades mh nt remondifondi maksete mittetasumist ja väljendades valmisolekut kompromissiks. Kohus ei saa asja lahendamisel lähtuda kostja ebamäärasel tasemel vastuväidetest, sest kostjal on ka endal oma vastuväidete tõendamise kohustus (

§ 230lg 1).

Kohus rõhutab veelkord, et pärast seda kui hageja esitas lisatuna 30.05.2019 seisukohale hulgaliselt täiendavaid tõendeid, ei ole kostja kohtu poolt määratud tähtajaks 13.06.2019 mingeid vastuväiteid või omapoolseid dokumente esitanud. Kohus on seisukohal, et korteriühistu võlglastelt võlgnevuse väljamõistmine iseenesest lihtsates vaidlustes, kus puudub alus eeldada korteriühistu poolt pahatahtlike nõuete esitamist, ei tohiks olla takistatud ebamõistlikult kõrge tõendamisstandardi tõttu. Korteriühistu näol ei ole tegemist kasumit teeniva ettevõttega. Ühistu saab rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks vaid ühistu liikmetelt. Olukorras, kus üks ühistu liige, st antud juhul kostja, otsustab keelduda korteriühistu arvete tasumisest või tasuda neid vastavalt enda äranägemisele, peab hageja siiski täitma oma kohustusi. Kui üks ühistu liikmetest oma kohustusi ei täida, siis kannatavad selle tõttu teised ühistu liikmed.

1. Hageja nõude suurust kinnitab mh hagiavaldusele lisatud 07.02.2019 arve nr 112865, millest nähtuvalt oli kostja võlgnevus
2. veebruari seisuga koos viivisega 3146,02 eurot ning ilma viiviseta hagiavalduses nõutav summa 2748,87 eurot. Paljasõnaline on kostja vastuväide, et hagi 5 2-18-135461 on koostatud 25.03.2019 ja ei arvestavat 19.03.2019 tehtud ülekandeid. Kohus nõustub hagejaga, et hagejal oli õigus arvestada kostja poolseid makseid varasemate sissenõutavaks muutunud arvete katteks, mh oli hagejal kohtu hinnangul õigus arvestada kostja võimalikke makseid pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Samas ei ole kostja vastuolus

§ 230

lg 1 esitanud kohtule mistahes tõendeid selle kohta, millises summas ja milliseid väidetavaid makseid on kostja hagejale teinud. Samuti pole kostja selgitanud, kas ja kuidas kostja väidetavad maksed kostja arvates mõjutavad kostja koguvõlgnevust hageja ees. Seetõttu ei saa kohus selliste väidetavate maksete osas ka täpsemat seisukohta võtta.

1. Kohus selgitab, et kui kostja tasus pärast hagi esitamist hagejale täiendavaid summasid, siis pärast hagi esitamist tehtud tasumisi peab hageja arvesse võtma kostjale uute arvete esitamisel ja kostja võla õige summa kajastamisel pärast hagiavalduse esitamist. Samas pole kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid, mis annaks alust kahelda selles, et hageja ei oleks kostja poolt tehtud makseid kostja koguvõla suuruse määramisel arvesse võtnud. Seejuures kostja varasema võla olemasolu nähtub ka hagiavaldusele lisatud majandamiskulude arvetest. Lisaks tuleb arvestada, et majandamiskulude arvete esitamine kostjale on pidev protsess, mis jätkub ka pärast hagiavalduse esitamist. Kohtu arvates ei saa kostja võlgnikuna ainuüksi võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 hea usu põhimõttest tulenevalt eeldada, et makstes hagejale suvalistel ajahetkedel ja suvalistes summades majandamiskulude makseid, võimaldab see „vabaneda“ varasemast majandamiskulude võlast. Juhuslike ja osaliste maksete tegemine ei vabasta kostjat varasemast võlast ega anna alust keelduda uute majandamiskulude arvete tasumisest tulevikus. Siiski rõhutab kohus veelkord, et ka hagejal on kohustus heas usus käituda ning juhul, kui kostja on teinud pärast hagiavalduse esitamist täiendavaid makseid, tuleb hagejal neid kostja koguvõla määratlemisel õigesti arvesse võtta.
2. Asjakohatu on kostja etteheide selles, et hageja on korteriühistute registris registreeritud alles 29.12.
3. Hageja on selgitanud, et nn automaatsete korteriühistute moodustamist ja korteriühistute registrisse kandmist, samuti olemasolevate korteriühistute kandmist MTÜ-de registrist korteriühistute registrisse alustas Registrite ja Infosüsteemide Keskus
4. aasta viimastel päevadel, seetõttu on hageja ka alles siis vastavas registris registreeritud. Samas märgib hageja põhjendatult, et äriregistri kohaselt on hageja registreeritud/asutatud 12.12.
5. Seetõttu ei oma asja lahendamiseks mingit tähtsust kostja väited hageja korteriühistute registrisse kandmise aja kohta.
6. Paljasõnaline ja põhjendamatu on ka kostja väide, nagu ei saaks hageja põhikirja muutmist 30.10.2018 toimunud üldkoosolekul lugeda seaduslikuks. Kostja märgib õigesti, et vastavalt KrtS § 29 lg 3 on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Seega on kostja kaotanud õiguse esitada nõue 30.10.2018 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et viidatud 30.10.2018 otsus võiks olla tühine.
7. Arvestades eeltoodut ei ole kostjal alust jätta oma kohustusi hageja ees täitmata. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt hagis märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Seetõttu kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks majandamiskulude võlgnevuse 25.03.2019 seisuga summas 2748,87 eurot.
8. Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist, s.o hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 136,38 eurot ja lisanduv viivis alates 26.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. KrtS § 42 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu 6 2-18-135461 nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

1. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista majandamiskulude võlgnevus 25.03.2019 seisuga summas 2748,87 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 136,38 eurot, kokku 2885,25 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt (2748,87 eurot) alates 26.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 25. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 300 eurot ja esindustasu 4 h 41 min eest kokku summas 554 eurot. Esindustasu hulka on hageja arvanud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Kokku on hageja menetluskulud summas 854 eurot. Hageja taotleb, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga xxx. 26. Kohus leiab, et

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 300 eurot.

§ 4842

kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu 08.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud kostjalt välja mõista summa 20 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kostja ei ole hageja menetluskulude suhtes kohtu määratud tähtajaks vastuväiteid esitanud. Samas sõltumata kostja vastuväidete puudumisest määrab kohus hageja lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (

§ 175lg 1).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 95 eurot/h (käibemaksuta) on käesolevat menetlust arvestades iseenesest mõistlik. Hageja on esitanud kohtule kinnituse, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud

§ 174

lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga (koos käibemaksuga on hageja lepingulise esindaja tunnitasu 114 eurot). Samas leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja menetluskulude ajaline maht ei ole taotletud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja lepingulise esindaja menetluskulud (õigusabikulud) on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus 2 h, mis hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 114 eurot arvestades vastab summale 228 eurot.

1. Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 548 eurot (riigilõiv 300 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulu 228 eurot). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 548 eurot ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt (548 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud 7 2-18-135461 ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus ei rahulda hageja taotlust kanda menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga xxx. Kohus ei pea vajalikuks piirata käesoleva kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangaarvega. Kui menetluskulude tasumine Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole on hageja soov, siis selleks ei ole vaja kasutada kohtu vahendust. Kostja saab vastavalt hageja soovile ka ilma kohtu sekkumiseta kanda käesoleva otsusega väljamõistetud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kontole. Samuti võib hageja ise kanda talle laekunud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kontole ilma kohtu sekkumiseta.
2. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 8