Obsah (7)

§ 76§ 75§ 78§ 199§ 65§ 68§ 5

1-19-126 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-126 (19259000015) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Al

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Vabastada Alo Vasemägi Viru Maakohtu 09.01.2019 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

§ 76

lg 5 kohaselt kohaldada katseaega ning allutada Alo Vasemägi käitumiskontrollile 6 (kuueks) kuuks alates vabanemisest. Käitumiskontrolli jooksul peab Alo Vasemägi kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Alo Vasemägi on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 1 1-19-126 8) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; 9) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis (alkoholi sõltuvusprobleemiga tegelev programm).

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Alo Vasemäe vangistusest vabanemisest. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 17.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Alo Vasemäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 09.01.2019 kohtuotsusega tunnistati Alo Vasemägi süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.06.2018 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 24 päeva vangistust võrra ning Alo Vasemäele mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 24 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus alates 07.01.2019 karistusaja hulka ja Alo Vasemägi karistuse kandmise aja algust loeti tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 07.01.

1. Kohtuotsus jõustus 25.01.
3. Kinnipidamisasutuses Alo Vasemäe kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on ta ohtlik ametnikele, konkreetsele täiskasvanule (endine abikaasa), avalikkus. Risk ühiskonnas. Oht seisneb võimalikus vägivalla kasutamises ja kergete kehavigastuste tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem kui A. Vasemägi on alkoholijoobes, samuti konflikti või lahkheli tekkimisel. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 70%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%. Arvestades Alo Vasemäe ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetav Vasemäe vabastamist ennetähtaegselt.
4. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et Alo Vasemägi tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ettepaneku määrata Alo Vasemäele katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistuse lõpuni, s.o. kuni 31.01.2020 (kuid mitte vähem kui 6 kuud) tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Alo Vasemäele järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin nõustub oma 24.07.2019 kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti Alo Vasemäe ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Alo Vasemäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. 2 1-19-126 Süüdimõistetu poolt välja toodu kohtuistungil
2. Alo Vasemägi teatas 26.07.2019 toimunud kohtuistungil, et Viru Vangla iseloomustuses toodud andmed vastavad tegelikkusele. Kuna tal kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, siis selle alkoholi probleemiga ta peab vabaduses tegelema. Kui ta oli vabaduses, siis ta hakkas osalema programmis "Kainem ja tervem Eesti". Tal on plaanis tööle asuda Õ k ja isikud on andnud talle nõusoleku, et nad on valmis teda tööle võtma juhul, kui teda vabastatakse. Ta tunnistas ka kommunaalkulude eest võlgnevust. Ta helistas korteriühistu esimehele ja vabandas ja ütles, et kui ta vabaneb, siis ta tasub tagant järgi ja korteriühistu esimees oli sellega nõus. On võimalik, et kui ta viibib siin väga kaua ja ei tasu võlad, siis ta võib jääda sellest korterist ka ilma. Kui ta vabaneks varem, siis see võlg, mida ta peaks maksma, on tunduvalt väiksem. Kui ta istub lõpuni, siis see võlg, eriti kütteperioodil hakkab kiiresti kasvama. Tema suhtlusringkonnas ei ole kriminaalkorras karistatud isikuid. Valdavas osas on tema suhtlusringkonnas alkoholi kuritarvitavad isikud. Iga kord, kui ta on vabanenud, siis keegi neist on surnud ja nende isikute arv on vähenenud pooleni. Nad on lihtsalt ära surnud. Selline on lihtsalt elu ja seda alkoholi ei saa ju tarvitada lõpmatuseni, kuskil tuleb piir ette. Ta püüab vabaduses elada ilma alkoholi tarvitamiseta, aga ta ei ole selles 100% kindel, et see õnnestub. Võib-olla õnnestub ja kui teda vabastatakse enne tähtaega ja kriminaalhooldaja kontroll ja ta on abiks probleemide lahendamisel, siis vähemalt alguses aitaks see alkoholist eemale hoida. Ta ei ole sooritanud ühtegi kuritegu kaine peaga välja arvatud nooruses, mis olid tehtud. Kui kohus peab võimalikuks teda vabastada, siin on tõsine koht, et alkoholist täielikult loobuda. Ta ei ole kaine peaga ühtegi kuritegu toime pannud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et Alo Vasemäe tingimisi ennetähtaega vabastamine on põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 8.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 09.01.2019 otsusega tunnistati Alo Vasemägi süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.06.2018 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 24 päeva vangistust võrra ning Alo Vasemäele mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 24 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus alates 07.01.2019 karistusaja hulka ja Alo Vasemäe karistuse kandmise aja algust loeti tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 07.01.2019. 10.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult 3 1-19-126 ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Alo Vasemägi temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 11.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 12.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 13. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. 14. Hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada ka Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1-14-10087 p-s 31 välja toodud seisukohta, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus

§ 5lg-te 1 ja 2 nõuetega.

Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles 4 1-19-126

1. Käesoleval juhul ei ole iseloomustuse kohaselt A. Vasemäele lühikese karistusaja tõttu individuaalset täitmiskava koostatud, vaatamata sellele, et tulenevalt vangistusseaduse (VangS) §-st 16 saab eeltoodud kava jätta koostamata kui reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat. Seega kohus ei saa hinnata, kas süüdimõistetu on vangistuskavas seatud eesmärke täitnud. Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi A. Vasemägi saanud ei ole. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1).
2. Käesolevas asjas on see tingimus täidetud ning süüdimõistetu käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema ennetähtaega vabastamise kasuks. Süüdimõistetu ei ole pirtsutanud töö tegemisega ning avaldanud koheselt valmisolekut töötada kinnipidamisasutuses. Kahetsusväärselt ei ole talle pakutud erinevaid tegevusi kinnipidamisasutuses vabanemaks alkoholisõltuvusest ning seega pole ka kohtul võimalik hinnata seda kui aktiivselt on ta kasutanud talle pakutud tegevusi. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
3. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib A. Vasemägi elama asuda aadressile xxx. Sellise elukoha valikut kinnitas ka süüdimõistetu kohtuistungil. Tegemist on 3-toalise keskküttega korteriga, mis kuulub Alo Vasemäele. Käesoleval hetkel korteris keegi ei ela, korteril on kommunaalvõlad. Kinnipeetava sõnul on tal kokkulepe KÜ esimehega, et tasub võlad vanglast vabanemisel.
4. Ka nähtub vangla iseloomustusest see, et süüdimõistetu viimati töötas ametlikult
5. a R LK-s. On olnud mitmeid töökohti erinevates valdkondades. Sissetulekud on olnud korrapäratud ning majandusliku toimetuleku oskus kesine. Oma väljakujunenud elustiili tõttu on tekkinud võlad. Seisuga 18.06.2019 on vanglale teadaolevalt nõudeid 1780 eurot, sh elatisraha 1370 eurot. Kinnipeetava sõnul on tal haginõudeid rohkem, umbes 10000 eurot, millede tasumisest ei ole huvitatud, sest teatud aja jooksul need aeguvad. Viimaste kuritegude puhul tegemist peamiselt alkoholi vargusega poodidest. Osad vargused toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, osad esemed müüs maha, kuid varastas ka oma sõltuvuse rahuldamiseks. A. Vasemägi selgitab, et kui kohtutäitur ei oleks arvet täielikult arestinud, ei oleks ta vähemalt viimast kuritegu toime pannud. V T OÜ juhataja A N on kinnitanud, et vabanemisel saab Alo Vasemägi Õ K tööd alustada. Vanglas on süüdimõistetu olnud hõivatud töötamisega xxx.
6. Kohtu hinnangul arvestades eeltoodut süüdimõistetu elutingimused pigem toetavad A. Vasemäe vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Nimelt on tal olemas püsiv elukoht enda kinnisvara näol. Nähtuvalt vangla iseloomustusest ja ka süüdimõistetu ütlustest esineb tal seoses selle korteriga kommunaalvõlgnevus. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kahtlustatava edasisel viibimisel kasvab eeltoodud võlgnevus veelgi ja seega ei ole välistatud tema kinnisvara müük ning kogu karistuse ära kandmisel poleks tal kohta, kus elama asuda. Ka on kahtlustataval muid võlgnevusi ning ka arveldusarve on arestitud. Samas on A. Vasemäele vabaduses tagatud töökoht Õ K , kus ta on ka varasemalt töötanud. See, et tegemist on tööka inimesega nähtub ka vangla iseloomustusest, kuna seal on ära toodud, et A. Vasemägi avaldas soovi töötamiseks juba esimesest päevast peale.
7. Kahtlustataval on vabaduses olemas ka enda lähedaste tugi ema ja õe näol, kes on kinnitanud seda, et on valmis A. Vasemäega suhtlema, kui viimane on kaine. Ka Õ K inimesed saavad süüdistatava sõnul aidata tal püsida õigel teel.
8. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem toetavad tema ennetähtaegset vabanemist, sest tal on olemas püsiv elukoht, tagatud töökoht ja lähedaste tugi. Ennetähtaegse vabastamise kahjuks räägib see, et tal esineb suur võlgnevus, mille tõttu on ka pangaarve arestitud, kuid kohus leiab, et sellele probleemile on võimalik kahtlustataval 5 1-19-126 lahendus leida, kuna talle pakutakse tööd ning kohus peab muid eeltoodud positiivseid asjaolusid kaalukamaks. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
9. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
10. A. Vasemäe iseloomustus näitab, et keskhariduse on ta omandanud T G
11. Peale keskkooli jätkas õpinguid enda sõnul T M , kus õppis xxx erialal. Õpingud jäid pooleli oma initsiatiivil seoses tööle asumisega. Kinnipeetava enda sõnul on tal olemas tõstukijuhi tunnistus ja keevitaja paberid Töötukassa vahendusel, vedurijuhi load, lukksepa paberid, mis saadud Viljandi noorte vanglas, autojuhi load. Enesetäiendamist plaanis ei ole. Eesti keel on tema emakeel.
12. Karistusregistri andmetel on A. Vasemäel kuus kehtivat kriminaalkaristust ja mitmed kehtivad väärteokaristused. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholisõltuvus.
13. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kõige suuremaks riskiks uute võimalike kuritegude toimepanemisel see, et A. Vasemäe võib jätkata alkoholi tarvitamist, mis toob kaasa kuritegude toimepanemise. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Enamik viimastest kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav tunnistab, et on töölt vallandatud alkoholi tõttu. Oma sõnul on vahepeal olnud ka mitu perioodi, kus poole aasta jooksul alkoholi ei ole tarvitanud. Motivatsioon alkoholi kuritarvitamisest vabanemiseks on nõrk - 07.11.2018.a kohtumäärusega määrati temale kohustus alluda sõltuvusravile 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Ravi algas 07.12.2018, kuid 12.12.2018 toimunud registreerimisel kriminaalhooldusosakonnas teostati ka alkoholi tarvitamise kontroll, mille tulemus oli positiivne - 0,312 mg/l.
14. Kohus leiab eeltoodud andmete valguses kõrvutades neid ka teiste Alo Vasemäe suhtes kogutud andmetega (distsiplinaarkaristuse puudumine vanglas, elu- ja töökoha olemasolu, töötamine vanglas, lähedaste tugi), et talle on põhjendatud anda reaalne võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just kriminaalhooldusosakonna järelevalvele allutamine kannab eesmärki aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
15. Ka tuleb arvestada, et ennetähtaegse vabastamisega karistus ei lõppe. Esiteks allub Alo Vasemägi 6 kuu jooksul käitumiskontrolli nõuetele. Teiseks tuleb talle määrata käitumiskontrolli aegsed nõuded ja kohustused, millised kuuluvad järgimisele: mitte tarvitada alkoholi; asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis (alkoholi sõltuvusprobleemiga tegelev programm). Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui Alo Vasemäe kaldub kontrollnõuete ja kohustuste täitmisest kõrvale. Seega juhul, kui Alo Vasemäe kuritarvitab kohtu usaldust, pööratakse tema vangistus täitmisele ja tal tuleb naasta vanglasse, et ära kanda kandmata vangistuse osa. Kuna süüdimõistetu ei olnud kohtuistungil ise 100% endas kindel selles, et ta suudab edaspidi elada ilma alkoholi tarvitamiseta, siis ka kohtul puudub sellekohane täielik veendumus. Tunnistades enda ravivajadust kohtuistungil on süüdistatav kohtu hinnangul liikumas õiges suunas ning kohus tahab loota, et ta leiab endas selle tahtekindluse välistada alkohol enda elust täielikult, sest just nimetatu on viimaste kohtuotsuste valguses tema puhul selleks kurjajuureks, mis tingib kriminaalset käitumist. Ka leiab kohus, et kui A. Vasemägi kannaks ära kogu talle mõistetud 6 1-19-126 karistuse ei oleks ka olukord uute kuritegude toimepanemise riski osas teistsugune, kuna kahetsusväärselt pole tema suhtes koostatud individuaalset täitmiskava ning talle ei pakuta vanglas mingeid tegevusi vabanemaks alkoholisõltuvusest. Kohtul on võimalik täiendada kriminaalhooldaja arvamust selles osas, millised kohustused tuleb määrata süüdimõistetule ning kohus peab põhjendatuks määrata A. Vasemäele ka kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis, mis aitab tal alkoholisõltuvusest vabaneda. Nimetatu peaks aitama kaasa sellele, et ta ei pane vabaduses olles toime uusi kuritegusid jäädes kaineks.
16. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Alo Vasemägi on põhjendatud vangistusest vabastata tingimisi enne tähtaega vaatamata sellele, et ta iseloomustuse kohaselt juba kaheteistkümnendat korda kannab karistust kinnipidamisasutuses ning varasemalt ei ole ta olnud suuteline käitumiskontrolli edukalt läbima. Kohtu eeltoodud usalduse pälvis Alo Vasemägi eelkõige enda käitumisega kinnipidamisasutuses, pigem ennetähtaegset vabastamist soosivate elutingimustega vabaduses ja läbimõeldud vastustega kohtuistungil, kus ta tunnistas tal esinevat probleemi ja enda varasemaid eksimusi. Nimetatu annab kohtule aluse asuda seisukohale, et esineb võimalus, et ta saab enda elu korda selliselt, et edaspidi ei ole õiguskaitseorganitel tema käitumisele võimalik teha mingeid etteheiteid ning esineb ka tema poolt välja toodu: „Seda alkoholi ei saa ju tarvitada lõpmatuseni, kuskil tuleb piir ette“. Seega edaspidi elamaks õiguskuulekalt ei tohi ta ka esimest pitsi võtta, sest suure tõenäosusega ei jää see tema puhul viimaseks ning see omakorda toob kaasa kuritegude toimepanemise, mis arvestades karistusregistri kehtivaid andmeid päädib suure tõenäosusega jälle kinnipidamisasutusse sattumisega.
17. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu Alo Vasemäe karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega määrates talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 8 sätestatud kontrollnõuded ja kohustused.

§ 76

lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kuna Alo Vasemägi karistusaeg lõpeb 31.01.2020, siis tuleb temale määrata katseaeg ning käitumiskontrollile allutamine kuueks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson kohtunik 7