Obsah (11)

§ 102§ 10§ 1§ 31§ 28§ 108§ 85§ 86§ 23§ 150§ 146

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2019. a kell 15.00 Tallinnas Tsiviilasja number 2-18-17623 Tsiviilasi Kr

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada R P’t, J R’i ja L K’a kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. aprillil
3. a kell 11.20 Kui R P, J R ja L K vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
4. Kohustada R P’t, J R’i ja L K’a esitama pankrotihaldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga ning kõik võlgniku raamatupidamisdokumendid hiljemalt 18.04.
5. a. Kui R P, J R ja L K kohtu korraldust ei täida, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
6. Määrata Oliver Ennokile ajutise pankrotihalduri tasu 1 620 eurot (sh käibemaks 270 eurot) võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt. Ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (a/a EE622200221037157598 Swedbank).
7. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda.
8. Kruusapõõsas OÜ menetluskulud jätta täies ulatuses Frodosteres Baltic OÜ kanda.
9. Määrata kindlaks Kruusapõõsas OÜ menetluskulud summas 804 eurot. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud Kruusapõõsas AS-i avaldus Frodosteres Baltic OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid Xxxx OÜ laenuandjana ja võlgnik laenusaajana
10. a laenulepingu, mille alusel andis Xxxx OÜ võlgnikule laenu summas 20 000 eurot, intressimääraga 3% aastas, tagastamistähtajaga 30.06.
11. a ning viivisemääraga 0,1% põhivõlalt päevas. 30.08.
12. a loovutas Xxxx OÜ laenulepingust tuleneva nõude võlgniku vastu avaldajale. 21.11.
13. a seisuga on avaldajal võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue summas 33 089,58 eurot (põhinõue summas 20 000 eurot, intressinõue summas 2 909,58 eurot, 08.02.
14. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 10 180 eurot, millele lisandub 20 eurot päevas). 23.10.
15. a ja 08.11.
16. a esitas avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse pankrotiavalduse aluseks olevas nõudes, võlgniku juhatuse liige kinnitas pankrotihoiatuste kättesaamist hoiatuste väljastamisega samadel päevadel. Arvestades, et võlausaldaja on võlgnikule esitanud pankrotihoiatuse nõudes, mis on olnud enam kui 30 päeva sissenõutav, ja seejärel ei ole võlgnik kohustust 10 päeva jooksul täitnud, tuleb 2 võlgniku maksejõuetust

§ 10lg 2 p 1 alusel eeldada.

Avaldaja palub kohtul nimetada Frodosteres Baltic OÜ-le ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja Frodosteres Baltic OÜ pankrot. Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Frodosteres Baltic OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennoki.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldaja nõude aluseks on Xxxx OÜ ja võlgniku vahel 1.7.

1. a sõlmitud laenuleping, mille alusel andis Xxxx OÜ võlgnikule laenu summas 20 000 eurot, intressimääraga 3% aastas, tagastamistähtajaga 30.06.
2. a. 30.08.
3. a loovutas Xxxx OÜ laenulepingust tuleneva nõude võlgniku vastu avaldajale. 21.11.
4. a seisuga on avaldajal võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue summas 33 089,58 eurot (põhinõue summas 20 000 eurot, intressinõue summas 2 909,58 eurot, 08.02.
5. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 10 180 eurot, millele lisandub 20 eurot päevas)(tl 9). Võlgnik ei ole kohustust täitnud.

§ 10

lg 2 p 1 järgi võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja esitas võlgnikule 23.10.2018. a pankrotihoiatuse, milles nõudis võlgnevuse summas tasumist. Võlgnik võlgnevust ei tasunud (tl 15).

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks kohtumääruse ja täitemenetluse dokumendid. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgniku kohustuste maht on vähemalt 33 200,98 eurot. Võlgnik pankrotiavaldusele vastu ei vaidle. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2015. a lõpus, mil võlgniku omakapital oli – 55 694 eurot ja kahjum 28 064 eurot. Võlgniku juhatus oleks pidanud kokku kutsuma osanike koosoleku, mis pidanuks otsustama ÄS § 176 sätestatud abinõude kohaldamise. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liikmed pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest 3 isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal, ei saa välistada maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ja pankrotikuritegu (KarS § 3841võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine ja KarS § 385 - vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses). Võlgnik ei ole esitanud äriühingu raamatupidamise dokumente, mistõttu on raskendatud maksejõuetuse põhjuste ning tekkimise aja väljaselgitamine. Võlgnik ei ole alates

1. aastat registripidajale majandusaasta aruandeid esitanud. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Käesoleval juhul on juhatuse liikmed jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut. Võlgniku majandusaasta aruanded on alates
2. a registripidajale esitamata. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Juhatuse liikmete tegevus vastab ka KarS § 3811 lg 1 ja lg 2 sätestatud süüteo koosseisule, mille kohaselt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ,–karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on 10.02.

1. a võõrandanud sõiduki xxxx,
2. a, reg. märgiga xxxx OÜ-le Xxxx, registrikood xxxx, kes võõrandas sõiduki edasi Xxxx Osaühingule, registrikood xxxx. Sõiduki on edasi võõrandanud 24.10.
3. a A S´le, isikukood xxxx. OÜ Xxxx juhatuse liige oli alates 11.02.
4. a kuni 06.01.
5. a ja 12.11.
6. a kuni 06.12.
7. a L K (isikukood xxxx) ja K K alates 06.01.
8. a kuni 12.11.
9. a. Xxxx Osaühing juhatuse liige on alates 25.03.
10. a L K. Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile raamatupidamise dokumente, kuuluvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused tuvastamisele pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgniku endised juhatuse liikmed asunud täitma oma kohustusi pankrotimenetluses ning takistavad

§ 85

ja 87 sätestatud kohustuste täitmata jätmisega pankrotimenetluse korrakohast läbiviimist.

§ 85

lg 1 ja 89 ning § 90 ja § 19 lg 3 alusel kohus kohustab R P’t, J R’i ja L K’a andma haldurile üle võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§ 86lg 1 ja § 19 lg 3 alusel kohustatud R P, J R ja L K.

Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok on esitanud tasunõude 15 töötunni eest kokku summas 1 620 eurot (sh käibemaks). Võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 620 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval hetkel pankrotivara 4 puudub, seega võib kohus rahuldada tasunõude võlausaldaja poolt tasutud depoosiidi arvelt.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 804 eurot (tl 100). Kohus leiab, et võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab võlausaldaja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Võlausaldaja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja põhjendatud menetluskulud summas 804 eurot. Võlausaldaja poolt tasutud deposiitide jäägi tagastab kohus pärast pankrotivara moodustamist ning deposiidi vajaduse äralangemist. Võlausaldaja on palunud välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord –

§ 146

kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Menetluskulude hüvitamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ning selleks tuleb võlausaldajal pöörduda pankrotihalduri poole. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5