← Eesti

3-18-739/73

KOHTUOTSUS EestiVabariiginimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2019 Tallinn Haldusasja number 3-18-739 Haldusasi T. T. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 12

) § 7 alusel määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka arvatakse kogu hooneomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. 21.08.1981 koostati maa looduses eraldamise akt nr 133, millega ühisomandike õiguseellastele eraldati 0,1718 ha maad ehituskrundiks. Kaks ühisomanikku on tasunud kaevatava korralduse punktis 3 nõutud maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute eest. 8.6 Eeltoodut kokku võttes on selge, et kaebaja õigused haldusmenetluses on igati realiseeritud ning seetõttu puudub tal kaebeõigus Tallinna Linnavalitsuse 12.03.2018 korralduse nr 352-k vaidlustamiseks. Kuigi pikaaegse maareformi tulemus ei pruugi sobida kaebajale, on vastustaja menetlenud maatüki, XXXXX tn XX, ostueesõigusega erastamist õigusaktide nõuetele vastavalt ning selliselt ka vastu võtnud vaidlustatud korralduse. Kaebajal puudub kaebuse rahuldamise korral igasugune perspektiiv jõuda maa erastamisel tänasest erinevale otsusele. Tekkinud piiritüli on võimalik lahendada ainult naaberkinnistute omanike poolt ja mitte kellegi kolmanda poolt. Kolmandate isikute A. M. ja B.-H. M. seisukoht 9. Kolmandad isikud A. M. ja B.-H. M. (edaspidi XXXXX tn X omanikud) vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja soovitud maa (XXXXX X kinnisasi) on kinnistatud juba 2006, mistõttu puudub võimalus, et sellest maast mingi osa saab kaebaja endale. XXXXX tn X omanikud nõustuvad vastustajaga, et tähtajad XXXXX tn X maa kinnistamise vaidlustamiseks on möödunud. Ka pole nimetatud küsimuse üle võimalik kaebuse esemest tulenevalt vaielda käesolevas kohtuasjas. XXXXX tn X piirid jäävad muutmata ka juhul, kui kohus kaebuse rahuldab. Juhul, kui kaebaja leiab, et XXXXX tn X maa suuruse ja piiride kinnistamine on olnud õigusvastane, tuleks esitada teistsuguse sisu ja taotlustega kaebus. 5

(9)KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  2. Vaidlusaluse korraldusega määrati XXXXX tn XX ehitiste teenindamiseks vajalik maa ostueesõigusega erastamiseks. Korralduse lisaks on REIB koostatud ostueesõigusega erastatava maa plaan (koostamise aeg 10.02.2016). Viidatud plaanilt on näha, et XXXXX tn X maaüksusega piirnevas piirilõigus (piiripunktid 12-10-9-8-7) jääb XXXXX tn XX asuv ehitis osaliselt XXXXX tn X maaüksuse piiridesse. Kaebaja hinnangul jäävad ehitised XXXXX tn X maaüksuse piiridesse ca 30 m2 ulatuses. Sama olukord nähtub ka Maa-ameti kaardiserveri kaardilt, millelt on näha, et üks XXXXX tn XX ehitistest asub osaliselt XXXXX tn X maaüksusel. Ehitise paiknemine vähemalt väga lähedal nö muldvallile, mis peaks asuma XXXXX tn X kinnistul nähtub ka haldusasjas 3-181233 koostatud paikvaatluse protokollilt (II kd tl 114-117). Kaebaja leiab, et korraldus nr 352-k on nimetatud põhjusel õigusvastane, kuivõrd ei saa tekkida olukorda, kus ühel maaüksusel asuv ehitis ulatub osaliselt teisele maaüksusele. Kaebaja leiab, et nimetatud olukord ei taga ühtlasi piiril oleva ehitise teenindamist, kuivõrd tagatud ei ole juurdepääs ehitise tagumisele seinale. 12.

§ 20

lõike 1 järgi kuulub erastamisele maa, mida maareformi seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse.

§ 221

reguleerib seda, millises ulatuses on isikul õigus maad ostueesõigusega erastada.

§ 221

lg 1 kohaselt võib ostueesõigusega erastada maad käesoleva seaduse §-des 7, 8, 9, 10, 20 11 ja 12 lõikes ning §-s 21 sätestatud ulatuses kui seaduses ei sätestata teisiti.

§ 6

lg 33 kohaselt määratakse ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise, § 7 lg 5 kohaselt määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras üldjuhul detailplaneeringut koostamata, lg 52 sätestab, et muude ehitiste (st v.a elamu) teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Värsi tn 37 maa ostueesõigusega erastamise toimikus (XXXXX tn XX erastamise toimik) on G/K XXXXX XIV 21.08.1981 avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks (lk 106). Maakasutusõiguse alusena on märgitud akt nr 133

  1. augustist
  2. a. Viidatud maa looduses eraldamise akti nr 133 (lk 85) kohaselt on eraldatud G/K XXXXX XX kasutajatele 0,1718 ha suurune maatükk aadressil XXXXX tn XX. Maatüki paiknemine on näha akti lisaks oleval eksplikatsioonil (XXXXX tn XX erastamise toimik lk 104), millelt nähtub, et XXXXX tn XX ja praeguse XXXXX tn X piirilõigus on piirimärkide 27 ja 26 vaheline piir sirge ning selle pikkus on 32 meetrit. Praegusel juhul ei ole 21.08.1981 avalduse ja XXXXX tn XX maa ostueesõigusega erastamise toimiku materjalide põhjal küll võimalik tuvastada, et G/K XXXXX XX oleks taotlenud maa erastamist suuremas ulatuses, kui on toodud maa looduses eraldamise aktil 133, kuid kuivõrd korralduse nr 352-k alusel on võimaldatud erastada ostueesõigusega maad kokku 3417 m2 ulatuses, siis on ilmselge, et vastustaja ei ole erastatava maa suuruse määramisel lähtunud aktiga 133 määratud maakasutuse suurusest.
  3. Vabariigi Valitsuse 30.06.1994 määrusega nr 144 kinnitatud ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 4 ap-de 1 ja 2 kohaselt tuleb ehitise teenindamiseks vajalik maa määrata kooskõlas maakorralduse nõuetega. Teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Kohus leiab, et XXXXX tn XX ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramisel XXXXX tn X maaüksusega piirnevas lõigus ei ole nimetatud nõudega mõistlikult arvestatud, kuna tagatud ei ole maaüksuste piiril (üle piiri) asuva ehitise hooldamine ja ohutu ekspluateerimine. XXXXX tn XX asuvate ehitiste omanike huve 6

(9)oluliselt enam arvestav oleks lahendus, kus ehitise seina ja naaberkinnistu vahele jääks maariba, mida oleks võimalik kasutada ehitisele juurdepääsuks ka tagumise seina poolt. Seda eriti olukorras, kus XXXXX tn X ja XXXXX tn XX plaanide võrdluse põhjal on tuvastatav, et nimetatud osa maast ei ole ilmtingimata vajalik XXXXX tn X ehitise teenindamiseks, kuid on vajalik XXXXX tn XX ehitise teenindamiseks. Samas ei ole viidatud küsimus käesolevas vaidluses keskse tähtsusega, kuivõrd oluline on tuvastada, kas vastustaja oleks saanud korralduse nr 352-k vastu võtmisel teostada kaalutlusõigust ja määrata vaidlusaluses piirilõigus kinnisasjade vaheline piir teisiti. Kaebaja eesmärgiks on XXXXX tn XX maaüksuse piiride muutmine XXXXX tn X maaüksusega piirnevas piirilõigus selliselt, et piir jääks XXXXX tn XX ja XXXXX tn X piirilõigus XXXXX tn XX asuvast ehitisest eemale. Kaebaja poolt soovitud lahendus on näha kaebaja poolt esitatud plaani „XXXXX X juurdelõike taotlus“ (I kd tl 121), millel piiripunktid 26 ja 27 on ehitisest eemal. Kohus leiab, et vastustajal vastav kaalutlusõigus puudus. 13.1 XXXXX tn X maaüksuse teenindamiseks vajalik maa on määratud Tallinna Linnavalitsuse 14.12.2005 korraldusega nr 2396-k, millega võimaldati A.-M. B. erastada elamumaa sihtotstarbega maatükk aadressil XXXXX tn X, suurusega 1950 m
  1. Maaüksus on registreeritud maakatastris 07.04.2006 ja maa ostu-müügileping on sõlmitud 07.06.2006 (XXXXX tn X ostueesõigusega erastamise toimik lk 58-61a). Asendiplaan on toimiku leheküljel
  2. Maa on kantud kinnistusraamatusse 11.09.
  3. aastal ning on edasi võõrandatud 30.03.
  4. aastal ning omandiõiguse kanne on tehtud 13.04.
  5. Kuivõrd maaüksus on erastatud ning kinnistusraamatusse kantud, siis ei ole ilma 14.12.2005 korralduse vaidlustamiseta võimalik kaebajal erastada maad XXXXX tn X kinnisasja arvel. Erastatud ja kinnistusraamatusse kantud maatükkide osas on maareform lõppenud ning seetõttu ei saa maareformi seaduse sätted kinnistutega toimuvat enam reguleerida. Üksi maareformi seaduse ega sellega seonduvate õigusaktide säte ei näe ette ühe ja sama maatüki mitmekordset reformimist. 13.2 Kaebaja ei ole Tallinna Linnavalitsuse 14.12.2005 korraldust nr 2396-k vaidlustanud, mis tähendab, et tegemist on kehtiva haldusaktiga, nagu on õigesti märkinud ka vastustaja ja XXXXX tn X omanikud. Kaebaja ei oleks ka praeguses menetluses saanud viidatud korraldust vaidlustada, kuivõrd asja materjalidest tulenevalt on kaebaja olnud korraldusest teadlik juba oluliselt varem, kui ta pöördus käesolevas asjas kohtusse. Tallinna linn on oma kirjalikus vastuses viidanud asjaolule, et „Esimene krundipiiride ettepanek XXXXX tn XX ostueesõigusega erastamiseks valmis 8.03.
  6. 31.08.2009 allkirjastas kaebaja XXXXX tn XX ühisomanike esindajana eelnimetatud projekti ning andis AS Tallinna Vesi esindajale üle värava luku võtme. Uus, parandatud krundipiiride ettepanek valmis REIB poolt 7.01.
  7. 12.03.2015 on kaebaja omakäeliselt teinud ühe paranduse katastriüksuse plaanile, mis puudutas garaažidele juurdepääsu võimaldava värava kandmist kaardile. Tulevase kinnistu ülejäänud piiride osas kaebaja vastuväiteid ei esitanud. 21.08.2015 on kaebajale edastatud parandatud krundipiiride ettepanek koos märkusega täiendavate vastuväidete esitamise õiguse kohta. Kaebaja ja Tallinna linna läbirääkimiste tulemusena vormistati katastriüksuse plaan (REIB töö nr TK1083), mis kanti maaregistrisse 3.05.2017.“. Kuivõrd XXXXX tn XX maa ostueesõigusega erastamise toimikust ei olnud vastustaja väited kontrollitavad kohtule ei olnud aru saadav, millistele dokumentidele vastustaja viitab, siis kohustas kohus vastustajat esitama kohtule vastavad selgitused. Vastustaja jättis viidatud nõude täitmata. Kuivõrd asja materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada vastustaja väidete õigsust, siis on vastustaja väited paljasõnalised ja kohus ei saa nendega arvestada. XXXXX tn XX maa ostueesõigusega erastamise toimikust nähtub, et kaebaja on olnud asjaolust, et XXXXX tn X ja XXXXX tn XX piirilõigus ei ole piiri määramine vastavalt kaebaja soovitule 7
(9)võimalik, teadlik hiljemalt 13.03.
  1. Toimikus on Tallinna Linnavaraameti vastus kaebaja 30.08.2015 kirjale seoses XXXXX tn XX maa erastamisega. Nimetatud kirjas selgitatakse kaebajale järgmist: „Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostas XXXXXX tn XX moodustatava katastriüksuse piiride ettepaneku
  2. jaanuaril
  3. Teie esitasite maa erastamise subjektide esindajana vastuväited ja omapoolsed ettepanekud arhitekti vastuvõtul, millest teavitasite Tallinna Linnavaraametit kirjalikult 13.03.
  4. Arvestades Teie ettepanekuid koostas arhitekt uue XXXXX XX piiride ettepaneku. Eelnimetatud piiride ettepaneku esitasime Teile
  5. augustil
  6. Viibides vastuvõtul Tallinna Linnavaraametis teatasite, et Te ei nõustu piiride ettepanekuga. Selgitasime Teile, et Teil on võimalik 15 päeva jooksul esitada oma motiveeritud vastuväited piiride ettepanekule. Juhul, kui Te vastuväiteid ei esita, loetakse, et olete piiride ettepanekuga nõustunud.“ (XXXXX tn XX maa ostueesõigusega erastamise toimik lk 54). 07.01.2015 kuupäeva kandvalt asendiplaanilt on näha, et kaebaja poolt taotletavad ettepanekud ei puuduta XXXXX tn X maaüksusega piirnevat piirilõiku (XXXXX tn XX maa ostueesõigusega erastamise toimik lk 64). Samas on viidatud plaanil näha nii asjaolu, et XXXXX tn XX asuv ehitis jääb osaliselt XXXXX tn X maaüksuse piiridesse, st ka asjaolu, et ehitisele ei jää teenindamiseks vajalikku maad. Seega on kaebaja juba 13.03.2015 olnud teadlik asjaolust, et maa erastamine tema poolt taotletaval viisil ei ole võimalik, kuivõrd XXXXX tn X maaüksuse piirid seda ei võimalda. Kui kaebajale ka ei olnud väljastatud Tallinna Linnavalitsuse 14.12.2005 korraldust nr 2396-k, siis pidi kaebaja plaaniga tutvudes aru saama, et vastav korraldus võib olemas olla ning ta pidi kehtiva kohtupraktika kohaselt astuma samme selleks, et talle korraldus teatavaks tehtaks. Kaebaja seda ei teinud. Teiseks märgib kohus, et
  7. oktoobril 2017 on kaebaja pöördunud e-kirja teel vastustaja poole, et selgitada naabritega tekkinud erimeelsust. Viidatud kirjas märgib kaebaja selgesõnaliselt „Kuna minu kaasomandis olev vallasvara paistab jäävat kellegi teise kinnistule, palusin algatada kontrolli minule näha olevate piirimärkide suhtes“ (XXXXX tn XX ostueesõigusega erastamise toimik lk 7). Samuti nähtub viidatud kirjast, et XXXXX tn X maaüksuse omanik on kaebajale selgitanud, et (kaebaja sõnastus): „Tema on omanik nii mulla maa, kui isegi meie vallasvara tagaseina omanik- ning istus sellele“. Seega nähtub ka viidatud kirjast asjaolu, et kaebaja on XXXXX tn X erastamisest olnud teadlik juba oluliselt varem, kui Tallinna Linnavalitsus võttis vastu vaidlustatud korralduse nr 352-k. Seega on tähtaeg 14.12.2005 korralduse nr 2396-k vaidlustamiseks möödunud ning korraldus on kaebaja suhtes kehtiv. Kuivõrd kohus tuvastas, et kaebaja oli hiljemalt 13.03.2015 viidatud korraldusest teadlik, siis ei ole tähendust asjaolul, kas kaebaja või garaažiühistu esindajad kutsuti piiride kätte näitamise juurde 2005 või 2006 aastal. Korralduse vaidlustamine ei annaks kaebajale ka tulemust, kuivõrd maa erastamise järgselt on kinnistu edasi võõrandatud ning puudub alus arvata uute omanike pahausksust. Kuivõrd tegemist on heausksete omanikega, siis ei ole võimalik kinnistusraamatu kannete muutmine Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 lg-s 5 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt on XXXXX tn X maa ostueesõigusega erastamise korraldus kaebaja suhtes siiani kehtiv ja selle vaidlustamiseks puudub võimalus. Seega ei ole maa erastamine kaebaja poolt soovitud viisil võimalik. 14.12.2005 korralduse nr 2396-k kehtivusest sai vaidlusaluse korralduse andmisel lähtuda ka vastustaja. Nimetatu tähendab, et vastustajal puudus korralduse andmisel võimalus kaaluda, kas määrata XXXXX tn XX maaüksuse piir XXXXX tn X maaüksusega piirnevas piirilõigus vastavalt kaebaja poolt soovitule. Kuivõrd vastustajal vastav kaalutlusõigus puudus, siis on korraldus nr 352-k õiguspärane ja selle tühistamiseks puuduvad alused.
  8. Olenemata eelmises alajaotuses märgitust selgitab kohus, et kaebaja poolt soovitud lahenduse saavutamiseks XXXXX tn X ja XXXXX tn XX piirilõigus ei ole vajalik 12.03.2018 korralduse nr 352-k tühistamine. 8
(9)Kaebaja märgib kaebuses õigesti, et õiguslikult ei saa tekkida olukorda, kus ühe kinnistu piirides asuv ehitis jääb osaliselt teisele kinnistule. Nagu nähtub XXXXX tn X maa ostueesõigusega erastamise toimikus olevalt piiriprotokollilt (lk 47), siis kulgeb piir piiripunktide 6-7 vahel mööda XXXXX tn XX kõrvalhoone kirdepoolsemat katuse serva. Vastavale asjaolule on tuginenud ka kaebaja. See tähendab, et piiride määramisel vaidlusaluses piirilõigus ei lähtutud eeldusest, et XXXXX tn XX ehitis peaks jääma osaliselt XXXXX tn X katastriüksuse piiridesse. Maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega, kui ka plaani- ja kaardimaterjalide alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. Riigikohus selgitas 05.12.2012 lahendis nr 3-2-1-14312, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade piirid määratakse vältimatult katastriüksusel kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigsust küll eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see eeldus ümber lükata. Seejuures saab tugineda mh ka sellele, et piirid on valesti kaardistatud. Kui piiride kaardistamise õiguses kaheldakse, siis tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Seega tuleks kaebajal juhul, kui ta leiab, et piir on vaidlusaluses piirilõigus määratud ebaõigesti, algatada menetlus piiride kindlakstegemiseks AÕS § 129 alusel või Maakatastriseaduse § 15 alusel. Vastavale asjaolule on viidanud oma vastustes nii vastustaja kui ka XXXXX tn X omanikud. Piiride kindlakstegemiseks ja piiriandmete muutmiseks ei ole vajalik korralduse nr 352-k tühistamine. 15. Kokkuvõtvalt jääb kaebus rahuldamata. MENETLUSKULUD 16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega XXXXX tn X omanikud menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad vastustaja ja XXXXX tn X omanike menetluskulud nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.