Obsah (4)

§ 34§ 35§ 84§ 16

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi 3-18-1963 21. detsember 2018 Roby Koik X kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagada t

) § 34 lg 4 kohaselt antakse kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, tema soovil võimalus eesti keele õppimiseks. Kui eesti keele õpe ei toimu käesoleva seaduse §-des 35 ja 36 sätestatu raames, korraldab ja finantseerib eesti keele õpet vanglateenistus. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ei soovi eesti keele õpet

§-de 35 (põhi- ja üldkeskhariduse) ja 36 (kutseharidus) raames. Seega on

§ 34

lg 4 teise lause kohaselt eesti keele õppe korraldamine ja finantseerimine vanglateenistuse ülesanne. 19. Riigikohus on leidnud, et

§ 35

lg-st 2 tulenevalt ei ole kinnipeetaval õigust vanglas üldkeskhariduse omandamisele, kui vastav märge ITK-s puudub (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.10.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-31-12, p 12).

§ 35

lg 2 kohaselt võimaldatakse põhihariduse omandanud kinnipeetavale üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kui kinnipeetavale ei koostata individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava keskhariduse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadustest.

1. Kaebajale on 06.10.
2. a kinnitatud ITK-ga ette nähtud tegevusena riigikeele omandamine tasemel C1 vastavalt vangla võimalusele (grupi täituvuse korral). Kaebajale 30.10.2018 kinnitatud ITK-ga riigikeele omandamine enam täitmisperioodi tegevusena ette nähtud ei ole. Vangla on seetõttu seisukohal, et kaebajal puudub õigus nõuda talle eesti keele õppe võimaldamist C1 tasemel.
3. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kui kaebajale kehtiv ITK eesti keele C1 taseme õpet ette ei näe, puudub kaebajal õigus selle võimaldamist nõuda. Erinevalt

§ 35

lg-s 2 sätestatud kitsendavast tingimusest, et kinnipeetavale tuleb võimaldada üldkeskhariduse omandamist üksnes juhul, kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud, puudub samasugune regulatsioon eesti keele õppimise võimaldamise kohta. Vastustaja hinnangul tuleneb see täiendav tingimus Vabariigi Valitsuse 28.06.

1. a määrusega nr 182 kehtestatud „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise korra“ (edaspidi kord) § 1 lg-st
2. Nimetatud sätte kohaselt makstakse õppimise ees tasu täiskasvanud kinnipeetavale, kes on ületanud õpikohustusliku vanuse piiri vastavalt

§ 84

lg-le 1 ja kellele õppimine on ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas. Nimetatud kord on kehtestatud

§ 34

¹ lg 3 alusel.

§ 34¹ lg 1 kohaselt võib täiskasvanud kinnipeetavale maksta õppimise eest tasu.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kehtestab kinnipeetavale õppimise ees makstava tasu määrad, arvutamise ja maksmise korra Vabariigi Valitsus määrusega. 22. Kohus on seisukohal, et riigikeele õppimise ITK-s sisaldumise nõue on seotud üksnes tasu maksmisega õppimise eest.

§ 34

¹ lg 1 ei ole täiskasvanud kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmine imperatiivne. Seega juhul, kui eesti keelt mitte valdav kinnipeetav soovib õppida eesti keelt, kuid eesti keele õppimine ei ole tema ITK-s ette nähtud, siis on

§ 34

lg 4 kohaselt vanglal kohustus anda talle võimalus eesti keele õppimiseks, kuid ta ei pea talle selle eest tasu maksma. Käesolevas asjas ei ole vaidlustanud kaebaja eesti keele õppimise eest tasu maksmise küsimust, vaid soovib üksnes saada võimalust eesti keele õppimiseks. 23. Seda, et eesti keele õppimise võimaldamist saab nõuda ka juhul, kui ITK seda ette ei näe, kinnitab ka asjaolu, et

§ 16

lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetava ITK-s ette näha hariduse osas üksnes kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus. Samuti peab justiitsministri 14.05.2008. a määrusega nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 2¹ hariduse omandamise osas ITK-s olema vähemalt märgitud ja kajastatud vajadus põhi- või keskhariduse omandamiseks ja viide õppeastmele, kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadusele koos saadud koolituse märkimisega. Nimetatud sätetes puudub kohustus kajastada ITK-s ka eesti keele õpet, mis ei toimu põhi-, üldkesk- või kutsehariduse omandamise raames.

§ 16

lg 1 p 7 kohaselt tuleb ITK-s küll ette näha ka muud vangistuse täideviimise eesmärkida saavutamiseks vajalikud abinõud, kuid kuna

§ 34

lg 3 kohaselt on eesti keele õppimine, mis ei toimu põhi-, üldkesk- või kutsehariduse omandamise raames, vabatahtlik, siis ei saa eesti keele õppimise tagamise kohustust vangla poolt siduda ka selle sätte alusel ITK-s sisaldumisega.

1. Vangla on keeldunud kaebajale C1 tasemel eesti keele õppimise võimaldamisest põhjendusega, et C1 rühma avamiseks ei ole antud hetkel olnud piisavalt huvilisi ning seetõttu ei saa rühma avada. Vangla 07.08.
2. a vastuse nr 6-24/5797-2 (tl 10), 29.08.
3. a vastuse nr 2-3/2270-2 (tl 8) ja 10.09.
4. a vastuse nr 6-24/5797-4 (tl 12) kohaselt avatakse õpperühm vähemalt 15 soovija olemasolul ning C1 tasemel õpingu alustajal peab olema keskharidus või sooritatud eesti keele riiklik B2-taseme eksam. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja keeleoskuse tase on piisav, et alustada õpinguid C1 tasemel. 25.

§ 34

lg 3 esimese lause kohaselt tuleb kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, anda tema soovil võimalus eesti keele õppimiseks. Justiitsministeeriumi veebilehe andmetel võimaldatakse vangidele eesti keele õpet kuni C1 (kõrge) tasemeni (https://www.vangla.ee/et/karistuse-kandmine/haridus-vanglas).

1. Vangla on jätnud kaebaja taotluse rahuldamata põhjendusega, et C1 taseme keeleõppe rühma avamiseks ei ole antud hetkel olnud piisavalt soovijaid. Vangla väite kohaselt on C1 taseme ootenimekirjas registreeritud ainult kolm isikut, õpperühm avatakse vähemalt 15 soovija olemasolul.
2. Käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on seega, kas vanglal on õigus keelduda eesti keelt mittevaldavale kinnipeetavale eesti keele C1 tasemel õppe võimaldamisest, kui õpperühma avamiseks ei ole piisavalt soovijaid.
3. Kohtu hinnangul ei ole vanglal kohustust eesti keelt mittevaldavale kinnipeetavale võimaldada eesti keele õppimist koheselt, mil kinnipeetav selleks soovi avaldab. Kaebaja taotlustest nähtub, et tema sooviks on, et vangla võimaldaks tal eesti keelt õppida keelekursusel. Keelekursuse korraldamisega kaasnevad kulud. Kohus saab vangla keeldumise põhjendusest aru selliselt, et üheks keeldumise põhjuseks on asjaolu, et vangla ei pea kolmele soovijale keeleõppe korraldamiseks eraldi keelerühma avamist majanduslikult otstarbekaks.
4. Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2018-2021 kohaselt on Justiitsministeeriumi valitsemisala üheks peamiseks planeeritud tegevuseks aastateks 2018-2021 kinnipeetavate riigikeele õppe tagamine senisest suuremas mahus. Sinna juurde on märgitud, et see eeldab lisarahastust (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministeeriumi_arengukava_20182021.pdf). Kohtu hinnangul järeldub sellest, et vanglal ei ole piiramatuid finantsilisi võimalusi kinnipeetavatele eesti keele kursuste korraldamiseks ja finantseerimiseks. Seetõttu on keelekursuse rühma avamiseks miinimum osalejate arvu määramine mõistlik. Vangla ei ole küll välja toonud, millest lähtuvalt nad on arvu 15 keelekursuse rühma miinimum osalejate arvuna määramisel lähtunud, kuid kuna käesoleval juhul on vangla väitel sobivaid soovijaid üksnes kolm, siis kolmele osalejale eraldi rühma avamine võib majanduslikus mõttes olla tõepoolest ebamõistlik. Kohus nõustub vastustaja selgitusega, et C1 taseme keelekursusel saavad osaleda üksnes need, kellel on olemas sellele eelnev ehk B2 keeleoskuse tase. Lisaks sellele on oluline arvestada asjaoluga, et tulenevalt

§ 34

lg 4 esimesest lausest peab kinnipeetav ise avaldama soovi eesti keele õppimiseks, ehk see on vabatahtlik. Seega on usutav vangla väide, et C1 keeleoskustaseme kursustel osaleda soovijaid on üksnes kolm.

1. Vastustaja on vaideotsuses täiendavalt märkinud, et kaebajal on riigikeel omandatud B2 tasemel, mis on piisav tema riskifaktorite maandamiseks, sest kaebaja suuline ja kirjalik riigikeele oskus on piisav igapäevaelus toime tulemiseks ja enda õiguste kaitsmiseks. Keeleseaduse § 23 lg 3 kohaselt võetakse keeleoskustasemete määramisel aluseks Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemed. Selle kohaselt mõistab B2 keeleoskustasemega inimene keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma, suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga, oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. Kohus nõustub vastustajaga, et B2 keeleoskuse tase on piisav igapäevaelus toime tulemiseks ja enda õiguste kaitsmiseks.
2. Vastustaja on täiendavalt märkinud, et arvestades kaebaja vabanemise tähtaega, milleks on 07.02.2032, on põhjendatud tingimus, et kaebajale võimaldatakse C1 tasemel riigikeele omandamine vaid juhul, kui selle taseme õppegrupp saab täidetud. Kohus saab sellest aru, et vangla on käesoleval juhul keeldunud kaebajale eesti keele õppimise võimaldamiseks üksnes praegusel hetkel, mil ei ole piisavalt soovijaid õppegrupi avamiseks. Samuti on vastustaja 10.09.
3. a vastuses nr 6-24/5797-4 märkinud, et C1 taseme rühma ei ole praegu võimalik avada, sest selleks ei ole piisavalt huvilisi. Kuna kaebaja on vastavalt

§ 34

lg-le 4 avaldanud soovi eesti keele õppimiseks, siis on vanglal võimalik registreerida kaebaja C1 taseme õppe ootenimekirja. Vangla vastustest nähtub, et vanglal on selline ootenimekiri olemas. Vastasel korral ei oleks vangla saanud ka väita, et hetkel on ainult kolm huvilist. Kuigi kaebajale 30.10.2018 kinnitatud ITK-s riigikeele omandamist C1 tasemel täitmisperioodi tegevusena ette nähtud ei ole, ei takista see kaebajale eesti keele õppimise võimaldamist, kui õppegrupi avamiseks leidub piisav arv soovijaid, sest kohus leidis eespool, et ITK-s eesti keele õppimise kajastumisest sõltub üksnes õppimise eest tasu maksmine.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul vastustaja käesoleval juhul õiguspäraselt jätnud kaebaja taotlused C1 tasemel eesti keele õppimise võimaldamiseks rahuldamata. Seega jääb kaebus rahuldamata.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja vabastas, jääb HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)