KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2019, Talli

) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagid ja nende aluseks olevad asjaolud

1. OG esitas
2. mail 2016 Harju Maakohtule hagi RG vastu koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks ja kahju 378 euro hüvitamiseks. Nõude aluseks oli asjaolu, et SG (pärandaja) ei allkirjastanud testamenti (hagi 1). RG (hageja) esitas
3. juunil 2016 Harju Maakohtule hagi OG (kostja I) ja EKi (kostja II) vastu koduse testamendi kehtivaks tunnistamiseks ja pärimisõiguse tunnistamiseks xxxxxxxx korteriomandile (hagi 2). Eeltoodud hagid liideti
4. augusti 2016 määrusega ühte menetlusse. OG esitas
5. oktoobril 2017 Harju Maakohtule hagi RG vastu koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-17-15504, hagi 3). Nõude aluseks oli asjaolu, et pärandaja ei saanud testamenti tehes oma tegude tähendusest aru. Nimetatud hagi liideti
6. oktoobri 2017 tsiviilasjaga nr 2-16-8107 ühte menetlusse. Hagiavalduste kohaselt tegi pärandaja
7. jaanuaril 2016 koduse testamendi hageja kasuks kahe tunnistaja juuresolekul. Pärandaja suri
8. jaanuaril
9. Kostja I on pärandaja abikaasa, kelle avalduse alusel algatas Tallinna notar Robert Kimmel
10. märtsil 2016 pärimismenetluse pärandaja pärandvara suhtes. Kostja II on pärandaja tütar. Pärimismenetluse käigus esitas hageja notarile koduse testamendi, mille alusel pärandaja pärandas hagejale korteriomandi aadressil xxxxxxxxxx (pärandvara). Kostja I vaidlustas koduse testamendi kehtivuse (hagi 1 ja hagi 3). Menetluse edasine käik
11. Hageja esitas
12. juunil 2017 maakohtule haginõude täpsustuse, mille kohaselt võtab ta hagis esitatud nõude – pärimisõiguse tunnistamiseks xxxxxxxxxx korteriomandile (hagiavalduse nõudepunkt 4) – tagasi. Hageja palub menetleda koduse testamendi kehtivuse tuvastamise nõuet (II kd, tl-d 55 ja pöördel). Kostja I loobus
13. septembril 2018 maakohtule esitatud avalduses testamendi tühisuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõuetest (III kd, tl 109). Harju Maakohus lõpetas
14. novembri 2018 määrusega hagi 1 ja hagi 3 menetlused, millega kostja I taotles pärandaja koduse testamendi tühisuse tuvastamist ja kahju hüvitamist. Menetluskulud jäid kostja I kanda ja kostjalt I mõisteti hageja kasuks välja menetluskulud 1128 eurot koos viivise maksmise kohustusega (III kd, tl-d 118–119 pöördel). Seega jäi maakohtu menetlusse hagi 2 – testamendi kehtivuse tunnistamiseks ja pärimisõiguse tunnistamiseks Läänemere tee 39-32 korteriomandile. Kostjate vastuväited
15. Kostjad vaidlesid hagile vastu, sest nõue on tõendamata. Pärandaja ei avaldanud, et ta kavatseb pärandada oma vara kellelegi teisele. Kostjad leidsid, et pärandaja ei ole kodusele testamendile alla kirjutanud ning ta ei olnud selle koostamise ajal teovõimeline. Maakohtu lahend ja põhjendused
16. Harju Maakohus rahuldas
17. aprilli 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ning tunnistas pärandaja
18. jaanuaril 2016 koostatud koduse testamendi kehtivust. Vastavalt hageja
19. juuni 2017 avaldusele jättis maakohus hagi kostjate vastu läbi vaatamata osas, milles hageja palus tunnistada enda pärimisõigust xxxxxxxxxx korteriomandile. Maakohus tuvastas esitatud tõendite põhjal, et kodune testament on kehtiv ning selle on allkirjastanud pärandaja. 2

) § 162 lg 4 alusel ja jättis poolte endi kanda. Maakohus leidis, et arvestades asjaolu, et ühe nõude kohus rahuldab (

§ 162

lg 1) ja teine jääb hageja taotlusel läbivaatamata (

§ 168lg 4), siis on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus 5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada menetluskulude jaotust puudutavas osas ning teha uue otsuse, millega jätta kõik menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus kostjate kanda. Hageja leiab, et maakohtu otsus on vastuolus

§ 162

lg-ga 1, mille kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja arvates ei ole kumbki alustest, mille maakohtu menetluskulude jaotamise põhjenduseks tõi, hageja hinnangul kohaldatav. Hageja leiab, et nõuete hindamisel on oluline lähtuda eesmärgist, mida hageja soovib nõuetega saavutada. Hageja arvates ei olnud tema esitatud nõuete puhul tegemist kahe erineva nõudega, sest nende eesmärk oli sama. Hageja hinnangul rahuldas maakohus hagi täielikult ning hageja saavutas hagiga taotletud eesmärgi, st õiguse pärida, sest kohus tunnistas koduse testamendi kehtivust. Seetõttu ei ole põhjendatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda. Vastus apellatsioonkaebusele 6. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus teeb vastavas osas uue otsuse, millega jätab maakohtu menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda. Muus osas pole maakohtu otsust vaidlustatud ja see on jõustunud (

§ 456lg 4 teine lause, § 651 lg 1).

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 8. Praeguses asjas on hageja vaidlustanud maakohtu menetluskulude jaotuse, leides, et puudus alus

§ 162lg 4 kohaldamiseks (maakohus on ekslikult viidanud §-le 168).

Kolleegium nõustub hageja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on kohaldanud menetluskulude jaotust reguleerivaid norme ebaõigesti. Hagimenetluse menetluskulud jagatakse üldjuhul

§ 162lg 1 järgi, st hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud erandi kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmine peab olema äärmiselt ebaõiglane. Asjaolu, et üks nõue jäi läbivaatamata, ei anna alust lg 4 kohaldamiseks, vaid nimetatud nõude osas reguleerivad menetluskulude jaotust

§ 168lg-d 4 ja 5.

Seega tulnuks maakohtul proportsionaalselt hinnata kahe erineva nõude osakaalu ning jätta rahuldatud nõude osas menetluskulud kostjate kanda ja läbivaatamata jäetud nõude osas, vastavalt selle tagasivõtmise põhjusest, kas hageja või kostjate kanda. 9. Maakohus jättis ühe haginõude läbi vaatamata. Kolleegiumi hinnangul tuleb sellega menetluskulude jaotamisel arvestada, mistõttu ei kuulu hageja apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamisele. Ringkonnakohus leiab, et läbivaatamata jäetud nõude osakaal on 10%. Seetõttu tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 ja § 168 lg 4 alusel jätta 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda (

§ 165lg 1). Kostjad on pärimisseaduse (PärS) § 16 lg 1 p 1 järgi seadusjärgsed pärijad ning osalenud menetluses samas ulatuses. 3

§ 371lg 2, § 423 lg 2).

Kolleegium leiab, et isegi juhul, kui hageja saavutas hagi rahuldamise tulemusena taotletava eesmärgi, ei saa läbivaatamata jäetud nõude osas jätta menetluskulusid kostjate kanda. Poolte menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust hindab maakohus

§ 175alusel menetluskulude kindlaksmääramisel.

Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb maakohtul arvestada

1. novembri 2018 määrusega, millega on kindlaks määratud menetluskulud kostja I kahe hagi osas (III kd, tl-d 118–119 pöördel). Kuna hagisid menetleti ühes menetluses, tuleb maakohtul eristada, millised kulud jaotati vaidlustatud otsusega ning millised on seotud kostja I hagidega, et ei toimuks menetluskulude topelt hüvitamist hagejale. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad apellatsiooniastme kulud 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda.
2. Praegusel juhul ei ole maakohus hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Seega ei määra hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ka ringkonnakohus (vt Riigikohtu
3. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 19–22). Tulenevalt

§ 177

lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus käesoleva otsuse jõustumisest. 11. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest 4