← Eesti

2-18-3635/24

Obsah (13)§ 146§ 22§ 171§ 158§ 108§ 165§ 162§ 65§ 23§ 170§ 173§ 175§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-3635 Tsiviilasi S P´i pankrotime

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses ei ole teostatud väljamakseid, kuna pankrotivara puudub. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotivara puudumise tõttu jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid ei tehta. 2

(7)2-18-3635 Pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 28.08.
  1. Nõuete kaitsmise koosolekule esitati 2 nõudeavaldust kogusummas 146 189.64 eurot. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Koosolekul nõudeid ei vaidlustatud. Seega on pankrotimenetluses tunnustatud 2 võlanõuet kogusummas 146 189.64 eurot järgmiselt: I järk – antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 146 189.64 eurot järgmiselt:
  2. kohtutäitur T S, nõue summas 14 143.05 eurot, jaotise suurus 9,67 %;
  3. Xxxx kaudu, nõue summas 132 046.59 eurot, jaotise suurus 90,33 %. III järk - antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades: kohtutäitur T S 14 143.05 eurot; Xxxx kaudu 132 046.59 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad ning halduri tehtud kulutused puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks üle jõu käivad kohustused, mida ta ei suutnud täita. Võlgnik ei suutnud seoses kohtuotsusega tema maksta jäänud 3
(7)2-18-3635 summat tasuda. Võlg tekkis seoses kolmanda osaühinguga. Halduri hinnangul või see olla üheks maksejõuetuse põhjuseks. Pankrotihaldurile ei ole pärast pankroti väljakuulutamist teatavaks saanud informatsiooni muude maksejõuetuse põhjuste kohta. Seega leiab haldur, et võlgniku maksejõuteuse põhjuseks on muud asjaolud

§ 22lg 5 mõttes.

Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on avaldanud soovi kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Võlausaldajad ei ole üldkoosolekul teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiks tulenevalt

§ 171lg 2 p 5 olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).

§ 158

lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 108

lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab

§ 162

lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette

§ 158lõikes 3 toodud säte.

S P (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud kahe võlausaldaja nõudeid kokku summas 146 189.64 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb S P´i pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et S P´i (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muud asjaolud

§ 22

lg 5 mõttes, täpsemalt üle jõu käivate kohustuste võtmine, mida võlgnik ei suutnud täita. Sellest tulenevalt tekkisid raskused krediidiasutuste ees võetud kohustuste täitmisel. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine, mis seisneb hooletus finantskäitumises, kuna võlgnik ei ole reaalselt hinnanud oma rahalisi võimalusi ja majanduslikku olukorda. 4

(7)2-18-3635

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Urmas Ustav tuleb vabastada tema kohustustest S P´i (pankrotis) pankrotimenetluses.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Urmas Ustav oma 06.11.2018 esitatud aruandes palunud määrata pankrotihalduri tasuks 4,5 töötunni eest kokku 432 eurot, millele lisandub käibemaks summas 86.40 eurot. Pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Advokaadibüroo Lextal OÜ-le, arveldusarve nr EE692200221023555162 ja lisada seetõttu pankrotihaldur tasule käibemaks. Pankrotihaldur on ettevalmistanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosoleku ja nõuete kaitsmise koosoleku, suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega, koostanud jaotusettepaneku ja lõpparuande. Kohus, tutvunud Urmas Ustav´i poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 432 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, Advokaadibüroo Lextal OÜ-le ja lisada tasule käibemaks.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 11 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Advokaadibüroo Lextal OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE100866584). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Advokaadibüroo Lextal OÜ-le, mis on käibemaksukohustuslane, siis on

§ 23

lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga ja seega lisandub ajutise pankrotihalduri tasule 432 eurot käibemaks 86.40 eurot. Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, s.h pankrotihalduri tasu. Kohus on 13.12.2018 määrusega teinud võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti S P´i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1 500 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Pankrotihaldur on palunud pankrotihalduri tasu summas 397 eurot välja mõista riigi vahenditest, millest kohus järeldab, et pankrotihaldur on võlgniku nimel esitanud menetlusabi taotluse.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotivõlgnikule tuleb anda menetlusabi

§ 23lg 4 alusel ja hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. 5

(7)2-18-3635 Kohustustest vabastamise menetlus

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. S P esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid S P´i kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada S P´i kohustustest vabastamise menetluse.

§ 173

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt

§ 173

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Käesoleval juhul ei ole võlausaldjad teinud omapoolset ettepanekut S P´i usaldusisiku kohta. Pankrotihaldur on oma 06.11.2018 aruandes märkinud, et palub kohtul nimetada usaldusisik oma äranägemisel. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki teist usaldusisiku kandidaati ja kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et võlgnik ei ole suuteline ise usaldusisiku kohustusi täitma, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. 6

(7)2-18-3635 Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb S P´il juhinduda

§-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda.

§ 172lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Ts

MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub S P kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Esimene aruanne tuleb tal kohtule esitada 25.03.2020. Kohus selgitab S P´ile, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. S P´il tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.