Deniss Malõšev, olles karistatud Harju Maakohtu 08.03.2017 otsusega
järgi juhtis tahtlikult ning korduvalt 01.01.2019 kella 12:16 paiku Harjumaal Tallinnas Läänemere tee 30 juures mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee reg.nr. XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 0,87 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega süüdistatav pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Deniss Malõšev tunnistas ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Jäi varasemalt antud ütluste juurde. Kohus uuris järgmisi dokumente: - Kiirmenetluse protokoll (lk 1-2); - Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 4-5); - Karistusregistri teatis ja kohtuotsused (lk 8-11, 29-31); - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos näidu väljatrükiga (lk 13-14); - Tunnistaja (G R) ülekuulamise protokoll (lk 20); - Lühimenetluse kohaldamise taotlus (lk 23); - Kaitsjast loobumise kinnitus (lk 24); - Õiend (lk 26-28). Kohus, kuulanud ära süüdistatava ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale:
Nimetatud koosseisu objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on joobeseisundis. Ühtlasi on
lg 2 näol tegemist kvalifitseeriva koosseisuga, mille tunnuseks on teo korduvus, st et sõiduki joobeseisundis juhtimine on toime pandud vähemalt teist korda. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul ei ole vaidlust, et Deniss Malõšev , olles karistatud Harju Maakohtu 08.03.2017 otsusega
järgi, juhtis 01.01.2019 kella 12:16 paiku Harjumaal Tallinnas Läänemere tee 30 juures mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee reg.nr. XXX. Mootorsõiduki juhtimist eelkirjeldatud ajal, kohas ja viisil kinnitavad lisaks süüdistatava enda ütlustele ka tunnistaja ütlused ning kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. Eelnev karistatus nähtub karistusregistri teatisest ja kohtuotsustest. D. Malõšev on oma süüd täielikult tunnistanud. Vaidlust ei ole selles, et Deniss Malõšev oli 01.01.2019 kella 12.16 ajal Tallinnas, Läänemere tee 30 juures liikunud sõidukis (Jeep Grand Cherokee reg.nr. XXX) joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll kinnitab, et D.Malõševil mõõdeti alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,96 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik lugem 0,87 mg/l). Mõõtevahendil on kehtiv tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus ning mõõtevahendit kasutanud politseinikul on vastav pädevustunnistus (lk 15-17). D.Malõšev ei ole vaidlustanud tal mõõdetud joobe määra. Seega, on ülaltoodud tõenditega leidnud tõendamist nii mootorsõiduki juhtimine D. Malõševi poolt, kui ka joobeseisund ning asjaolu, et tegu on toime pandud korduvalt. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Deniss Malõševi poolt 01.01.2019 mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (alkoholijoove). Deniss Malõšev rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/ nõudeid. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
Deniss Malõševile
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. D. Malõševi objektiivsest käitumisest - tarvitas alkoholi ning istus mootorsõiduki Jeep Grand Cherokee reg.nr. XXX rooli- nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult.
lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. D. Malõšev teadis, et ta on joobes (kinnitas ise, et jõi 3 pokaali šampust) ja ei tohi sõidukit juhtida. D. Malõšev tunnistas oma süüd ning selgitas, et tal oli plaanis koju sõita ning hindas oma võimeid üle. Eeltoodust järeldab kohus, et D. Malõševi käitumine oli eesmärgipärane ning teadlik tegevus. Ta suhtus ükskõikselt oma tegevuse tagajärgedesse ning teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu saabub või vähemalt 2 pidas seda võimalikuks. Asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et D. Malõšev pani kuriteo toime kavatsetult. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Deniss Malõšev on süüvõimeline ning
Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.
Lisaks sätestab
lg 4 , et sama paragrahvi lg-s 2 toimepandud teo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Deniss Malõševil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust.
Mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistuse määramisel tuleb lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Süüdistatav teadis, et ta oli alkoholi tarbinud, kuid asus ikkagi autot juhtima. Kohtu arvates näitab see isiku suhtumist liikluskorda, mis on oma olemuselt ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu enesele ja teistele liiklejatele. Samuti on isik varem kriminaalkorras karistatud, mh samalaadse teo eest, millest tulenevalt on selge, et D. Malõšev ei ole eelnevatest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Deniss Malõševi näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust. Süüdistatava Deniss Malõšev puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Deniss Malõševi käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Registri andmetel on D.Malõševi tasumata 23.05.2016 kriminaalasjas 1-16-2802 mõistetud rahaline karistus, mis iseloomustab samuti isiku suhtumist talle mõistetavatesse karistustesse. 3 Süüdistatav palus kohtuistungil mõista kergem karistus, muu karistus kui vangistus. Selgitas, et vangi minnes kaotab pere ja töö.
lg-s 2 sanktsiooni arvestades ei ole võimalik isikule määrata rahalist karistust. Samuti ei võimalda seadus jätta vangistust täielikult täitmisele pööramata. Seega, ei ole kohtul võimalik mõista süüdistatavale muud karistust kui vähemalt osaline reaalne vangistus. Samas ei pea karistus olema süüdistatava jaoks mugav ja sobilik, vaid selline, mis mõjutaks teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Asjaolu, et süüdistataval on pere ja töökohad, oli talle teada enne menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemist. Samuti oli ta teadlik sellest, et kohus on andnud talle mitu võimalust jääda vabadusse ja korrigeerida oma käitumist õiguskorrale vastavaks, kuid see ei takistanud D. Malõševil uuesti joobeseisundis sõidukit juhtima asuda. Vähem tähtsust ei oma käesoleval juhul asjaolu, et Deniss Malõšev on antud kriminaalasja menetlusesemeks oleva süüteo toime pannud temale eelmise kohtuotsusega määratud ÜKT tegemise ajal. Nimelt karistati Deniss Malõševi Harju Maakohtu 08.03.2017 otsusega
MS § 68 lg 1 alusel lõplik karistus 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mis
Harju Maakohtu 14.06.2017.a otsusega karistati Deniss Malõševi
Kuivõrd Malõšev oli katseajal pannud toime uue kuriteo, mõisteti
lg 2 alusel liitkaristus 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati 475 tunni üldkasuliku tööga ning ÜKT tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Seega on Deniss Malõšev temale eelmise kohtuotsusega määratud ÜKT tegemise ajal taaskord käitunud viisil, mis on talle kaasa toonud süüdistuse uues kuriteoepisoodis. Eelnevalt mõistetud karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Olukorras, kus isik paneb kuriteo toime temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal ning seejärel uuesti ÜKT tegemise ajal, juba iseenesest näitab, et Deniss Malõševi puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Seejuures on ta ka rikkunud kohtu poolt temale määratud käitumiskontrolli lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdistatava objektiivsest käitumisest nähtuvalt pani ta mootorsõiduki joobes juhtimise toime kavatsetult. Seega, on kohus seisukohal, et isikule määratavat vangistust ei ole võimalik jätta ka osaliselt täitmisele pööramata. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke (hoida Deniss Malõševi edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Deniss Malõševi tuleb
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks üks aasta vangistust. Kuna menetlusesemeks oleva kuriteo on Deniss Malõšev toime pannud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, tuleb mõista liitkaristus juhindudes
Seega
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.06.2017.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 70 tundi üldkasulikku tööd, mis vastab vangistusele 2 kuud ja 10 päeva võrra, ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta ja 2 kuud ja 10 päeva vangistust.
lg 4 kohaselt kohaldatakse
lg-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemisel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Deniss Malõšev seadis ohtu nii enda kui kaasliiklejate elud ja seda juba mitmendat korda, mistõttu tuleb tema süüd hinnata üle keskmise. Tema suhtumist karistusse ja liikluseeskirjade täitmisse iseloomustab ka asjaolu, et D.Malõšev ei hoolinud talle Harju Maakohtu 08.03.2017 otsusega määratud lisakaristusest juhtimise õiguse äravõtmisest, ja rikkus seda kohustust juhtides mootorsõidukit ning samuti on jätkanud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimist. Süüdistatav on taaskord teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda Kriminaalasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise.
50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Süüdistatav ei kasuta mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohtupraktikas on valitsev põhimõte, et iga järgnev karistus peab olema raskem kui eelmine karistus samalaadse teo eest. Arvestades D. Malõševi süü suurust ning süüteo toimepanemise subjektiivseid asjaolusid, pidades silmas nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke leiab kohus, et
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on õiglane määrata Deniss Malõševile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulu koosneb antud asjas sundrahast. Tulenevalt eelnevast mõistab kohus menetluskuluna süüdistatavalt välja sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäärast pool, s.o 405 eurot, riigituludesse. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast, võib kohus menetluskulude tasumise tähtaega pikendada kuni 12 kuuni. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega tema kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist ega ka tasumise tähtaja pikendamist. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused menetluskulude tasumiseks või käiks menetluskulude tasumine talle üle jõu. Süüdistatava enda ütluste kohaselt on ta sissetulekuks 1500 eurot kuus, mis on piisav menetluskulude tasumiseks. Juhindudes KrMS § 2561, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 233–238, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3, § 306, §, 311, § 313, § 315 lg 7, §238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Deniss Malõšev
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks üks aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.06.2017.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud ja 10 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta ja 2 kuud ja 10 päeva vangistust.
Karistusaja alguseks lugeda 01.01.2019. Valida Deniss Malõševi suhtes alates 03.01.2019 tõkend vahistamine Välja mõista Deniss Malõševlt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 405 eurot riigituludesse. Kohustada Deniss Malõševt tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 33.75 eurot. 5 Sundraha tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Makseinfo viitenumbri saadetakse kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Deniss Malõšev, kriminaalasi 1-19-13, sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6200 100
lg 1 p 1 alusel võtta ära Deniss Malõševilt mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Deniss Malõšev kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 28.01. 2019 Kohtunik Liina Pohlak 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.