← Eesti

1-18-8319/16

Obsah (12)§ 266§ 424§ 64§ 68§ 74§ 78§ 75§ 16§ 4231§ 69§ 57§ 4

1-18-8319 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsembril 2018. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-8319 (kohtueelses menetluses

§ 266

lg 2 p 1 ja § 424 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör abiprokurör Meelis Sentifoli Süüdistatav ALARI ARRO, isikukood: 39011290311, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: põhiharidus, töökoht: XXX, elukoht: XXX, kehtivaid kriminaalkaristusi 2, väärteokaristusi 1, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas: 1. Tunnistada ALARI ARRO (i.k. 39011290311)

§ 266

lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2. Tunnistada ALARI ARRO (i.k. 39011290311)

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 3.

§ 64

lg 1 alusel mõista

§ 266

lg 2 p 1 ning

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest liitkaristus mõistetud üksikkaristusest raskeima (

§ 266

lg 2 p 1 järgi mõistetud 1 aasta vangistust) suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Alari Arro’le mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvata Alari Arro karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 06.08.

  1. a – 07.08.
  2. a ja 20.08.2018 – 21.08.
  3. a, s.o 4 (neli) 1-18-8319 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 6.

§ 74

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Alari Arro suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 20.12.2018. a. 7. Võttes aluseks

§ 75

lg 1 on Alari Arro kohustatud järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt

  1. Rahuldada kannatanu L A S tsiviilhagi täielikult ja mõista Alari Arro’lt L A S kasuks välja 210 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda L A S arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is.
  2. Rahuldada kannatanu P L tsiviilhagi täielikult ja mõista Alari Arro’lt P L kasuks välja 1324,30 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda P L arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is.
  3. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Alari Arro’lt välja riigituludesse menetluskuludena:  määratud kaitsja tasu kokku summas 636 eurot;  DNA-ekspertiiside (ekspertiisiakt 15E-GE0791 ja ekspertiisiakt 15EGE1048) teostamise kulu summas 1311 eurot,  sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot, s.t kokku 2697 eurot.
  4. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Alari Arro’l tasuda menetluskulud kokku summas 2697 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 224,75 eurot.
  5. Asitõendid:  sündmuskohalt ära võetud lepingupaber, tulemasin, suitsukonid, plastikpudel (ilma kleebiseta), plastpudel Starter, plekkpurk (maasika-laimi maitseline siider), klaaspudel (õlu A.Le Coq), plastpudel (Nestea jäätee), klaaspudel (Bash), klaaspudel (Ballantines) – hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. 2

(13)1-18-8319 Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700068225 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-18-8319“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. SÜÜDISTUS Alari Arro’t süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 24.05.2015 kella 14.00 kuni 01.06.2015 kella 15.30 tungis ukseklaasi lõhkumise teel valdaja tahte vastaselt sisse XXX asuvasse P L kuuluvasse suvemajja, kus lõhkus talupoja antiikse kapi väärtusega 600 eurot, riidekapi väärtusega 200 eurot, kapi väärtusega 30 eurot, öökapi väärtusega 40 eurot, aknaklaase kokku väärtusega 32 eurot, kuuri katuse väärtusega 80 eurot, köögikapi väärtusega 40 eurot, tooli väärtusega 40 eurot, kiviseina, külmkapi Rosenlew väärtusega 145 eurot, külmkapi pistikupesa väärtusega 2,30 eurot, spoonitud plaadiga laua väärtusega 100 eurot, tekitades kokku lõhkumisega kannatanule varalist kahju summas 1324,30 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 30.05.2015 kuni 01.06.2015 tungis ukseklaasi lõhkumise teel valdaja tahte vastaselt sisse XXX asuvasse L A S kuuluvasse suvemajja, tekitades ukseklaasi ning esemete lõhkumisega kannatanule varalist kahju summas 210 eurot. Seega Alari Arro, valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimisega, pani toime

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Alari Arro’t selles, et tema juhtis tahtlikult 20.08.2018 kella 22.39 ajal XXX juures mootorsõidukit AUDI 100 AVANT registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis, (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,16 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik lugem 1,06 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega Alari Arro pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, see on

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU PÕHJENDUSED 3

(13)1-18-8319 I KURITEOKOOSSEIS, ÕIGUSVASTASUS JA SÜÜ 1.
  1. XXX episoodid Objektiivne koosseis Kannatanu L A S ütlustest (I kd tl 2-3, 4-5, 251-252) nähtub, et tema perele kuulub suvemaja aadressil XXX. Viimati käis seal poeg oma perega 30.05.
  2. a, siis oli seal kõik korras ning sulgeti uksed ja aknad. 01.06.
  3. a helistas politsei ja teatas, et XXX majadesse on sisse tungitud. Kui kannatanu suvemaja juurde jõudis, oli ukseklaas lõhutud, asjad laiali loobitud, mitmed asjad lõhutud. Sissetungimise ajal ei elanud seal kedagi, kuid kannatanu käis seal perega igal nädalavahetusel või isegi tihedamini. Suveperioodil käisid kõik perekonnaliikmed seal puhkamas ning majas on olemas absoluutselt kõik elamiseks vajalik. Tunnistaja O L ütlustest (I kd tl 8-9) nähtub, et tema isale, P L kuuluvasse majja aadressil XXX on sisse murtud ukseklaasi lõhkumise teel ajavahemikul 24.05.2015 – 01.06.
  4. Majas on lõhutud ning kõik kohad läbi otsitud. Toas põrandal võõras valget värvi mobiiltelefon, verandalt on võetud pink ja viidud randa. Tundub, et seal on pidutsetud ja grillitud. Kuuri katus on lõhutud. Viimati viibis tunnistaja suvemajas 24.05.
  5. Kannatanu P L ütluste (I kd tl 11-12, 249-250) kohaselt avastas ajavahemikul 24.05.2015 – 01.06.
  6. a toimunud sissetungimise kannatanule kuuluvasse XXX asuvasse suvemajja tema poeg O L . Lõhutud on talupoja antiikne kapp, riidekapp, kapp, öökapp, aknaklaasid, kuuri katus, köögikapp, tool, külmkapp, külmkapi pistikupesa, spoonitud plaadiga laud ja kivisein. Suvilat kasutab kannatanu pere elukohana suveperioodil, nädalavahetustel ja puhkuse ajal. Poeg käib ka talvel maja kontrollimas ja koeraga jalutamas. Tegemist on suvekoduga, kus asuvad isiklikud asjad ja kõik, mis on elamiseks vajalik. Kannatanute ja tunnistaja ütlusi kinnitavad 01.06.
  7. a sündmuskoha vaatlusprotokollid kriminaalasjas nr 15230102882 (I kd tl 15-38), milles on vaadeldud XXX asuvaid sündmuskohti. Fotodelt ning protokollist nähtub, et XXX on lõhutud elutoa klaasidega uks, magamistoa aken. Tubades on lõhutud asju ning ümber lükatud mööblit, köögis on lõhutud kivisein. Väikese toa põrandal lebab valge katkise klaasiga mobiiltelefon, elamu läheduses oleva tuleaseme pingi all on lepingupaber S –E H nimele. XXX fotodel on vaade magamistoa uksele ja selle ees olevatele klaasikildudele, samuti segi paisatud tubadele. 02.06.
  8. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (I kd tl 39-51) võeti vaatlusobjektiks sündmuskohalt XXX asuva suvila vahetust lähedusest kaasa etiketita 1,25l plastikust pudel, 0,5l Starter Original Energy plastikust pudel, 0,5l maasika-laimimaitseline siider Puls plekkpurk, 0,5l A.le Coq premium klaasist õllepudel, 0,5l Nestea plastikust pudel, 275ml Carriba Bash Rum&Cola klaaspudel ja 0,7l Ballantine’s klaasist viskipudel. Esemetelt võetud puuteproovid esitati DNA ekspertiisi korraldamiseks koos XXX põrandalt leitud katkise klaasiga valge mobiiltelefoni Huawei lülitilt ja esipaneelilt võetud puuteproovidega (I kd tl 53). Ekspertiisiaktidest nr 15E-GE0791 ja 15E-GE1048 (I kd tl 54-72) selgub, et mobiiltelefoni Huawei lülitilt võetud DNA-profiil langeb kokku Alari Arro DNA-profiiliga ning telefoni esipaneelilt võetud proov on pärit enam kui ühelt isikult, kuid saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Alari Arro’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Samuti leiti Alari Arro DNA-profiil A.le Coq Premium õllepudeli suudmelt võetud proovist. Seoses asjaoluga, et õllepudel leiti sündmuskoha vahetust lähedusest ning telefon XXX maja ühest toast, siis on tõendatud Alari Arro seotus toimepandud kuriteoga. Alari Arro seotust toimepandud kuriteoga tõendab ka 04.08.
  9. a teostatud asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaatlusobjektiks sündmuskohalt XXX leitud ja kaasa võetud 4
(13)1-18-8319 mobiiltelefon Huawei Ascend G620S-L01 (I kd tl 73-75). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et telefonis on seadistatud e-posti, Facebook’i ja Google kontod Alari Arro nimele. S –E H andis kahtlustatavana ütlusi 31.07.
  1. a (I kd tl 76-78), et pidutses Laulasmaal mere ääres, kui Alari Arro läks kõrvalterritooriumil asuvatesse majadesse sisse, kus vandaalitses ja laamendas. Ise käis ta majades selleks, et Alarit tagasi kutsuda. Tema teada ei võtnud Alari majadest midagi kaasa, vaid loopis niisama asju laiali ning hiljem selgus, et unustas ka oma telefoni sinna. S –E H ütlusi kinnitab ütluste ja olustiku seostamise protokoll (I kd tl 79-80), milles isik osutab kahele suvemajale aadressil XXX, kuhu Alari Arro sisse tungis. Samuti kinnitab S –E H ütlusi ja Alari Arro poolt majadesse tungimise ning asjade lõhkumise fakti ka tunnistaja E N poolt 09.09.
  2. a ülekuulamisel antud ütlused (I kd tl 101-103). Alari Arro andis 06.08.
  3. a ja 16.10.
  4. a kahtlustatavana ütlused (I kd tl 89-91, 105107), et pidutses Laulasmaal mere ääres koha kõrval, kus asus kaks suvemaja. Ühel hetkel läks S-E H oma tüdrukuga tülli ning lõhkus ühe maja akna, pärast mida hakkasid nad koos majades lammutama. Pärast läksid kõrvalmajja ning lammutasid ka seal ilma põhjuseta. Majadest midagi kaasa ei võtnud, ainult küttepuid lõkke tegemiseks. Üksikasjalikult ta sündmusi enam ei mäleta. Alari Arro ütlusi kinnitab ütluste ja olustiku seostamise protokoll (I kd tl 92-97), milles Alari Arro näitab ette kaks suvemaja aadressil XXX, kuhu ta sisse tungis ning kus esemeid lõhkus.

§ 266

lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest. Kannatanute ja tunnistajate ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, ütluste ja olustiku seostamise protokollidega, asitõendite vaatlusprotokollidega ning DNA-ekspertiisidega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 24.05.2015 – 01.06.2015. a tungis Alari Arro XXX asuvatesse majadesse aknaklaaside lõhkumise ehk füüsilise tõkke ületamise teel ning lõhkus seal majaomanikele kuuluvat vara. AÕS §-de 32 ja 33 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle ning valdajaks on isik, kelle tegeliku võimu all asi on.

§ 266

lg 1 mõttes on valdajaks isik, kes teostab ruumi üle tegelikku võimu ja kellel on valitsemissoov. XXX valdajateks on seega kannatanud L-A S ning P L . Alari Arro tungis aknaklaaside lõhkumise teel nimetatud majadesse valdaja tahte vastaselt, sest valdajad polnud talle selleks nõusolekut väljendanud, neid polnud Alari Arro poolt majadesse sisenemise hetkel isegi sündmuskohal. Samuti polnud nad sellest teadlikud enne, kui politsei neid sissetungimise faktist teavitas. Valdaja puudulikust nõusolekust tuleneb ruumi tungimise ebaseaduslikkus.

§ 266

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest, kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul Alari Arro pannud toime ebaseadusliku sissetungimise just elamiseks kasutatavasse ruumi. Ebaseaduslikkuse ning sissetungi kui koosseisuelementide osas on kohus juba eespool seisukoha võtnud. Aadressil XXX olevaid suvemajasid käsitleb kohus aga kui elamiseks kasutatavaid ruume järgmistel põhjustel. Esiteks nähtub kannatanute ütlustest, et mõlema kannatanu pered viibisid suveperioodil, nädalavahetustel ning puhkuse ajal suvemajades. Samuti asuvad suvemajades kannatanute isiklikud asjad ning kõik muu elamiseks vajalik.

§ 266

lg 2 p 1 sätestatud eluruumi mõiste sisustamisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi: PS) §-s 33 sätestatud kodu puutumatusest. Õigus kodu puutumatusele hõlmab mitte ainult kodu kui inimese peamist eluruumi, vaid laiemat füüsilist ruumi, mida igaüks võib pidada tema isiklikuks alaks, kuhu kolmandad isikud tema loata üldjuhul tungida ei tohi. Käesoleval juhul on selge, et kannatanud ning nende pered pidasid kõnealuseid suvemajasid oma isiklikeks aladeks, kuhu ilma loata 5

(13)1-18-8319 tungida ei tohi. Mõlemate kannatanute pereliikmed viibisid suvemajades ka vahetult enne seda, kui Alari Arro nendesse pidutsemise käigus sisse tungis. Kohtu hinnangul ei tule eluruumi ja mitteeluruumi eristamine suvemajade kontekstis mitte kaitsja poolt viidatud majandus- ja taristuministri 02.07.
  1. a määrusest nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“, vaid igal konkreetsel juhul tuleb hinnata seda, kas nimetatud ruumi tungimisega on rikutud valdaja(te) õigust privaatsusele ja kodu puutumatusele tulenevalt PS §dest 26 ja
  2. Kohtu hinnangul ei sõltu koduks olemine sellest kas elamiskoht vastab eluruumile esitatavatele formaalsete nõuetele. Inimese elukohaks saab olla ka majandus- ja taristuministri 02.07.
  3. a määruses nimetamata kohad nagu näiteks telk, kuur või koobas. Niisugust seisukohta toetab ka seadusandja mõte, mis on väljendatud seadusemuudatuse seletuskirjas. Alates 01.01.
  4. a kehtib

§ 266

lg 2 p 1 sõnastuses, mis näeb ette kriminaalvastutuse valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest, kui see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. Nimetatud sõnastus sätestati seaduseelnõuga 554 SE II, mille 19.05.2014 õiguskomisjoni poolt esitatud seletuskirjast nähtub, et esialgne eelnõu nägi ette kõrgema kaitse eluruumile – kui hoonesse või ruumi tungimine on eelnõu kohaselt edaspidi karistatav väärteona (kehtiva seaduse kohaselt kuritegu), siis juhul kui tegemist on eluruumi tungimisega, on tegu karistatav kuriteona. Muudatus lähtus eluruumi ehk kodu puutumatusest ning seega kõrgemast põhiseaduslikust kaitsest. Eluruumi mõiste tuleneb VÕS §-st 272: eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Kuigi õigusteoorias on asutud erinevatele seisukohtadele selles osas, kas eluruumina saab käsitleda nt suvilat, tuleneb VÕS vastavast mõistest siiski kitsendus, et elamu või korter peab olema kasutatav alaliseks elamiseks. Samuti on Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-79-01 asunud seisukohale, et suvila ei olnud konkreetses kaasuses käsitletav eluruumina. Kuigi kõnealune lahend viitab elamuseaduse regulatsioonile, mis on täna kehtetu, on sisuliselt sama sõnastus üle võetud võlaõigusseadustikku. Nähes kriminaliseeriva tunnusena ette „elamiseks kasutatavasse ruumi“ tungimise, ei ole see mõiste enam seotud kitsalt VÕS definitsiooniga, vaid lähtub eelkõige PS § 33 sätestatud kodu puutumatuse põhimõttest. Milline ruum saab olla kasutatav elamiseks, paneb paika kohtupraktika – siia alla kuuluvad kõik ruumid, kus isikul on õigus eeldada kodu puutumatusega kaitstud privaatautonoomiat. Oluline ei ole, kas isik ööbib selles ruumis või kui suurt osa oma ajast ta selles ruumis veedab (seletuskirja lk 17). Seega on seadusandja sõnaselgelt selle sätte puhul eemaldunud eluruumi tsiviilõiguslikust tähendusest ja soovinud anda kaitse igasugusele ruumile, mis saab olla kasutatav inimeste elukohana lähtudes PS § 33 sätestatud kodu puutumatuse põhimõtte sisulisest tähendusest. Kuivõrd Riigikohtu kriminaalkolleegium tugines lahendis 3-1-1-79-01 eelkõige mõistele eluruum ja sellest mõistest on seadusandja teadlikult distanseerunud, ei ole nimetatud otsus

§ 266lg 2 p 1 tõlgendamisel kohaldatav.

Eeltoodust tulenevalt pani Alari Arro selles episoodis toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise ehk

§ 266lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et Alari Arro pani 24.05.2018 kella 14:00 kuni 01.06.

  1. a kella 15:30 ja 30.05.
  2. a kuni 01.06.
  3. a aset leidnud omavolilise sissetungi episoodid XXX suvilatesse toime kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime 6

(13)1-18-8319 kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu hinnangul teadis Alari Arro, et tegemist on tema jaoks võõrastele isikutele kuuluvate majadega, millesse sisenemiseks puudub tal luba. Asjaolu, et Alari Arro pidi majadesse sisenemiseks ületama füüsilise tõkke, s.t lõhkuma akna- ja ukseklaase näitab, et isik teadis, et tungib ebaseaduslikult ning seega valdaja tahte vastaselt ruumidesse, kuhu pole tal õigust ega alust siseneda. Samuti pidi Alari Arro’le olema arusaadav, et isiklike ja igapäevaseks eluks vajalike esemetega sisustatud majad on isikutele puhkuseperioodidel elukohaks. Seega asub kohus seisukohale, et Alari Arro pani valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise toime kavatsetusega, mistõttu on

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis täidetud.

1.

  1. 20.08.
  2. a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise episood Objektiivne koosseis

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis koosneb kahest elemendist: mootorsõiduki juhtimisest ning juhtimise ajal joobeseisundis olekust. Joobeseisund kui tunnus on käesolevas kuriteokoosseisus blanketne, s.t alkoholijoovet sisustab liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 69 lg 2 p 1: alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem. Alari Arro poolt mootorsõiduki Audi 100 Avant registreerimismärgiga XXX juhtimist 20.08.

  1. a kella 22:39 ajal kinnitavad politseiametnikust tunnistaja H N ütlused (I kd tl 227228), Alari Arro enda ütlused (I kd tl 241-242) ning isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd tl 223-225). Tunnistaja H N antud ütlustest (I kd tl 227-228) selgub, et täites teenistuskohustusi 20.08.
  2. a koos välijuhi A L teostasid nad liiklusjärelevalvet Harjumaal Saue vallas kui märkasid sõidukit Audi 100 Avant reg.nr XXX , mille sõidustiil oli väga ebakindel. Tunnistaja sõnul otsustasid nad seetõttu antud sõidukit kontrollida ning lülitasid sisse punaste-siniste vilkuritega peatumismärguande. Kontrollides selgus, et sõiduki juhiks oli Alari Arro. Välijuht A L kontrollis indikaatorvahendiga võimalikku joobeseisundit ning selle tulem oli 1,08 mg/l. Kuna isik oli terve aja politseiametnike kontrolli all, siis alates peatamisest ta alkoholi lisaks tarvitada ei saanud. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati isiku alkoholijoobe lõplikuks lugemiks 1,16 mg/l +- 0,1 ja lõplik mõõtetulemus 1,06 mg/l. Alari Arro on 21.08.
  3. a toimunud ülekuulamisel (I kd tl 241-242) selgitanud, et alustas viskijoomist 19.08.
  4. a. Samal päeval, s.o 20.08.
  5. a kella 19.00-20.00 paiku jõi viina ja viskit, kogust ei oska öelda. Lõpetas alkoholi joomise umbes tund enne seda, kui sõiduki rooli läks. Sai sõidukiga sõita maksimaalselt 5 minutit enne seda, kui teda kinni peeti. Puhus indikaatorvahendisse ja tõenduslikku alkomeetrisse ning on teadlik, et tal joove tuvastati. Oli nõus, et joovet kontrollitakse alkomeetri abil. Autos oli koos sõbraga, keda pidi koju viima. Mootorsõiduk kuulub H P , teise sõbra isale. Enne rooli minekut tundis end lõbusana ning sai aru, et ei ole kaine. Asjaolu, et Alari Arro oli mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes, kinnitavad tunnistaja H N ütlused (I kd tl 227-228), indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I kd tl 229-230), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrüki ja mõõtedokumentidega (I kd tl 231-236) ning Alari Arro enda ütlused (I kd tl 241-242). 7

(13)1-18-8319 Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja selle väljatrüki (I kd tl 231-236) kohaselt on 20.08.2018. a ajavahemikus 22:44-22:49 toimunud kahel mõõtmisel olnud Alari Arro alkoholijoobeks väljahingatavas õhus lõpliku lugemi kohaselt 1,16 mg/l. Arvestades laiendmääramatust, milleks on olnud 0,10 mg/l, oli seega lõplikuks mõõtetulemuseks 1,06 mg/l. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuhti, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem. Juhtudel, kui isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi määr alla eelmärgitud piirmäärade, loetakse isikut küll alkoholijoobes olevaks, kuid teda karistatakse väärteokorras LS § 224 lg 1 või 2 alusel, mitte kriminaalkorras

§ 424lg 1 või 2 alusel.

Praegusel juhul on tuvastatud, et 20.08.

  1. a kella 22:39 ajal ehk peale mootorsõiduki juhtimist oli Alari Arro’l selline alkoholijoove, mille puhul tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,06 mg/l ehk isik oli LS § 69 lg 2 p 1 mõttes alkoholijoobes. Seega on tuvastatud, et Alari Arro’l oli 20.08.
  2. a kell 20:39 nn kriminaalne joove. Eeltoodud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et on tõendatud, et Alari Arro juhtis 20.08.
  3. a kella 22:39 paiku XXX juures mootorsõidukit Audi 100 Avant registreerimismärgiga XXX joobeseisundis, täpsemalt alkoholijoobe seisundis, milles tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,06 mg/l, mistõttu on täidetud

§ 424lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

Subjektiivne koosseis

§ 424

lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseis ehk mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on toime pandud siis, kui isik pani antud teo toime tahtlikult ehk vähemalt kaudse tahtlusega. Kuigi mootorsõidukit on kohtu hinnangul võimalik juhtida vaid kavatsetult, sest tegemist on eesmärgistatud tegevusega, mida kontrollib ja teeb isik, kes sõidukit juhib, ei tähenda nimetatud asjaolu, et isik paneks alati ka mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime kavatsetult. Kuriteo toimepanemise sedastamiseks

§ 424

lg 1 mõttes on vajalik tuvastada isiku tahtlus kõikide

§ 424

lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu elementide osas ehk tuvastada isiku tahtlus just sõiduki juhtimise osas joobeseisundis. Kohus leiab, et Alari Arro pani talle etteheidetava kuriteo ehk alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Alari Arro antud ütluste kohaselt (I kd tl 241-242) alustas ta alkoholi joomist eelneval päeval, s.o 19.08.

  1. a, mil jõi viskit. Samal päeval, mil ta roolist tabati, s.o 20.08.
  2. a kella 19:00-20:00 paiku jõi viskit ja viina ning lõpetas joomise umbes tund aega enne sõiduki rooli minemist. Enne seda kui rooli läks, tundis end lõbusana ning sai aru, et ei ole kaine. Seega teadis Alari Arro rooli istudes, et ta ei ole kaine ning arvestades joodud alkoholi kangust (viin ja viski, s.t eeldatavasti vähemalt 40%-lised joogid) ja asjaolu, et joomise lõpetamisest oli möödas vaid tund aega, siis pidi Alari Arro teadma, et tal on vähemasti keskmine alkoholijoove, mistõttu mootorsõiduki juhtimine on keelatud. Kavatsetuse olemasolu mootorsõiduki juhtimiseks joobeseisundis kinnitab veel ka asjaolu, et Alari Arro ei teinud enne rooli asumist mitte midagi selleks, et enda alkoholijoobe piirmäära kontrollida (nt alkomeetriga), samuti oli ta ka enda subjektiivse arvamuse kohaselt mittekaines olekus. Nimetatud põhjustel on kohus seisukohal, et Alari Arro pani alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toime kavatsetusega, mistõttu on

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis täidetud. 8

(13)1-18-8319 1.3. Õigusvastasus ja süü Alari Arro tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Alari Arro oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu

§-s 34 sätestatud asjaolusid ning Alari Arro on sündinud 1990. aastal (nt I kd tl 82, 182, 197, 223). Samuti puuduvad Alari Arro puhul süüd välistavad asjaolud.

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas märgib kohus täiendavalt, et tulenevalt

§-st 36 ei välista tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund isiku süüd. 1.4. Kokkuvõte Eeltoodust tulenevalt on Alari Arro teod koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Seega pani Alari Arro toime

§ 266

lg 2 p 1 ja

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod ehk omavolilise sissetungi elamiseks kasutatavasse ruumi ning mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. II KARISTUS

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Sama karistusliik ja –määr on ette nähtud ka

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on Alari Arro suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Rahalise karistuse kohaldamise välistab nii eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus, aga ka süü suurus. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et Alari Arro’t karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 13.04.2015. a otsusega nr 1-15-2964 (I kd tl 190-191)

§ 4231

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest liitkaristusena 5 kuu ja 26 päeva vangistusega, mis asendati

§ 69alusel 176 tunni üldkasuliku tööga (tähtajaga 1 aasta).

03.10.

  1. a pööras Harju Maakohus tagaseljamäärusega kriminaalhooldusasjas nr 1-15-2964 Alari Arro’le 13.04.
  2. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse – 3 kuud ja 6 päeva vangistust

§ 69lg 6 alusel täitmisele (I kd tl 197-199).

Tallinna Vangla teatise (I kd tl 200) kohaselt toodi süüdimõistetu Alari Arro Tallinna Vanglasse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 03.10.2016 tagaseljamäärusega 1-15-2964 täitmisele pööratud karistust kandma 22.05.

  1. a. X-tee väljatrüki kohaselt vabanes Alari Arro eeltoodud karistuse kandmiselt 03.08.
  2. a (I kd tl 201). Käesolevas kriminaalasjas tuvastas kohus, et Alari Arro pani uue kuriteo, s.t mootorsõiduki joobes juhtimise toime 20.08.
  3. a, s.t vaid 2,5 nädalat pärast reaalse vangistuse ärakandmiselt vabanemist. Kuigi isikul on kriminaalasja materjalidest nähtuvalt käesolevaks ajaks olemas töökoht, siis rahalise karistuse kohaldamise võimaluse välistab Maksu- ja Tolliameti tõend isiku maksustatava tulu kohta, mille andmetele tuginedes oli isiku sissetulek nii
  4. aastal kui ka
  5. aastal olematu (I kd tl 120-122, 244). Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Alari Arro puhul on karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise ehk 1/2 nii

§ 266

lg 2 p 1 kui ka

§ 424

lg 1 sätestatud vangistuse sanktsiooni määrast on ca 1 aastat ja 5 kuud vangistust. Alari Arro süü suurust mõjutab

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises esmalt asjaolu, et isik pani omavolilise sissetungi toime kahte elamiseks kasutatavasse ruumi, s.o suvilasse. Samuti mõjutab süü suurust asjaolu, et isik lõhkus nimetatud ruumides teistele isikutele kuuluvat vara. Kannatanud L A S ja P L on süüdistatava poolt lõhutud vara osas esitanud tsiviilhagid vastavalt summades 210 eurot ja 1324,30 eurot. Seega on Alari Arro vastu varalised nõuded kogusummas 1534,30 eurot (I kd tl 13, 202). Alari Arro 9

(13)1-18-8319 süü suurust

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises mõjutab joobeseisundi suurus (lõplik lugem väljahingatavas õhus 1,06 mg/l) ning asjaolu, et isik ei viibinud autos üksinda. Samas tuleb arvestada, et isik tegi politseiametnikega igakülgset koostööd. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et Alari Arro süü on keskmisest väiksem. Alari Arro puhul esineb karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes puhtsüdamlik kahetsus.

Nimelt on Alari Arro kohtuistungil avaldanud, et väga kahetseb seda mida tegi ning ütles seda ka uurimisel (I kd tl 105-107, 241-242, II kd tl 20 pöördel). Kohtul ei ole alust kahelda Alari Arro poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Raskendavad asjaolud puuduvad. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Alari Arro’l on kaks kehtivat kriminaalkaristust (I kd tl 237), millest mõlemad on määratud liiklussüütegude toimepanemise eest, s.o sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt (

§ 4231

). Kuivõrd Alari Arro suhtes pöörati viimati mõistetud karistus täitmisele seoses üldkasulikust tööst kõrvale hoidmisega, siis on tema puhul tegemist isikuga, kelle eripreventiivne mõjutamine asumaks seaduskuulekale teele on keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata. Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid, leiab kohus, et Alari Arro süü on keskmisest väiksem, jäädes pigem alammäära kui keskmise määra poole, mistõttu võiks temale mõistetav karistus olla ka sanktsiooni keskmisest väiksem. Seega leiab kohus, et praegusel juhul vastab Alari Arro süü suurusele ning eripreventiivsetele eesmärkidele Alari Arro karistamine

§ 266

lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 (ühe) aasta pikkuse vangistusega ning

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 9 (üheksa) kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistab kohus

§ 266

lg 2 p 1 ning

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest Alari Arro’le liitkaristuse mõistetud üksikkaristusest raskeima (

§ 266

lg 2 p 1 järgi mõistetud 1 aasta vangistust) suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et isikut ei või siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Alari Arro karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 06.08.

  1. a – 07.08.
  2. a ja 20.08.2018 – 21.08.
  3. a, s.o 4 (neli) päeva (I kd tl 82-85 ja tl 223-225) ning lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätab kohus mõistetud karistuse Alari Arro suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 20.12.

  1. a. III TSIVIILHAGID Kannatanu P L on 22.10.
  2. a esitanud tsiviilhagi summas 1324,30 eurot (I kd tl 13). 10.12.
  3. a toimunud kohtuistungil Alari Arro P L esitatud tsiviilhagi ei tunnistanud, vähemalt mitte täielikult (II kd tl 19). Alari Arro kaitsja leidis, et kui kohus leiab, et mingi osa 10

(13)1-18-8319 tekitatud kahjust on tõendatud ja et isik on midagi lõhkunud ning need esemed olemas olid, siis tuleb sellega nõustuda. Vastavalt kannatanu poolt esitatud tsiviilhagile lõhuti sissetungimise käigus talupoja antiikne kapp väärtusega 600 eurot, riidekapp väärtusega 200 eurot, kapp väärtusega 30 eurot, öökapp väärtusega 40 eurot, aknaklaasid väärtusega 32 eurot, kuuri katus väärtusega 80 eurot, köögikapp väärtusega 40 eurot, tool väärtusega 40 eurot, külmkapp väärtusega 145 eurot, külmkapi pistikupesa väärtusega 2,30 eurot, spoonitud plaadiga laud väärtusega 100 eurot, samuti maksis kiviseina taastamine kannatanule 15 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja eluliselt usutavad kannatanu ütlused talle tekkinud kahju osas. Samuti on tõendina esitatud sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 15-33) võimalik tuvastada, et kannatanu ja tunnistaja (s.t kannatanu poja O L) ütlused on osa lõhutud mööbli osas vastavuses vaatlusprotokolliga. Nimelt nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 15-17), et XXX on abiruumis külili asendis külmutuskapp, köögis puuduvad seinakapil uksed (vigastatud uksed on põrandal) ning pliidi juures olev telliskividest sein on purunenud. Elutoa parempoolses seinas oleva klaastahvlitega puitukse keskmise osa klaastahvlid on purunenud, mööbel vigastatud (I kd tl 22 olev foto nr 8), väikeses toas on voodil külili asendis kapp, millel puuduvad uksed (vigastatud kapiuksed on kummuti ja voodi vahel põrandal). Magamistoas on esemed korrapärases asendis ja vigastatud (I kd tl 27 olev foto nr 17), magamistoa otsaseinas on aken, mille klaas on purunenud. Samuti on vigastatud suvemaja kõrval oleva puukuuri katus. Seega on vaatlusprotokolliga ning kannatanu ja tunnistaja ütlustega tõendatud, et sissetungimise käigus lõhuti XXX kapp väärtuses 30 eurot, öökapp väärtuses 40 eurot, aknaklaasid väärtuses 32 eurot, kuuri katus väärtuses 80 eurot, köögikapp väärtuses 40 eurot, tool väärtuses 40 eurot, külmkapp väärtuses 145 eurot ja külmkapi pistikupesa väärtuses 2,30 eurot, samuti spoonitud plaadiga laud väärtuses 100 eurot ning kannatanul tuli 15 euro suuruses summas taastada köögis lõhutud kivisein. Kohtu hinnangul on tsiviilhagis esitatud summad lõhutud esemete taastamiseks eluliselt usutavad. Mis puudutab aga kannatanu poolt tsiviilhagis välja toodud kahjusid talupoja antiikse kapi (600 eurot) ja riidekapi (200 eurot) lõhkumise kohta, siis selles osas on kohus palunud 30.05.2018. a kriminaalasja tagastamise määruses (I kd tl 182-184) esitada täiendavaid tõendeid. 09.08.2018. a on O L esitanud täiendavat infot kahe lõhutud kapi kohta (I kd tl 205-213), millest nähtub, et lõhutud talupoja antiikne kapp (väärtuses 600 eurot) oli heas originaalkonditsioonis ja restaureerimata, mille kohta internetis kõige sarnasema välimusega analoog maksab 860 eurot (e-antiik kodulehel müüdav restaureeritud riidekapp). Teise lõhutud riidekapi analoog uuena maksab 271 eurot (andmed: Lasse mööblipood e-pood). Kohtul ei ole alust kahelda esitatud tõendite usaldusväärsuses või asjaolus, et kannatanule just niisuguses väärtuses kahju ka tegelikult tekkinud on. Käesolevalt ei ole kohtul põhjust omal algatusel P L esitatud tsiviilhagi nõuet vähendada. Kannatanu L A S on 19.07.2018. a esitanud tsiviilhagi summas 210 eurot (I kd tl 202). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 10.12.2018. a toimunud kohtuistungil tunnistas Alari Arro tema vastu esitatud tsiviilhagi ning ei vaidlustanud seda (II kd tl 19). Seega tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel kannatanu L A S poolt esitatud tsiviilhagi selles märgitud summas täielikult rahuldada ning Alari Arro’lt välja mõista ilma, et kohus analüüsiks esitatud hagi sisuliselt. IV MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. 11
(13)1-18-8319 Praeguses kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses on süüdistatava Alari Arro määratud kaitsjale vandeadvokaadi abi Kadi Mägi’le esmalt määratud õigusabi osutamise eest tasu summas 72 eurot (I kd tl 127-129) ning seejärel vandeadvokaadi abi Kadi Sitska’le määratud õigusabi osutamise eest tasu summades 294, 90 ja 30 eurot (I kd tl 175-177, 220-221, 255-257). Kohtumenetluses on Kadi Sitska’le määratud õigusabi osutamise eest tasu summas 150 eurot (II kd tl 21 pöördel). Seega on antud kriminaalasjas määratud kaitsja tasud kokku summas 636 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on selliseks kuluks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 06.08.2015. a läbi viidud DNA-ekspertiis (akt nr 15E-GE0791) summas 1140 eurot (I kd tl 5460) ja 01.09.2015. a läbi viidud DNA-ekspertiis (akt nr 15E-GE1048) summas 171 eurot (I kd tl 64-72). Seega on antud kriminaalasjas ekspertiisikulud kokku summas 1311 eurot. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 3 kohaselt on käesoleval juhul

§ 266

lg 2 p 1 ja

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod mõlemad teise astme kuriteod.

Nimelt näevad nii

§ 266

lg 2 p-s 1 kui ka

§ 424lg-s 1 sätestatud sanktsioonid karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.

  1. a määrusega nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.
  2. a 500 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Alari Arro’l tasuda ka sundraha summas 750 eurot. Seega kokku peab Alari Arro menetluskuludena hüvitama 2697 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt teenis Alari Arro
  3. aastal 0 eurot (I kd tl 244). 10.12.
  4. a toimunud kohtuistungil väitis süüdistatav ning tema kaitsja, et isikul on nüüdseks töökoht ning palusid võimaldada menetluskulude tasumist ositi (II kd tl 17 ja 20 pöördel). Arvestades KrMS § 180 lg 3 ja seda, et süüdistatav on olnud töötu, varasemalt kriminaalkorras 2 korda karistatud ning nüüd asunud tööle R OÜ nimelises ettevõttes ning soovib oma elu parandada, leiab kohus, et talle tuleks KrMS § 180 lg 3 alusel anda võimalus menetluskulude tasumiseks ositi pikema perioodi jooksul, kui selleks on üks kuu. Seega annab kohus talle võimaluse tasuda menetluskulud igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. V ASITÕENDID, ÄRAVÕETUD, ARESTITUD VÕI KONFISKEERIMISELE KUULUVAD MUUD OBJEKTID Antud kriminaalasjas ei ole vara arestitud, samuti ei kohalda kohus konfiskeerimist. Süüdistusakti punktis 6 on prokurör märkinud asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta järgmist (I kd tl 258-263): - sündmuskohalt ära võetud lepingupaber, tulemasin, suitsukonid, plastikpudel (ilma kleebiseta), plastpudel Starter, plekkpurk (maasika-laimi-maitseline siider), klaaspudel (õlu A.Le Coq), plastpudel (Nestea jäätee), klaaspudel (Bash), klaaspudel (Ballantines) – 12

(13)1-18-8319 - pakendid 2-11 on hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; sündmuskohalt ära võetud mobiiltelefon Huawei Ascend G620S-L01 on tagastatud omanikule – Alari Arro’le (tl 108). Sündmuskohalt ära võetud lepingupaber, tulemasin, suitsukonid, ilma kleebiseta plastikpudel, plastikpudel Starter, plekkpurk, kolm klaaspudelit ning plastpudel „Nestea jäätee“ tuleb konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist kui väärtusetud asjad. Lisaks märgib kohus, et kuivõrd sündmuskohalt ära võetud mobiiltelefon Huawei Ascend G620S-L01 on tagastatud selle omanikule Alari Arro’le, siis selles osas ei ole kohtul vajadust eraldi seisukohta võtta. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.