4-18-6410/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2019.a. Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6410 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi Kalev Ulst (isikukood 36208152716, elukoht XXX,) väärteoasi maksukorralduse seaduse § 153 1 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Istungil osalenud isikud Maksu- ja Tolliameti 23.novembri 2018.a. otsus nr. 930017000531/
2. K.Ulsti kaitsja Kaspar Koppel, kohtuvälise menetleja Maksu- ja Tolliameti esindaja Mari-Liis Reidi. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 126 lg 2,lg.2 1, § 192, § 193, kohus m ä ä r a s: Jätta Kalev Ulsti kaitsja taotlus kaebuse arutamise edasilükkamiseks rahuldamata. Jätta Kalev Ulsti kaebus Maksu- ja Tolliameti 23.novembri 2018.a. otsusele nr. 930017000531/172 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse peale võib menetlusväline isik esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtu määrusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Kalev Ulst esitas 10.12.2018.a. Harju Maakohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 23.novembri 2018.a. otsusele nr. 930017000-531/172 . Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat maksukorralduse seaduse § 153 1 lg.1 järgi rahatrahviga summas 300 trahviühikut s.o. 1200 eurot . Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Kohus võttis kaebuse menetlusse ning edastas kohtukutsed kaebuse esitajale Kalev Ulstile ning kohtuvälisele menetlejale Maksu- ja Tolliametile. Kohtuistung Kalev Ulsti kaebuse kohtulikuks arutamiseks oli määratud 18.02.2019.a. kell 10.00 18.02.2019.a. kohtuistungile kaebaja ei ilmunud, kohtukutse saadeti kaebajale e-toimiku vahendusel elektronposti aadressile XXX. Kaebuse esitaja ei kinnitanud e-toimikus kohtukutse vastuvõtmist. Kohtuvälises menetleja otsuses ära toodud telefoninumbrile helistades K. Ulst kõnele ei vastanud. Eelnevast tulenevalt lükkas kohus kaebuse arutamise edasi
3. aprillile 2019.a. Kohus saatis kaebajale kohtukutse ka posti teel, kuid kutset aadressil XXX Kalev Ulst isiklikult kätte ei saanud , kohtukutse jäeti postkasti.
4. märtsil 2019.a helistatud kaebuse esitajale Kalev Ulstile telefonile: XXX. Kaebuse esitaja Kalev Ulst kinnitas, et on kohtuistungi ajast 22.04.2019.a kell 10.00 ja toimumise kohast teadlik.
5. aprillil 2019.a. kell 16.01 esitas Kalev Ulst Harju Maakohtule taotluse lisada e-toimikusse K.Ulsti kaitsjana Kaspar Koppel ning taotlus väärteoasja arutamine edasi lükata, sest Kalev Ulsti tervislik seisund ei võimaldada tal osaleda 22.aprillil 2019.a toimuval kohtuistungil.
6. aprilli 2019.a. kohtuistungil kordas kaebaja kaitsja oma taotlust kohtuistung edasi lükata, viidates OÜ V T poolt väljastatud tõendile nr. XX 17.04.
7. Esitatud tõend on väljastatud Kalev Ulstile, elukohaga XXX, et Pt. ei saa osaleda kohtuistungil 22.04.2019.a haigestumise tõttu. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse esitajalei ole mõjuvat põhjust kohtuistungile mitteilmumiseks. Kohtule esitatud tõend Kalev Ulsti haigestumise kohta ei ole nõuetekohane, ei ole selge, mis laadi haigestumisega tegu on ning on tegemist pigem kaebaja poolse venitamistaktikaga. Kohtumääruse põhjendused Kaebaja on oma kaebuses märkinud, et soovib kohtuistungil kaebuse arutamist. Kohus määras kohtuistungi ajaks esmalt
8. veebruar 2019 ning uuesti
9. aprilliks 2019.a. Kohus kutsus kohtuistungile 10 tunnistajat. Kohtuistungi toimumise aja tegi kohus kaebajale teatavaks e-posti teel, tavapostiga ja telefoni vahendusel. Seega oli kaebaja kohtuistungi toimumise ajast teadlik.
10. aprillil 2019.a esitas kaebaja taotluse kaitsja kaasamiseks kohtumenetlusse ja avalduse kohtuistungi edasilükkamise kohta. Kohus pidas vajalikuks kaebaja isiklikku osavõttu kaebuse kohtulikust arutamisest. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei saa ilmuda väljakuulutatud kohtuistungile ja taotleb arstitõendiga 17.aprillist 2019.a. asja arutamise edasilükkamist seoses haigestumisega ei ole tõsiseltvõetav. VTMS § 126 lg 2 1 sätestab võimaluse, et kui kaebuse arutamisele on ilmunud kaebuse esitanud isiku kaitsja, annab kohus kaitsjale võimaluse taotleda kaebuse arutamist ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta. Taotluse rahuldamata jätmise korral lükatakse kaebuse arutamine edasi ühel korral vastavalt VTMS § 125 lg.-le 1, mis omakorda sätestab, et kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maakohtunik lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral. 2 Kohtuistungil ei taotlenud kaebaja kaitsja kaebuse arutamist ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta, samuti ei ole kohtu arvates alust kaebuse arutamine edasi lükata, kuna kaebaja kaitsja taotlus asja arutamine edasi lükata ei ole põhjendatud. Samas ei pea ka kohus võimalikuks arutada väärteoasjas esitatud kaebust ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta. Isik on vaidlustanud kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses sisuliselt. Tulenevalt VTMS § 123 lg 2 sätestatust, on kohtul kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses. Kuivõrd isik on vaidlustanud kõik sündmuse tehiolud, on tema osalemine kohtuistungil kohtu hinnangul obligatoorne ja see on isikule ka kutses teatavaks tehtud. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 1-16-8467 märkinud, et tervishoiuteenuse all mõeldakse sellist arsti poolt osutatavat teenust, mis võimaldab kindlaks teha isiku tervisliku seisundi ajal, mil ta on kohustatud ilmuma menetleja juurde (kohtuistungile). See tähendab, et arstil peab olema võimalik veenduda, et isik on tõepoolest raskelt haigestunud ja see takistab tal kohtuistungil osalemist. Sellist järeldust toetab määruse seletuskiri. Seletuskirjast nähtuvalt kehtib määruse regulatsioon praeguses sõnastuses kahel põhjusel. Esiteks ei olnud varasema menetlustoimingult puudumiseks tervisetõendi väljastamise süsteemi ajal pere- ja raviarstid nõus väljastama tõendeid menetlustoimingult puudumiseks, kuivõrd see läks vastuollu arstieetika koodeksiga, mille kohaselt ei saa raviarst olla eksperdiks oma patsienti puudutavas kohtuarstlikus, töövõime- või muus ekspertiisis. Teiseks tingis see olukorra, kus menetlusosalised tõendasid istungilt puudumise takistust töövõimetuslehega, mille väljastab arst aga haiguse lõpus ja mistõttu polnud seda võimalik esitada kohtule koos teatega kohtuistungile ilmumise võimatuse kohta (Tervise- ja tööministri määruse „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku haigestumise või terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse või lähedase isiku ootamatu raske haiguse korral vormistatava tõendi väljaandmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri, lk 1). Seega oli praegu kehtiva regulatsiooni eesmärk luua alused kohtule sellise tõendi esitamiseks, mis võimaldab selle esitamist kohtuistungilt puudumist tingiva takistuse ilmnemise ajal, mitte tagantjärele. Eeltoodut kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka tervise- ja tööministri määruse § 1 lg-s 2 nimetatud tõendite loetelu. Selle kohaselt käsitletakse tõendina määruse tähenduses väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa. Loetelus nimetatud dokumendid on sellised, mille koostamine ei ole takistatud enne isiku tervenemist. Sellest nähtuvalt on tegemist dokumentidega, mida on raviarstil võimalik välja anda koheselt pärast isiku läbivaatust või raviteenuse osutamist ja selle kohta kande tegemist nimetatud dokumentidesse. Kaebuse esitaja ei ilmunud kohtuistungile 22.04.2019.a. kell 10.00 ning ilmumist takistava asjaoluna on kaebaja toonud põhjuseks haigestumise, mille kohta on esitanud V T arsti K. T poolt väljastatud tõendi 17.04.2019.a. Kohtul esitatud tõendi põhjal leiab kohus, et esitatud tõendist ei nähtu millise haigusega tegu on ja kas tegemist on taolise raske haigusega, mis takistaks istungile ilmumist – mitte igasugune haigestumine ei ole selline seisund, mis tingimata takistaks istungil osalemist. Ka ei nähtu tõendist ühtegi haigustunnust, mis võimaldaks Kalev Ulsti terviseseisundit hinnata raskeks, nagu seda eeldab KrMS § 170 lg 2 p 3, VTMS §
11. Tavalised viirushaigused ei ole nii pika kuluga, et viie päeva möödudes enesetunne ei paraneks sedavõrd, et takistaks kohtuistungile ilmumist. Väärteomenetluse seadustiku § 126 lg 2 kohaselt kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole VTMS § 125 alusel edasi lükatud jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. 3 Kohtule ei ole teada, mis laadi haigestumisega tegemist on ning arstitõend ei vasta sellele esitatud nõuetele ja kohus ei pea seda mõjuvaks tõendiks, mis kinnitaks Kalev Ulsti haigust ning ka haiguse iseloomu ning kui pikka aega haigestumine kestab. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud Kalev Ulsti kaebuse arutamise edasilükkamine ning kooskõlas VTMS § 126 lg 2 jätab kohus Kalev Ulsti kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 4