← Eesti

1-18-5626/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Toimiku number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Kaitsja Kriminaalhooldusametnik Kohtuistungi aeg RESOLUTSIOON: Viru Maakohus 1-18-5626 26. juuli 2019 Jõhvi kohtumajas Deniss Minzatov Piret Juuse Valentina Michelson Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse 25.07.2019 erakorraline ettekanne M S’le Viru Maakohtu 24.07.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks M S , isikukood xxx, viibib teises asjas vahi all Jõhvi arestikambris alates 21.07.2019, enne vahistamist töötas mitteametlikult Kaido Kooga Triin Tarendi 26.07.2019 Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 432 kohtunik MÄÄRAS: Kriminaalhooldusametniku taotlus M S’le Viru Maakohtu 24.07.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada ning pöörata karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust, täitmisele, saata süüdimõistetu karistust kandma. Karistuse kandmise algus on alates antud kohtumääruse jõustumisest. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat K.Kooga taotlus riigi õigusabikulude hüvitamiseks summas 60 eurot, s.o tasu 50 eurot ja käibemaks 10 eurot. Mõista kaitsjatasu 60 eurot M S’lt riigituludesse välja. M S’l tasuda menetluskulud 60 eurot ositi 12 kuu jooksul alates antud kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 märkides viitenumbri 99918700038653 ning selgitus „M S 1-18-5626 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse ärakiri edastada M S’le, tema kaitsjale (K.Kooga), Viru Vanglale, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda, Viru Ringkonnaprokuratuuri. 1

(4)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määrusekaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada, või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Maakohtu 24.07.2018 kohtuotsusega nr 1-18-5626 tunnistati S süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 121 lg 2 p 2, 3, § 214 lg 2 p 1 järgi ning karistati 2 aasta ja 8 kuise vangistusega, millest arvati maha eelvangistusest viibitud aeg ja mõisteti lõplikult kandmisele 2 aastat 6 kuud ja 25 päeva vangistust, millest kolm kuud pöörati koheselt täitmisele ning karistuse ülejäänud osa, s.o 2 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangistust jäeti tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata, allutades teda kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2, 4, 7, 8 sätestatud kontrollnõudeid (mitte tarvitama alkoholi, otsima endale töökoha või omandama põhihariduse, mitte suhtlema I O, osalema sotsiaalprogrammis). Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik esitas Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles palus pöörata M.S’le mõistetud vangistus täitmisele. Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande kohaselt rikkus S kohtuotsusega pandud kohustused:
  1. ei ilmunud registreerimisele 26.06.2019;
  2. ei läinud xxx põhikooli lõpueksamitele ega omandanud põhiharidust;
  3. tarvitab alkoholi. 21.07.2019 sooritas M.S teo, mille suhtes on algatatud kriminaalmenetlust. Kinni pidamisel tuvastati S’l alkoholijoove 0,74 mg/l. 4.07.2019 seletuses kirjutab S, et ei tulnud 26.06.2019 registreerimsiele, sest oli kindel, et see toimub 29.06.
  4. Kaardi, kuhu kirjutatakse registreerimise ajad on ta ära kaotanud. 9.klassi ei lõpetanud, sest otsustas selle asemel tööle minna. Alkoholi tarvitamise kohta ei olnud võimalik seletuse võtta, sest isik viibib alates 21.07.2019 vahi all. Katseajal tehti Sle kaks kirjalikku hoiatust – 3.12.2018 (ei ilmunud 29.11.2018 registreerimisele) ja 19.02.2019, sest pani toime uued väärteod (21.10.2018 varastas alkoholi poest, karistuseks rahatrahv. Samuti 4.11.2018 varastas alkoholi poest, 18.01.2019 karistati 80 eurose trahviga.). 18.04.2019 vastuvõtul küsis S luba minna Tallinna tööle. Et peab sama aeg tegema põhikooli lõpueksamid, selles S probleemi ei näinud. Järgmisele vastuvõtule tuli 29.05.2019, väitis, et töötas Tallinnas kaks nädalat. Tõendit selle kohta ei esitanud. 4.07.2019 väitis, et töötas Tallinnas veel mõned nädalad juunis. 23.07.2019 sai ametnik kohtute infosüsteemist teada, et 21.07.2019 alustati S suhtes uus kriminaalmenetlus KarS § 263 lg 1 p 2 tunnustel, et küsis suitsu ja saanud eitava vastust, ründasid tundmatut meesterahvast, peksid teda ja tekitasid vasakule küljele noahaava. S oli seejuures alkoholijoobes. 23.07.2019 võeti S selles uues kriminaalasjas vahi alla. Kriminaalhooldusametniku arvates S ei kontrolli oma tegusid, jätkab katseajal kohustuste rikkumist ja õigusrikkumiste toimepanemist, mistõttu ametnik taotleb pöörata karistus täitmisele. Kohtuistungil Kriminaalhooldusametnik jäi oma taotluse juurde ja palus pöörata karistus täitmisele. Süüdimõistetu S selgitas kohtus, et tunnistab rikkumised. Ajas registreerimise kuupäevad segamini. Põhiharidust ei omandanud. Läks tööle, aga mitteametlikult, oli tööpraktikal. Alkoholi tarvitamist ei oska selgitada. Viibib praegu vahi all teises asjas. 2
(4)Kaitsja K.Kooga arvates karistus tuleb jätta pööramata. Praegu ei ole sellele ka sisulist põhjendust, ei ole mõtet pöörata karistus täitmisele isiku suhtes, kes juba viibib vahi all. Samuti rikkumised ei ole nii olulised. Tegemist on esimese erakorralise ettekandega. Registreerimisele ei ilmunud, et ajas päevad segamini. Põhihariduse omandamiseni on tal veel kaks aastat. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumine on tõsisem, aga ka see ei nõua karistuse täitmisele pööramist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralise ettekandega ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega ja kuulanud ära tema kaitsja arvamuse, leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 76 lg 7 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kohus tuvastab, et süüdimõistetu pani erakorralises ettekandes kirjeldatud rikkumised toime ja need on tahtlikud. Registreerimislehelt on näha, et 26.06.2019 ei ilmunud S registreerimisele (tl 6). 4.07.2019 seletuses kirjutab S et oli kindel, et pidi tulema registreerimisele 29.06.
  1. Kaardi, kus on kirjas registreerimise ajad on kaotanud (tl 16). Samalaadne rikkumine oli tal ka varem, nimelt 29.11.2018, mille eest tehti talle ka kirjalik hoiatus (tl 9). Seletuses 3.12.2018-st põhjendab seda sellega, et arvas, et pidi tulema järgmine nädal (tl 8). See tähendab, et mõjuvat põhjust registreerimisele mitte ilmumiseks S’l ei olnud ja registreerimiskohustuse rikkumine on korduv. Registreerimislehelt on näha, et S oli 26.06.2019 registreerimise ajast teadlik, selle kohta on olemas ka tema allkiri (tl 6) ning tema seletus, et ajas kuupäevad segamini ei vabanda tema registreerimisele mitteilmumist. Tõendatud on ka see, et M.S ei omandanud põhiharidust. Probleemid õppeedukusega algasid S’l juba varem. xxx direktori 20.03.2019 kirjast nähtub, et S ei käi koolis iga päev, esmaspäeviti käib väga harva, viimati oli koolis 11.03.2019, kui oli eesti keele proovieksam ja hinne oli mitterahuldav. On probleeme õppetöösse süvenemisega. S ema sõnul läheb poeg kooli, aga sageli ei jõua sinna (tl 14). 4.07.2019 seletuses teatas S, et ei lõpetanud
  2. klassi, sest otsustas selle asemel töötada (tl 16). Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et S rikub talle kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keeldu. Nii PPA Ida prefektuuri Jõhvi piirkonnagruppi piirkonnavanema M.M 24.07.2019 kirjast nähtub, et on alustatud kriminaalmenetlus KarS § 262 lg 1 p 2 tunnustel selle kohta, et 21.07.2019 kella 16.30 paiku xxx tänaval Iidla-Jõhvi suunas kõnniteel M S ja K R küsisid meesterahvalt suitsu ning kui said eitava vastuse, siis ründasid seda meesterahvast, peksid ning tekitasid talle vasakule küljele noahaava. Politsei tuvastas S’l alkoholijoobe (tl 17). 21.07.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati S’l alkoholijoobe 0,74 mg/l 3
(4)väljahingatavas õhus (tl 18). Tõendamist on leidnud ka kriminaalhooldusametniku väide, et kriminaalhoolduse all ja katseajal olles jätkas S uute samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist, st need olid tema karistamise aluseks olnud kuritegudega samalaadsed väärteod (maakohtu otsusega karistati S’t muuhulgas KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ehk grupiviisilise, sissetungimisega toime pandud süstemaatilise varguse eest). PPA Ida prefektuuri Jõhvi piirkonnagruppi noorsoopolitseiniku S.S 8.02.2019 kirjast nähtub, et alates 10.08.2018 pani S toime 2 uue väärteo. Nimelt 21.10.2018 xxx varastas alkohoolset jooki ja veini, kahju 11,38 eurot, mille põhjal alustati väärteomenetlus ja 18.01.2019 määrati karistuseks trahv 40 eurot. Samuti 4.11.2018 xxx Sillamäel varastas „xxx“ poest pudel viina, kahju 10,59 eurot, mille suhtes alustati väärteomenetlus ja 18.01.2019 määrati karistuseks trahv 80 eurot (tl 10). S 19.02.2019 seletuse järgi 21.10.2018 varastas ta GIN-i ja veini, ei mäleta miks ning 4.11.2018 varastas (viina) Viru Valge 0,5, ei mäleta miks tegi seda (tl 12). Arvestades eeltoodu leiab kohus, et vangistuse täitmisele pööramine ei täitnud oma eesmärki. Kriminaalhooldus M.S suhtes on ebaõnnestunud. Süüdimõistetu rikub talle kohtuotsusega pandud kohustused, st ei ilmu registreerimisele, ei omandanud põhiharidust, rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Arvestades rikkumiste iseloomu ja süüdimõistetu käitumist katseajal puudub kohtul veendumus, et täiendavate kohustuste panemise korral hakkab S suhtuma nende täitmisesse vastutustundega ega hakka neist kõrvale hoiduma ning kas on suuteline hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Seetõttu peab kohus katseaja pikendamist või täiendavate kohustuste määramist perspektiivituks ja ebaotstarbekaks. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning tingimisi mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. Katseajal olles jätkas S süstemaatiliselt uute õigusrikkumiste toimepanemist ning kui 2018.a lõpus olid need pisivargused (mõlemal juhul oli varguse objektiks alkohol), siis 2019.a juulis esitati talle kahtlustus avaliku korra raskes rikkumises. Et süüdimõistetu kuritegelik aktiivsus katseajal aina kasvab ja tema õigusrikkumised muutuvad järjest raskemateks, kinnitab kohtu veendumust, et kuigi tegemist on noore inimesega (2001.s.a., Viru Maakohtu otsusega karistati teda kuritegude eest, mida ta pani toime alaealisena, täisealiseks sai aprillis 2019.), leebemad meetmed ja kriminaalhoolduse jätkamine tema suhtes ei anna soovitud tulemust ja tingimuslik karistus tuleb pöörata täitmisele. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et Viru Maakohtu otsusega pöörati mõistetud vangistusest osa (kolm kuud) kohesele täitmisele, kohaldades S suhtes nn šokivangistust eesmärgiga mõjutada teda hoiduma edaspidi kuritegude toimepanemisest. Nii et, S’l on olemas reaalne ettekujutus, mida kinnipidamisasutuses vangistuse kandmine tähendab. Paraku ei motiveerinud see teda kriminaalhoolduse nõuete korralikuks täitmiseks ja uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoidumiseks, mistõttu KarS § 76 lg 7 alusel tuleb M S’le mõistetud ärakandmata karistus 2 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangustust pöörata täitmisele. Kuigi praegu on S vahistatud teises kriminaalasjas ei pea kohus otstarbekaks lükata antud taotluse arutamine edasi. Kriminaalhoolduse käigus tekkinud küsimused tuleb lahendada viivitamatult nende tekkimisel ning need ei ole seotud teiste menetluses olevate asjadega. Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kulude tasumine määrata ositi 12 kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.