TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-845 Määruse kuupäev 23. mai 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks Menetlusosalised

§ 121lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas
2. mail 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla tegevus õigusvastaseks ning kohustada vanglat väljastama talle koopiad ja edastama tema vaie Justiitsministeeriumisse. Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja vangla poole teabenõudega, et saada koopiat dokumendist, millega määrati talle topeltmadrats
3. märtsist 2019 ning koopia käskkirjast, millega keelati alates I kvartalist 2019 topeltmadratsite väljastamine. Kaebaja väidab, et koopiaid talle ei väljastatud. Samuti väidab kaebaja, et esitas vaide, milles vaidlustas vangla
4. märtsi 2019 otsust nr 2-3/82-
5. Vangla vastas vaidele
6. aprillil
8. Tartu Vangla esitas
9. mail 2019 vastuse halduskohtu
10. mai 2019 kohtunõudele ning edastas kaebusega seoses nõutud dokumendid.
11. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtule esitatud kaebus on küll segaselt sõnastatud, ent kohtu hinnangul on kaebaja tahe esitada kohustamiskaebus. Kaebaja soov on, et vangla väljastaks talle koopiad tema taotletud dokumentidest, s.o dokumendist, millega talle määrati topeltmadratsi kasutamise õigus ning vangla otsus, millega keelati topeltmadratsite väljastamine. Ühtlasi soovib kaebaja vangla kohustamist edastada tema 4. märtsil 2019 esitatud vaie Justiitsministeeriumile. Kaebaja palub ka tunnistada vangla tegevuse õigusvastaseks. Kohus mõistab kaebaja tahet selliselt, et ta soovib vangla tegevuse, mis seisnes koopiate väljastamata jätmises ja vaide edastamata 3-19-845 jätmises, õigusvastasuse tuvastamist. Kohus selgitab, et kohustamiskaebuse lahendamisel hindab kohus vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 5.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadusega mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kohtule kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-d 5 ja 8 näevad ette, et kinnipeetav peab läbima enne kohtusse pöördumist kohustusliku kohtueelse menetluse. Üksnes tuvastamisnõude osas ei lasu kinnipeetaval kohtupraktika kohaselt kohtueelse menetluse läbimise kohustust. 6. Halduskohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada, kuna kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud (

§ 47lg 1, § 121 lg 1 p 4, vangistusseadus § 11 lg 5).

Tartu Vangla kohtule esitatud vastuse ja sellele lisatud dokumentide kohaselt esitas kaebaja

1. aprillil 2019 vanglale pöördumise, milles palus väljastada talle koopia dokumendist, mille alusel anti talle
2. märtsil 2019 topeltmadrats ning koopia vangla direktori korraldusest, millega keelatakse topeltmadratsite väljastamine
3. aasta I kvartalist. Tartu Vangla vastas
4. mai 2019 vastusega nr 2-3/862-2, et tervisest tuleneval põhjusel voodivarustuse muutmine otsustatakse tervishoiuteenuse osutamise käigus tervishoiuteenuse osutaja poolt. Tartu Vangla direktor ei ole andnud korraldust/käskkirja, mis keelaks madratseid väljastamast. Seega vanglal ei olnud võimalik väljastada kaebajale koopiat direktori käskkirjast, kuna sellist käskkirja ei ole. Kaebaja ei ole esitanud vanglale vaiet vangla
5. mai 2019 vastusele nr 2-3/862-2, mistõttu on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus vangla kohustamise nõudes väljastada talle koopiad, läbimata.
6. Kaebaja nõue kohustada vanglat edastama kaebaja vaie Justiitsministeeriumile on kohtu hinnangul sisuliselt nõue kohustada tema vaiet lahendama. Kohtu hinnangul ei ole sellise nõude esitamine selles asjas lubatav. Kui kaebaja pöördumise näol oli tegemist vaidega ning vangla eksis kaebaja pöördumise käsitlemisel, siis lahendab kohus asja sisuliselt ning vaiet uueks läbivaatamiseks vanglale ei saada. Sellisel juhul on nõudeks vaides esitatud nõue (nt toimingu sooritamiseks kohustamine). Seega hindab kohus, kas vangla käsitles kaebaja pöördumist õiguspäraselt. Tartu Vangla esitas kohtule dokumendid, millest muuhulgas nähtub, et vangla registreeris kaebaja nimetatud
7. märtsi 2019 vaide märgukirjana ning vastas sellele
8. aprillil 2019 nr 2-3/82-
9. Kohus on seisukohal, et vangla ei ole kaebaja pöördumise sisu hindamisel eksinud. Vanglale esitatud
10. märtsi 2019 pöördumist ei saa lugeda vaideks. Kaebaja soovis teada saada, kelle poole ta peab pöörduma, kui leiab, et vangla on dokumente võltsinud. Kaebaja ei ole märkinud põhjuseid, miks ta leiab, et vangla
11. märtsi 2019 vastus nr 2-3/82-2 tema õigusi rikub ning samuti ei ole ta märkinud enda nõuet seoses vangla vastusega. Kui kaebaja vangla
12. aprilli 2019 vastusega ei nõustu ning soovib jätkuvalt mingi toimingu sooritamist, siis tuleb tal esitada sellekohane vaie vanglale. Sellist vaiet kaebaja kohtule esitatud materjalide kohaselt esitanud ei ole, mistõttu on kohustamisnõue ennatlik ja kohtueelne menetlus sisuliselt läbimata.
13. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2