Obsah (6)

§ 14§ 26§ 13§ 82§ 48§ 83

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-18-1169 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2018, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi Logos OÜ kaebus Maksu-

) § 14 lg-t 3, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 7 lg-t 1 ja § 37 lg-s 1 sätestatud vaide esitaja õigusi. 10.1.

§ 14

lg 3 sätestab, et maksukohustuslasel on õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid. Maksuhalduril on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Kohtu arvates on kaebaja viide

§ 14

lg-le 3 asjakohatu, kuivõrd nimetatud säte ei anna kaebajale alust nõuda teise isiku menetlustoimikuga tutvumist. Nimelt ei kontrollitud maksumenetluses nr 12.2-3/039374, mille toimikuga tutvumist kaebaja nõudis, kaebaja tegevust, vaid Personal2Go OÜ maksukohustuste täitmise õigsust. Asjaolu, et maksuhaldur kasutas kaebaja maksumenetluses Personal2Go OÜ kontrollimise käigus kogutud teavet, ei tähenda, et kogu Personal2Go OÜ maksutoimik peaks olema kaebajale kättesaadav. Kaebajal on võimalik tutvuda vaid nende tõenditega, mida maksuhaldur on kaebaja maksukohustuse kindlakstegemise huvides võtnud tema kontrollimaterjalide juurde. Asja materjalidest nähtuvalt on maksuhaldur kaebajale tema hilisema taotluse alusel ka kontrollimaterjalid väljastanud. 10.2. HMS § 7 lg 1 kohaselt on haldusmenetlus avalik. HMS § 37 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Kohtu arvates on kaebaja viited nimetatud sätetele asjakohatud, kuna maksumenetluse läbiviimist reguleerib eriseadusena

, mis seab olulised piirangud maksumenetluses kogutud teabe avaldamisele.

§ 26

sätestab maksusaladuse kaitse, mis kohustab maksuhaldurit hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet. See on kooskõlas HMS § 37 lg-ga 2, mille kohaselt haldusorgan keelab toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud. Seega olukorras, kus maksuhaldur jättis rahuldamata kaebaja taotluse maksumenetluse nr 12.23/039374 toimikuga tutvumiseks ja keeldus menetlusosalistele tutvustamast menetluses kogutud ja kasutatud teavet, ei ole kohtu arvates tegemist

ja HMS sätete rikkumisega. 11. Väär on kaebaja väide, et teade on õigusvastane, kuna maksuhaldur on teate väljastamisel rikkunud ärakuulamisõigust. Kuigi üldreeglina on

§ 13

lg 1 kohaselt maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited, siis

§ 13lg 2 sätestab erandid sellest reeglist.

Muuhulgas sätestab

§ 13

lg 2 p 2, et maksukohustuslasele ei tule tagada ärakuulamisõigust, kui asja ei otsustata maksukohustuslase kahjuks. Antud juhul deklareeritud maksukohustust ei muudetud, seega ei otsustatud asja kaebaja kahjuks. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates põhjendamatud kaebaja etteheited, nagu rikuks teade kaebaja õigusi ning seetõttu on alusetu ka kaebaja etteheide ärakuulamisõiguse rikkumisest. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei olnud vajalik ärakuulamisõiguse tagamine. 12. Väär on kaebaja väide, et maksuhaldur on rikkunud uurimiskohustust.

§ 82

sätestab, et maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest, maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Seega eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud tõendite õigsust. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub maksuhaldur täiendavaid tõendeid. Tulenevalt

§-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud. Antud juhul on maksuhaldur leidnud kohtu arvates õigesti, et maksukohustuslase deklareeritud maksukohustus muutmisele ei kuulu. Käesoleval juhul on maksuhaldur teinud kaebajale korralduse dokumentide ja teabe esitamiseks, mida kaebaja ei täitnud. Ka koos vaidega ei esitanud kaebaja tõendeid. Seega mitte maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet, vaid kaebaja on rikkunud kaasaaitamiskohustust, jättes põhjendamatult täitmata 28.11.2017 teabe nõudmise korralduse nr 12.2-3/042071-

2. Kohus on seisukohal, et kaebaja rikkus kaasaaitamiskohustust, jättes menetluse vältel täitmata maksuhalduri korralduse teabe ja dokumentide esitamiseks, ning seda ka vaatamata talle määratud sunnirahale. Järelikult kaebaja etteheide, et talle ei ole antud võimalust esitada täiendavaid tõendeid, on kohtu hinnangul otsitud ja ebaveenev, kuivõrd kaebaja käitumisest ei nähtunud, nagu kavatseks ta tõendeid üldse esitada. Seetõttu on ebausutavad ka kaebaja viited võimalikule soovile tõendeid esitada.
3. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et antud menetlus oli kriminaalõigusliku iseloomuga. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja suhtes oli läbi viidud maksumenetlus, mis ei olnud suunatud karistuse määramisele ning mis päädis kontrolli lõpetamisega ilma kaebaja maksukohustust muutmata, siis ei olnud tegemist kriminaalõigusliku iseloomuga menetlusega. Järelikult ei pidanud maksuhaldur kaebajale kaitseõigust tagama. Maksumenetluses on isikul soovi korral võimalik kasutada

§ 48lg 1 kohaselt õigusteadmistega esindajat, mida kaebaja on ka teinud.

15. Väär on kaebaja seisukoht, et siduv teade, millega võeti kaebajalt ära õigus sisendkäibemaksule summas 1 200 200 000 eurot, on karistava iseloomuga teade, millega otsustati asi kaebaja kahjuks. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud teade ei riku kaebaja õigusi. Vastustaja on teates tuvastanud, et kaebaja ja Personal2Go OÜ vahelise tehingu puhul on tegemist tegelikkuses mittetoimunud ehk näiliku tehinguga. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud ühtegi asjaolu ega tõendit, mis võiks maksuhalduri järelduse tehingu näilikkusest kahtluse alla seada.

§ 83lg 4 kohaselt näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 2 järgi näilik tehing on tühine. Sama seaduse § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna näilikul tehingul kui tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, siis ei teki sellest tehingust ei tasu maksmise kohustust ega ka õigust sisendkäibemaksu maha arvamiseks. Vaidlustatud teatega maksuhaldur üksnes kinnitas kaebaja deklareeritud andmete õigsust, järelikult ei saanud selle tulemusel kaebajale kahju tekkida.

1. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et maksuhalduri tegevus kaebaja maksukohustuse kindlakstegemisel on olnud igati õiguspärane, väljastatud teade ei riku kaebaja õigusi ja selle tühistamiseks puudub alus. Järelikult jätab kohus kaebuse rahuldamata.
2. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik