Obsah (17)

§ 436§ 231§ 430§ 386§ 122§ 132§ 173§ 162§ 165§ 174§ 176§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19.märts 2018.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kooskõlas TMS § 221 lg-ga 1¹ muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. AÕS § 279 lg 7 järgi pantija, kes ei ole võlgnik, võib esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 4
2. Vaidlust ei ole selles, et hagejad ja kostja sõlmisid 31.07.2013.a hüpoteegi seadmise, hüpoteekide ja eelmärke järjekoha muutmise lepingu, võlatunnistuse, koostöölepingu, käenduslepingu – notariaalse dokumendi nr 1684 (I kd tl 38-50). Samuti sõlmisid Neticom OÜ, Maardu Katlamaja AS, AS KC Grupp ja XXX 31.07.2013.a kompromissilepingu, mille kohus kinnitas 02.08.2013.a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-14836 (I kd tl 19-24). 04.07.2016.a avaldusega taganesid AS KC Grupp, MTÜ Oandu Watermill, XXX, XXX ja AS Eesti Fosforiit 31.07.2013.a notariaalse lepingu kõikidest kokkulepetest, Maardu Katlamaja AS, AS KC Grupp ja XXX taganesid 02.08.2013.a määrusega kinnitatud kohtulikust kompromissist kohtuasjas 2-13-14836 ning AS Maardu Katlamaja taganes 03.09.2013.a määrusega kinnitatud kohtulikust kompromissist kohtuasjas 2-13-15295 (I kd tl 25-26). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja 03.08.2016.a täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 02.08.2013.a määruse tsiviilasjas nr 213-14836 alusel on hagejate Maardu Katlamaja AS, AS KC Grupp ja XXX suhtes algatatud täitemenetlused 022/2016/4391, nr 022/2016/4393 ja nr 022/2016/4392 (I kd tl 16-18). Samuti on kostja 12.08.2016.a avalduse ja notariaalse dokumendi nr 1684 alusel alustatud KC Grupp AS ja MTÜ Oandu Watermill osas täitemenetlused nr 158/2016/1174 ja 158/2016/
3. Kohus loeb need asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

9.

§ 430

lg 8 järgi saab kohtulikku kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 10. Käesoleval juhul on sundtäitmisel täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4393 ja nr 022/2016/4392 Harju Maakohtu 02.08.2013.a määrus tsiviilasjas 2-13-14836, mille p 1.2 kohaselt Maardu Katlamaja Aktsiaselts, AS KC Grupp ja XXX kohustuvad ühiselt ja solidaarselt tasuma OÜ-le Neticom võlgnevuse summas 500 000 eurot. Maardu Katlamaja Aktsiaselts, AS KC Grupp ja XXX tunnustavad käesolevaga oma võlgnevust OÜ Neticom ees tingimusteta ning vastuvaidlematult. Pooled käsitlevad Maardu Katlamaja Aktsiaseltsi, AS KC Grupp ja XXX käesolevas punktis sätestatud võlgnevuse summas 500 000 eurot tunnustamist konstitutiivse võlatunnistusena võlaõigusseaduse § 30 mõistes, mis loob iseseisva abstraktse kohustuse. Vaidlust ei ole ka selles, et 31.07.2013.a kompromissilepingus ja Harju Maakohtu 02.08.2013.a määruse p 1.2 tsiviilasjas nr 2-13-14836 on poolte hinnangul tegemist konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes. Mõlemad pooled on vastavat seisukohta kinnitanud (I kd tl 212, III kd tl 93,104). 11. Konstitutiivne võlatunnistus on iseseisev abstraktne kohustus, mille kehtivus ei sõltu selle aluseks oleva võimaliku tehingu kehtivusest. Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse uus iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, st kohustused jäävad kõrvuti kehtima. Poolte eesmärk ja tahe luua uus iseseisev kohustus, st sõlmida konstitutiivne võlatunnistus, peab võladokumendis selgelt kajastuma. Konstitutiivse võlatunnistuse puhul ei saa sellest tulenevatele nõuetele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest, mh ei saa kohustatud isik nt tugineda võlatunnistuse aluseks oleva lepingu tühisusele. Seega kohus 31.07.2013.a tehingukogumi aluseks olevatele tehingutele hinnangut ei anna. 12. 01.11.2017.a menetlusdokumendis asusid hagejad seisukohale, et 31.07.2013.a on tühine tehing, kuivõrd tegemist on heade kommete või avaliku korraga vastuolus oleva tehinguga. TsÜS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing 5 tühine. Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. 13. Hagejad leiavad, kuivõrd kostja oli nii XXX, KC Grupp AS ning AS Maardu Katlamaja vastu esitanud panrotiavalduse, siis olid nad 31.07.2013.a lepingusse astudes sunniolukorras. Hagejate hinnangul oleks vähimgi vihje võimalikule pankrotiolukorrale KC Grupp AS kontserni tegevusalal kindel allakäik. Hagejad leiavad, et selline tehing, milles kauplemise ese ehk väärtus, millega kaubeldakse, on pankrotiavaldusest loobumine ning lisaks veel kohtu poolt selle aktsepteerimine, ei ole kooskõlas avaliku korra ja heade kommetega. Vastav tehing on tühine. Lisaks leiavad hagejad, et kuivõrd pankrotimenetlus on avalik menetlus võlausaldajate kaitseks siis tehing, millega individualiseeritakse pankrotimenetluse käik ühe võlausaldaja kasuks ja käsutamise objektiks, on vastuolus pankrotimenetluse regulatsiooni ja üldiste põhimõtetega. 14. Kohus hagejate seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et 31.07.2013.a notariaalne kokkulepe sõlmiti ajal, kui XXX, KC Grupp AS ning AS Maardu Katlamaja vastu oli kohtusse esitatud pankrotiavaldused, ei muuda 31.07.2013.a lepinguid tühiseks. Kohus ei näe vastuolu ei heade kommete ega avaliku korraga. Ei ole midagi taunitavat ega heade kommete vastast selles, et võlausaldaja pöördub oma nõude rahuldamiseks kohtu poole või esitab maksejõuetu võlgniku vastu pankrotiavalduse. Kohtusse pöördumine ongi kohane õiguskaitsevahend, kui kohustus on muutunud sissenõutavaks ning võlgnik oma kohustusi ei täida. Kohus möönab, et alusetu pankrotiavalduse esitamine ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega kuid käesoleval juhul on hagejad ise möönnud, et neil oli tegelikkuses täitmata kohustusi kostja ees ning samuti esines KC Grupp AS-l ajutise halduri hinnangul püsiv maksejõuetus. 15. Samuti ei ole kohtupraktika kohaselt enne võimaliku pankroti väljakuulutamist pankrotiavalduse kohtusse esitanud võlausaldajaga kompromissilepingu sõlmimises midagi ebatavalist ning taunitavat ega sellist, mis oleks vastuolus heade kommete või avaliku korraga. Kompromissilepinguga reguleerivad pooled uuesti oma omavahelised vaieldavad õigussuhted ja selle eesmärgiks on välistada edaspidi vaieldavatele või ebaselgetele õigussuhetele tuginemine. Kompromissilepingut sõlmides tehaksegi vastastikuseid järeleandmisi. Asjaolu, et suure tõenäosusega oleks hageja KC Grupp AS pankrot välja kuulutatud ja see oleks kaasa toonud hagejale KC Grupp AS ja tema tütarettevõtetele negatiivseid tagajärgi, on eelkõige KC Grupp AS ja tema tütarettevõtete majanduslikust olukorrast tulenev tagajärg, mitte kostja tegevuse tulem. Käesoleval juhul saavutasid hagejad neile soodsa olukorra pankrotimenetlus(

1. ed)jäi(
2. d)algatamata ja AS KC Grupp sai võimaluse oma halba majanduslikku olukorda parendada. Kohtul puudub alus eeldada, et AS KC Grupp ei kaalunud ega hinnanud oma majanduslikku võimekust piisavalt enne 31.07.2013.a tehingu tegemist. Nagu hagejad ise on väitnud, oli hagejate jaoks 31.07.2013.a tehingukogumi üheks eesmärgiks soov teenida tulu, kuid kostja hilisema tegevuse tõttu jäi hagejatel tulu saamata. Seega ei saa 31.07.2013.a tehingukogumit hinnates kuidagi asuda seisukohale, et tehing on tehtud hagejate jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Pooled on 31.07.2013.a tehingukogumiga otsustanud ümber korraldada senised võlasuhted ja luua uusi õigusi ja 6 kohustusi, muu hulgas andis tehingukogum hagejatele võimaluse, mitte ainult kustutada oma varasemaid võlgnevusi, vaid võimaldanuks hiljem teenida ka tulu. Kohus ei näe ka enne võimaliku pankroti väljakuulutamist pankrotiavalduse kohtusse esitanud võlausaldajaga kompromissilepingu sõlmimises teiste võlausaldajate kahjustamist, kuivõrd teistel võlausaldajatel on vaatamata ühe võlausaldajaga sõlmitud kompromissilepingule võimalik esitada omakorda pankrotiavaldus võlgniku vastu. Kostja on ka õigesti märkinud, et hagejate poolt esile toodud asjaoludel võiks lugeda tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega või avaliku korraga sisuliselt iga kohtuliku kompromissi, kuivõrd alati on ühel kohtuvaidluse poolel õiguslik risk kohtuvaidlus kaotada ning kohtuliku kompromissiga peab sisuliselt alati üks pool teisele poolele tasuma mingisuguseid summasid, mida saab aga alati lugeda vastavat poolt ja selle võlausaldajaid kahjustavaks tingimuseks. 16. Hagejate väited selle kohta, et kuigi eraldi on tsiviilasjades kompromissilepinguid kinnitanud kohtunikud kontrollinud vaid ühe tehingukogumi osa vastavust headele kommetele ja avalikule korrale, kuid ei ole olnud tuttavad kogu tehingukogumiga, ei ole põhjendatud. Olukorras, kus tehingu osad eraldi vastavad headele kommetele ja avalikule korrale, siis ka nende kogum ei ole heade kommete ja avaliku korraga vastuolus. Eeltoodust tulenevalt ei ole 31.03.2013.a notariaalne tehing ega sealt tulenevad kompromissilepingud tühised. 17. Järgmisena kohus kontrollib, kas 04.07.2016.a taganemisavaldus on esitatud kooskõlas seadusega, kas täidetud on 31.07.2013.a lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. 18. 04.07.2016.a avaldusega taganesid AS KC Grupp, MTÜ Oandu Watermill, XXX, XXX ja AS Eesti Fosforiit 31.07.2013.a notariaalse lepingu kõikidest kokkulepetest, Maardu Katlamaja AS, AS KC Grupp ja XXX taganesid 02.08.2013.a määrusega kinnitatud kohtulikust kompromissist kohtuasjas 2-13-14836 ning AS Maardu Katlamaja taganes 03.09.2013.a määrusega kinnitatud kohtulikust kompromissist kohtuasjas 2-13-15295 (I kd tl 25-26). Kostja on taganemisavalduse kätte saanud ja sellele vastanud (I kd tl 141-142). Kostja ei ole nõus esitatud taganemisavalduses toodud asjaoludega. 19. Hagejad leiavad, et täitemenetlustes täitedokumentidest tulenevad võlasuhted on lõppenud taganemisavalduse esitamise tõttu. 31.07.2013 hüpoteegi seadmise, hüpoteekide ja eelmärke järjekoha muutmise lepingu, võlatunnistuse, koostöölepingu, käenduslepingu – notariaalse dokumendi nr 1684 p 6.1 ja Harju Maakohtu 02.08.2013.a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-1314836 punkt 1.6 alusel on AS KC Grupp õigus leida Lao tn 17/1, 17/2, 17/3 ja Maardu tee 23 kinnisasjadele ostjaid. Tulenevalt lepingu p 6.2 ja määruse p 1.7 kehtis see õigus kuni 01.08.2016.a (I kd tl 43, 21). Taganemisavalduse kohaselt heitsid hagejad kostjale ette, seda, et kostja ei ole omaks võtnud kruntide tegelikku turuhinda, keeldus läbirääkimistest, vaidles vastu AS KC Grupp poolt väidetud turuhinnale. Hagejate hinnangul on tegemist notariaalse lepingu p 6.11 rikkumisega. Hagejate hinnangul oli kruntide õiglane turuhind 5-7 eurot/m2. Notariaalse lepingu p 6.11 järgi lähtuvad pooled kruntide müügil, et kruntide müük on mõlema poole tahe ja huvi, mistõttu pooled kohustuvad tegema koostööd kruntide müügil. Igasugune tegevus, mis võib kruntide müügile negatiivselt, on keelatud ja on aluseks lepingukogumist taganemisele (I kd tl 44). Lepingu p 6.4 ja määruse 1.9 on pooled kokku leppinud selles, et kostjal ei ole kohustust sõlmida tehingut AS KC Grupp leitud ostjaga, kui krundi eest pakutud ostuhind ja müügitingimused ei vasta turuhinnale ja tavapärastele turutingimustele. Pooled avaldasid, et tehingu tegemise seisuga loevad pooled Lao tn 17/3 maaüksuse turuhinnaks ostupakkumist minimaalselt summas 5,57 eurot/m2 müüdava maa kohta (ilma käibemaksuta) ning ülejäänud kruntidel minimaalselt summas 8,0 eurot/m2 müüdava maa kohta, kui AS KC Grupp ja OÜ Neticom ei lepi kokku teisti (I kd tl 44, 21). 7 20. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et nn „hagejate hinna mitte omaksvõtuga“ ei ole tegemist lepingurikkumisega ega anna hagejatele alust lepingust taganemiseks. Seda, et pooled ei jõudnud kruntidele alghinna määramisel kokkuleppele, ei saa käsitleda negatiivse tegevusena, mille alusel saaksid hagejad tehingust taganeda. Lepingust tulenevalt kostjal ei olnud kohustust sõlmida tehingut AS KC Grupp leitud ostjaga, kui krundi eest pakutud ostuhind ja müügitingimused ei vasta turuhinnale ja tavapärastele turutingimustele. Oma vara müüjal on õigus võõrandada oma vara sellise hinna eest, mis teda rahuldab ja tal ei ole kohustust oma vara müüa iga hinna eest. Vastav kostja õigus tuleneb ka muuhulgas Põhiseadusest. Käesoleval juhul ei ole AS KC Grupp väitnud, et nad tegelesid aktiivselt kruntide müügiga kostja poolt soovitud hinnaga 8-12 eurot/m2, kuid vaatamata sellele potentsiaalsed huvilised puudusid, samuti ei ole hagejad esile toonud, et neil oli tegelikkuses ostja kasvõi ühele krundile ning tehing jäi sõlmimata kas kostja vastuseisu tõttu müügihinnale või pidasid potentsiaalsed ostuhuvilised hinda liiga kõrgeks. Pooled on vastastikku esitanud erinevaid eksperthinnanguid ja asjatundjate arvamusi võimaliku kruntide müügihinna osas, kuid kohtuni ei ole toodud asjaolusid millest nähtuks, milline arvamus või hinnang tegelikku turuolukorda kajastaks. 21. Iseenesest on hagejad õigesti tuginenud sellele, et nii kompromissilepingus ja notariaalses dokumendis ei ole kokkulepitud minimaalses müügihinnas vaid pooled on fikseerinud kruntide turuhinna taseme 2013.a. Pooled on 31.07.2013.a lepingus avaldanud, et nende hinnangul on kruntide müügihind 2013.a seisuga ca 8 eurot/m2 kohta. Et pooled ei ole oma esialgses kokkuleppes müügihinnaga määratlemisega eksinud, viitavad varasemalt toimunud müügitehingud Lao tn 17/1 krunt müüdi hinnaga 8,04 eurot/m2, Maardu tee 23 krunt müüdi hinnaga 8,39 eurot/m2 ja Võsanõmme põik 1 krunt müüdi hinnaga 9,14 eurot/m2. Hagejad ei ole esile toonud, mille poolest erinesid müüdud krundid veel müümata kruntidest, et nende hind oleks pidanud olema odavam. On üldteada asjaolu, et kruntide ja kinnistute hinnad on pärast 2013.a ajas vaid tõusnud. Seega on iseenesest põhjendatud kostja ootus, et talle kuuluvate kruntide hind on 3 aastaga kerkinud. Seda enam, et 20.01.2016.a on kinnisvarabüroost antud kostjale hinnang, et pakkumishind võiks olla vähemalt tasemel 12-15eurot/m2. Et hagejate poolele on samuti esitatud erinevaid hinnanguid kruntide väärtuste kohta, pidanuks hagejad asuma tegelema aktiivse müügiga, et reaalne turuhind saaks kujuneda pakkumiste käigus. Käesoleval ajal ei ole võimalik tuvastada, milline oli 2016.a kõnealuste kruntide tegelik müügihind ja kas kostja tegevus avaldas või võis avaldada kruntide müügile negatiivset mõju. Hagejate selline seisukoht on oletuslik. Kui kostja soovitud hinnaga ei oleks krunte võõrandatud, oleks saanud kruntide hinda alandada ja reaalne müügihind oleks välja kujunenud pakkumise protsessi käigus. Ka ei nõustu kohus hagejate väidetega nagu oleks kostja järeleandmatult nõudnud hinda 12,5 eurot/m2 ning alles oma vastuses taganemisavaldusele on nõustunud hinnaga 8 eurot/m2. Hagejad ei ole ka esile toonud, et hinnaga 8 eurot /m2 oli neil ostuhuvine olemas. Kohtule esitatud poolte kirjavahetusest nähtuvalt on poolte vahel olnud vaidlus kruntide turuhinna üle ja sellest ei saa kuidagi järeldada kostja jäika ja järeleandmatut positsiooni. Ka hagejad ise on hagiavalduses märkinud, et veel juunis 2016.a (so enne taganemisavalduse esitamist 04.07.2016.
3. a)ütles kostja seaduslik esindaja, et võite proovida müüa antud hinnaga (so 7 eurot/m2, I kd tl 9). Seega on kohtule arusaamatu, kuidas saavad hagejad kostjale ette heita jäikust ja paindumatust hagejate poolt pakutud hinnaga nõustumisel, kui nad on ise esile toonud, et kostja seaduslik esindaja on sellega nõustunud. Kostja on menetluse kestel ka korduvalt avaldanud, et reaalsete huviliste olemasolu korral oleks saanud müügihinnas läbi rääkida. 22. Kohus on lisaks ka seisukohal, et pooled on nii 31.07.2013.a tehingukogumit kui ka tsiviilasjas 2-13-14836 kompromissilepingut sõlmides leppinud selliseks juhuks, kui kostja ei ole nõus müügihinnaga kokku teistsuguse õiguskaitsevahendi. Nii on 02.08.2013.a kompromissimääruse p 1.10 järgi kui ka 31.07.2013.a notariaalse dokumendi p 6.5 järgi pooled 8 kokku leppinud selles, et juhul, kui kostja põhjendamatult keeldub sõlmimast tehingut AS KC Grupp leitud ostjaga, siis võlgnevus väheneb summa võrra, mida AS KC Grupp oleks käesoleva lepingu kohaselt teeninud OÜ Neticom poolt vastava tehingu tegemise korral, samuti on AS-il KC Grupp sellisel juhul õigus tulule, mida AS KC Grupp oleks käesoleva lepingu kohaselt teeninud OÜ Neticom poolt vastava tehingu tegemise korral. Seega, juhul kui kostja oleks põhjendamatult keeldunud tehingust AS KC Grupp poolt leitud ostja poolt pakutava müügihinnaga, oleks pidanud rakendatama hoopis p 1.10 ja p 6.5 sätestatud õiguskaitsevahendit. 23. Taganemise aluseks on eelkõige lepingu rikkumine. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas lepingust taganemise aluseks olev lepingurikkumine peab olema oluline lepingurikkumine või mitte. VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole sellel asjaolul tähtsust, kuivõrd eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja ei ole lepingut rikkunud. See, et kostja ei nõustunud hagejate hinnanguga väidetava turuhinna suuruse kohta ei ole lepingurikkumine. Muid etteheiteid kostja tegevusele hagejad esiletoonud ei ole. Kuivõrd kostja ei ole lepingut rikkunud siis ei olnud hagejatel alust lepingust taganeda. 24. Kuigi esmases hagiavalduses hagejad ei tuginenud sellele, et pooled vaidlevad kruntide müügist saadud summade jagamise üle, pooled vaidlevad ka selle üle, kuidas tõlgendada 31.07.2013 notariaalse lepingu p 6.6.1 (HMK 02.08.2013.a määruse tsiviilasjas 2-13-14836 p 1.11), mis reguleerib kruntidest saadud käibe jagamist – kas esimese miljoni puhul on kostjal õigus 50%le esimesest tervest miljonist või 50%-le peale kulude kandmist järelejäävast osast. Teise miljoni puhul on küsimus, kas AS-il KC Grupp oli õigus 35%-le kogu teisest miljonist (350 000 eurot) või 35 %-le kogu saadavast osast (juhul, kui käive jääb alla 2 miljoni eurot). Lepingu p 6.6 ja 6.6.1 järgi Omanik 1 ja Hüpoteegipidaja on kokku leppinud, et Kruntide müümisel saadav müügihind jagatakse järgnevalt: esmalt saadav 1 000 000 (üks miljon) eurot jagatakse järgmises proportsioonis: alguses kustutatakse sissenõutavaks muutunud kruntidega seotud maa järelmaksuga erastamise müügilepingutest tulenevad võlgnevused ja maamaksu võlgnevused (sh hüvitatakse Hüpoteegipidaja tasutud vastavad summad), 50% hüpoteegipidajale, ülejäänud summa omanikule 1, tingimusel, et omanik 1 kasutab oma osa omanditasust võlgnevuse ja intressi, mida ei ole veel võlgnevusele lisatud, tasumiseks. Punkt 6.6.2. kohaselt järgnevalt saadav 1 000 000 (üks miljon) eurot jagatakse järgmises proportsioonis: alguses kustutatakse ülejäänud kruntidega seotud maa järelmaksuga erastamise müügilepingutest tulenevad võlgnevused ja maamaksu võlgnevused (sh hüvitatakse Hüpoteegipidaja tasutud vastavad summad), 35% Omanikule 1, ülejäänud summa Hüpoteegipidajale; 6.6.3. järgnevalt saadavad summad jagatakse järgmises proportsioonis: proportsioonis 50% Omanikule 1, tingimusel, et Omanik 1 kasutab oma osa tasust võlgnevuse ja intressi, mida ei ole veel võlgnevusele lisatud, tasumiseks (seni kuni võlgnevus on täielikult kustutatud) ja 50% Hüpoteegipidajale (I kd tl 44). Hagejad ei nõustu kostja tõlgendusega, et kogu esimesest miljonist kuulub kostjale 50%. Hagejad leiavad, et lepingupunkti 6.6.1 tuleb tõlgendada selliselt, et alguses kustutatakse erastamise ning maamaksu võlgnevused ning kostjale kuulub 50% järelejäävast osast. Kostjad leiavad, et vaidlustatud punkte tuleb tõlgendada järgmiselt - alguses kustutatakse sissenõutavaks muutunud kruntidega seotud maa järelmaksuga erastamise müügilepingutest tulenevad võlgnevused ja maamaksu võlgnevused (sh hüvitatakse Hüpoteegipidaja tasutud vastavad summad) ja laekuvast summast 50%, so 500 000 eurot peab kindlasti minema Neticom OÜ-le kui Hüpoteegipidajale, ülejäänud summa kuulus AS-ile KC Grupp kui Omanikule 1, tingimusel, et Omanik 1 kasutab oma osa omanditasust võlgnevuse ja intressi, mida ei ole veel võlgnevusele lisatud, tasumiseks. 9 25. Kohtu hinnangul tuleb vaidlusaluste punktide tõlgendamisel lähtuda kostja positsioonist. Poolte vahel on küll vaidlus summade jaotamise üle, kuid kostja on põhistanud, et läbi nende koostöö praktika on müügisummade jaotamine toimunud kostja tõlgenduse kohaselt. Kostja positsiooni kinnitavad kohtule esitatud kruntide asjaõiguslepingud, millest nähtub summade jagunemine AS KC Grupp ja kostja vahel. Seega ei saa kohus asuda seisukohale, et kostja nõuaks sundtäitmisel suuremaid summasid, kui tal on õigus saada. 26. 29.11.2016.a menetlusdokumendis asusid hagejad seiskohale, et intressikokkulepe on vastuolus seadusega. Hagejad märgivad, et 31.07.2013 notariaalse lepingu intressikokkuleppe (p 5.4) kohaselt eelmise kuu intress arvestatakse järgmise kuu esimesel kuupäeval, suurendades vastavalt võlgnevuse summat. Seega lepingu kohaselt intress arvatakse põhivõla hulka ja sellelt omakorda arvestatakse intressi (ja ka pärast viivist). Sisult on tegemist kokkuleppega, mis seab intressivõlale viivise (kui tähtajaks ära ei maksa, siis arvestatakse intress, mis seega on oma sisult viivis-intress). Selline kokkulepe on tühine VÕS § 113 lg 6 järgi. Kohus osundab, et Riigikohus muutis 03.06.2015.a lahendis 3-2-1-175-14 oma varasemat seisukohta ja ütles, et seadus siiski ei välista intressi nõudmist kogu seniselt võlgnevuselt, sh sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt. Lisaks leidis Riigikohus, et VÕS § 113 lg-st 6 tulenev keeld küsida viivist intressi tasumisega viivitamise korral võib üldse olla välistatud (ehk viivist võib nõuda ka intressilt), kui poolte uus kokkulepe on oma sisult käsitletav kompromissilepinguna. Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et 31.07.2013.a tehing on konstitutiivne võlatunnistus ja kompromissileping. Seega ei saa kohus asuda seisukohale, et viivise ja intressi arvutamise kokkulepe näol on tegemist tühise tingimusega. 27. Eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4393, nr 022/2016/4392 158/2016/1173 ja nr 158/2016/1174 tuleb jätta rahuldamata. 28. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 29.

§ 386

lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise otsusega, kui hagi jäetakse rahuldamata. Harju Maakohtu 19.08.2016.a ja 29.09.2016.a määrustega rahuldati hagejate hagi tagamise avaldus ning peatati vaidlustatud täiteasjades menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-16-12561 kohtulahendi jõustumiseni. Kuna kohus jätab käesoleva otsusega hagi rahuldamata, siis kuuluvad kohaldatud hagi tagamise abinõud tühistamisele. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 30. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind.

§ 132

lg 5 alusel loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6 000 eurot. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel hageja saadav kasu olla 500 000 eurot. Seega tuleb käesoleva asja hinnaks määrata 6 000 eurot. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 31.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate kahjuks, vastutavad kaashagejad menetluskulude eest 10 võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kuivõrd kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta võrdselt hagejate kanda. 32.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 33. Neticom OÜ esindaja esitas 13.02.2018.a ja 14.02.2018.a avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldused vastab

§ 176lg-te 1 ja 5 nõuetele.

Avaldustest nähtub, et kostja menetluskulud seisnevad määruskaebustelt tasutud riigilõivus 150 eurot ning lepingulise esindaja kuludes summas 8 310 eurot (käibemaksuta). Kostjale on õigusabi osutatud 69,25h ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kostja menetluskulud on kokku 8 460 eurot. Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. 34.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 35. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Esmalt analüüsib kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja kohtukulud seisnevad määruskaebustelt tasutud riigilõivus kokku 150 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et kostja on 05.09.2016.a tasunud riigilõivu 50 eurot, 06.10.2016.a 50 eurot ning 15.11.2016.a tasunud kautsjonit 50 eurot. Seega on kostja kokku tasunud riigilõivu 150 eurot ning vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
2. Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulusid. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja lepingulise esindaja kulude suurus on 8 310 11 eurot (käibemaksuta). Kostjale on õigusabi osutatud 69,25h ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta).
3. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on 13.02.2018.a kohtuistungiks valmistumiseks kulunud 4h 30min ja sellel osalemiseks kulunud 3h. Kohus on seisukohal, et nimetatud toimingute ajakulu on ülemäärane. Kohus loeb kohtuistungil osalemise ajakulu põhjendatuks protokollist nähtuva istungi tegeliku kestvuse ulatuses, s.o käesoleval juhul 2h 20min ulatuses. Kuivõrd kostja esindaja oli menetluse asjaoludega hästi kursis, siis leiab kohus, et põhjendatud ja mõistlik ajakulu nimetatud istungiks valmistumiseks on 3h. Seega kokku loeb kohus 13.02.2018.a kohtuistungiga seotud toiminguid põhjendatuks 5h 20min ulatuses ning ülejäänud osas, s.o 2h 10min ulatuses, mittevajalikuks ja põhjendamatuks.
4. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka õigusabi osutaja tunnihind on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega ning käesoleva tsiviilasja keerukusega.
5. Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 67h 5min (69h 15min – 2h 10min), mis kostja lepingulise esindaja tunnihinda (120 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 8 050 eurole. Kostja menetluskulud on kokku 8 200 eurot (lepingulise esindaja kulu 8 050 eurot + riigilõiv 150 eurot). Kohus rahuldab kostja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt I välja menetluskulud summas 2 050 eurot (8 200/4), hagejalt II summas 2 050 eurot, hagejalt III summas 2 050 eurot ning hagejalt IV samuti summas 2 050 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 260 euro ulatuses (taotletud summa 8 460 eurot – rahuldatud summa 8 200 eurot). 41.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejatel tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 42.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik 12 13