1-17-2964/82

Kriminaalasi nr 1-17-2964 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-2964 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Deniss Vassilevski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu DENISS VASSILEVSKI, isikukood 38207173715, kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 26.09.2016 ja lõpp 26.07.2020 Kaitsja v.-adv. Margus Viira määratud korras RESOLUTSIOON Jätta DENISS VASSILEVSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Viira & Partnerid (asukoht Narva mnt 9-26, 10117 Tallinn) kasuks 90 (üheksakümmend eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 15 eurot) eurot v.-adv. Margus Viira poolt määratud korras süüdimõistetu Deniss Vassilevski kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Deniss Vassilevskilt menetluskuluna kaitsjatasu 90 (üheksakümmend) eurot riigituludesse v.-adv. Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest. Kaitsjatasu summas 90 eurot tuleb Deniss Vassilevskil tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700035013 ning selgitus: „Deniss Vassilevski, 1-17-2964, kaitsjatasu“. Kui rahaline nõue pole täies 1 ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.06.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Vassilevski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Deniss Vassilevski kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 16.05.2017 kohtuotsusega nr 1-172964 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Deniss Vassilevski tunnistati süüdi KarS § 25 lg 2, § 26 lg 1 - § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Deniss Vassilevskile liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.09.
3. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10 korral. Kuritegude raskusaste on varieeruv. Varasemalt on isik kasutanud vägivalda ning teda on karistatud varguste, kelmuste, röövimiste ja väljapressimise eest. Käesoleva kuriteo puhul on tegemist narkootikumide käitlemisega. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav on läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle jätkutegevuse, Corrigo tugigrupi tegevused ning Viha juhtimise programmi ja selle jätkutegevuse. Ajavahemikul 03.07.201727.05.2018 paiknes isik sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Kinnipeetav on omandanud riigikeele A1 ja A2 taseme. Isik alustas 03.09.2018 abikoka eriala õpinguid, kuid osalemine katkestati 27.12.2018 kinnipeetavast tulenevatel põhjustel. Alates 20.07.2018 on isik määratud tööle koristajana, aga keeldub tööst. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 9 kuud ning kanda jääb tal veel 1 aasta vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos ema ning ema abikaasa ja poolõega emale kuuluvas korteris aadressil xxxx. Peale vabanemist asub isik elama samale pinnale. Korteri elanikud on väljendanud, et on nõus isiku elama asumisega antud aadressile. Isikul on põhiharidus. Ta on lõpetanud Narva Peetri koolis 9 klassi. Nii Narva Kutseõppekeskuses kui ka Narva Õhtukoolis jäi õppimine pooleli. Alates 01.09.2014 omandas isik keevitaja kutset Viru Vanglas, kuid õpingud jäid lõpetamata, sest tekkis konflikt õpetajaga. Isik on huvitatud eriala omandamisest, samuti soovib edasi õppida riigikeelt. Vanglas on isik viibinud korduvalt ja on esinenud tööst keeldumisi. Enne praegust vangistust oli isik vabaduses lühikest aega, s.o 15.02.-26.09.
4. Sel perioodil töötas ta alguses ametlikult 4 kuud AS-s Xxxx xxxx, kuid lahkus sealt seoses elukoha vahetusega. Peale seda hakkas isik tarvitama narkootikume ning umbes 2 kuud enne vangistust ei töötanud. Isik on sõnades huvitatud töötamisest. Materiaalselt toetasid teda vanemad. Kuritegusid pani isik toime rahalise kasu saamise eesmärgil ja sõltuvuse tõttu. Toimetulekut mõjutas sõltuvusainete tarvitamine. Majandusliku toimetuleku oskus on minimaalne. Vanglasse on laekunud rahalisi nõudeid 5896 euro ulatuses 2 ja nende nõuete tasumisest isik huvitatud ei ole. Vanglas viibides toetavad isikut majanduslikult vanemad ja mõned sõbrad, vabanemisel hakkab toetust saama emalt. Vabanemisel isikul garanteeritud töökoht puudub, kuid enda sõnul saaks ta tööd AS-s Xxxx. Kinnipeetava lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema V V, ema abikaasa A D ja poolõde D D. Isa suri siis, kui kinnipeetav oli aastane. Kinnipeetaval on poeg (sündinud xxxx), kes ei ole tema nimel. Vangistuse jooksul pole toimunud lähedastega kokkusaamisi, kuid suheldakse telefoni teel. Alates sellest ajast, kui isik hakkas tarvitama narkootikume, on esinenud lahkhelisid, kuid vaatamata sellele on ema nõus poega vaimselt toetama. Vanglas on isik viibinud vahelduva eduga alates
5. eluaastast. Suurem osa suhtlusringkonnast on kriminaalkorras karistatud isikud. Käesoleva kuriteo on isik toime pannud grupis, kuid ta ei ole teiste poolt mõjutatav, vaid pigem vastupidi. Käesoleva kuriteo puhul oli isik enda sõnul pigem korraldaja rollis. Kinnipeetav väidab, et tarvitas alkoholi ainult kodus ja tähtpäevadel ning jõi lahjat alkoholi. Isik on toime pannud kuriteo, olles alkoholijoobes ja käitunud vägivaldselt. Enda sõnul omab motivatsiooni tegeleda sõltuvusprobleemiga ning soovib läbida võimalikud programmid. Vangla andmetel esineb isikul alkoholisõltuvus. Samuti on isik alkoholijoobes tekitanud endale tõsise kehavigastuse, on esinenud deliiriumi. Viimane alkoholi tarvitamine oli
6. aasta septembris. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Isik süstis iga päev fentanüüli. Vangla andmetel on isik varem tarvitanud amfetamiini, heroiini, marihuaanat iga päev, viimane tarvitamine oli septembris
7. aastal. Enda sõnul hakkas narkootilisi aineid tarvitama juba 15 või 16-aastaselt süstimise teel. Tarvitas nii seltskonnas kui ka üksinda. Viimane kuritegu on narkootiliste ainete käitlemine, kus isik andis narkootilisi aineid edasi ning osa doose tarvitas ka ise ära. Kuriteod on sooritatud peamiselt narkojoobes. Vabaduses ei ole isik ravi saanud. NPALS alusel on isikut karistatud 3 korral ja viimati
8. aastal. Enda sõnul on motiveeritud tegelema sõltuvusprobleemiga. 15.08.2016 tarvitas isik kriminaalhoolduse ajal amfetamiini ja rikkus sellega kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetav on krooniliselt haige, samuti on varem esinenud psühhiaatrilisi probleeme. Suhtlemisel on isik avatud, kuid ta võib käituda hetkeemotsioonist lähtuvalt agressiivselt, mida iseloomustab ka 27.05.2018 sündmus vanglas, kus ta sattus konflikti kaaskinnipeetavaga ja tegi tema suunas jalalöögi. Lisaks kakles isik 14.03.2019 kambrikaaslasega, sest ei soovinud temaga koos istuda. Peale vangistust soovib kinnipeetav jätkata eriala omandamist ja minna tööle, kuid ta on selliseid eesmärke omanud ka varem ja tulemuseni pole jõudnud. Kinnipeetaval on kuritegelikud hoiakud. Kaaskinnipeetavatega kaklemise eest on korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Käitumine vabaduses ja vanglas näitab, et isik pole valmis ennast muutma. Ametnikega suhtlemisel on isik üldiselt viisakas ja salliv, kuid on esinenud allumatust. Isik on olnud kriminaalhooldusel 2 korral, kuid mõlemal korral võeti katseajal vahi alla seoses uue kuriteo toimepanemisega. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava puhul seisneb oht võimalikus vägivalla kasutamises, väljapressimises, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem sõltuvusainete mõju all viibides ning hetkedel, kui isikul esineb materiaalseid raskusi. Samuti kui isik ei muuda oma mõtlemist ja hoiakuid ning jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 50% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%. Arvestades Deniss Vassilevski ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla tema tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Deniss Vassilevski tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema 3 karistusaja lõpuni, s.o kuni 26.07.2020 ning määrata talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 21,4,7 sätestatud kohustused. Deniss Vassilevski kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on kindel, et saab tööd AS-s Xxxx, kus on ka varem ametlikult töötanud. Tema tööks oleks xxxx. Tal oli konflikt kaaskinnipeetavaga, sest nad ei soovinud koos ühes kambris istuda. Tal on xxxx, mis ei vaja pidevat ravi. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Deniss Vassilevski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Deniss Vassilevski ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Margus Viira märkis, et kinnipeetav on läbinud hulga erinevaid programme, mis annab alust arvata, et ta suudab oma sõltuvusega toime tulla. Ta on sooritanud riigikeele eksami ning tal on võimalus asuda tööle AS-s Xxxx, kus on ka varem töötanud. Vabanemisel on tal olemas elukoht. Vangla ei toeta kinnipeetava enne tähtaega vabastamist, samuti ei toeta vabanemist prokurör. Kuna kinnipeetav on palunud viimase šansi andmist talle, olles vanglas kõik selle nimel teinud, siis palus kaitsja kohtul kaaluda tema vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Deniss Vassilevski ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 5 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta samuti mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on suures koguses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik käitlemine isikute grupis, mille toimepanemist on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et ta ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis omakorda seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, kuigi ta ise väidab, et sellega probleeme ei ole, ning seega puudub kindel igakuine sissetulek, mis aitaks tal majanduslikult iseseisvalt toime tulla. Enne vangistust oli kinnipeetav samuti tegevuseta. Kinnipeetaval on vangla iseloomustusest nähtuvalt tasumata nõudeid 5896 euro ulatuses, mille tasumisest ta huvitatud ei ole. Kuivõrd kinnipeetav on kuritegusid toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil, on garanteeritud töökoha ja kindla sissetuleku puudumine uue kuriteo toimepanemise riskiks. Suurem osa kinnipeetava suhtlusringkonnast on kriminaalse taustaga, 4 kuritegusid on ta toime pannud grupis. Samuti on isikul diagnoositud nii alkoholi- kui ka narkosõltuvus. Enda sõnul mõistab isik sõltuvusainete tarvitamise tagajärgi ning soovib tegeleda sõltuvusprobleemiga. Arvestades seda, et isik on sõltuvusaineid tarvitanud pikemat aega, samuti asjaolu, et kuriteod on toime pandud sõltuvuse tõttu, puudub kohtul kindlus selles, et kinnipeetav suudab vabanemisel sõltuvusainete tarvitamisest hoiduda. Vägivaldsed kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes olles. Kinnipeetav on 2 korral määratud kriminaalhooldusele, kuid mõlemal korral pannud katseajal toime uue kuriteo, samuti on ta kriminaalhooldusel olles rikkunud narkootiliste ainete tarvitamise keeldu. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus veendunud selles, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kuigi positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Viha juhtimine ja tugigrupi Corrigo tegevused, paiknenud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, omandanud riigikeele A2 taseme, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Margus Viira, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 120 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kaitsja on märkinud, et kohtuistung algas 16.07.2019 kell 11.00 ja lõppes kell 11.45, seega kestis 45 minutit. Videokohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung algas kell 11.00 ja lõppes kell 11.35, seega kestis 35 minutit. Justiitsministeeriumi 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ alates 08.12.2018 kehtiva redaktsiooni § 1 lg 2 kohaselt menetlustoimingul osalemise eest arvestatakse tasu menetlusprotokollis märgitud toimingu alguse ja lõpu kellaaja järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb tasu arvestada 1 pooltunni kohta summas 25 eurot, millele lisandub käibemaks summas 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaitsja tasutaotlus rahuldamisele osaliselt summas 90 eurot. Kaitsjatasu summas 90 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
9. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 5