2-19-4981 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2019, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-4981 Tsiviilasi Axxxx Pxxxx hagi Salva Kindlustus AS-i vastu täiteasja nr 047/2008/3123 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Tsiviilasja hind 3500 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Axxxx Pxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Salva Kindlustuse AS (registrikood: 10284984; asukoht: Pärnu mnt 16, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10141 Harju maakond; e-post: salva@salva.ee), esindaja Txxxx Sxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus vastavalt 04.06.2019.a määrusele RESOLUTSIOON Jätta Alari Pärna hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
- Jätta menetluskulud Axxxx Pxxxx kanda.
- Jätta menetluskulude suurus summaliselt kindlaks määramata. Kohus selgitab, et kulude summalise kindlaksmääramise taotlust pooled enam esitada ei saa Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 31.03.2019 kohtule hagi, milles palus tema suhtes algatatud täitemenetluse nr 047/2008/3123 sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõude aegumise tõttu. 14.05.2019 vastuses kostja vastuväidetele märkis hageja, et otsuse aegumistähtaeg peaks algama kohtuotsuse jõustumisest, sest tegemist on enne 05.04.2011 tekkinud aegumata nõudega. Hagejale jäi arusaamatuks, miks peaks aegumistähtaeg algama TsÜS redaktsiooni jõustumise päevast (05.04.2011), aga mitte kohtuotsuse jõustumisest (2008.a). Hageja esitas 14.06.2019 oma lõppseisukohad, milles jäi nõude ja selle põhjenduste juurde. Kostja vastuväited Kostja esitas 15.04.2019 vastuväited hagile. Kostja ei tunnistanud hagi ning leidis, et kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat ning see kehtib ka enne 2011.a
- aprilli tekkinud aegumata nõuetele (TsÜS § 157 lg 1 ja VÕSRS § 9 lg 4). Kostja oli seisukohal, et 18.11.2008.a otsuses tsiviilasjas nr 2-07-47765 tunnustatud nõue ei ole praeguseks hetkeks aegunud ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks puudub alus. Kostja kirjalikke lõppseisukohti ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi pole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lõige 2 ja 3 sätestavad, et lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et Tartu Maakohtu 18.11.2008.a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-07-47765 mõisteti hagejalt kostja kasuks 166 968,46 krooni (10 671,23 eurot). Tagaseljaotsus jõustus 16.03.
- Eelnimetatud tagaseljaotsuses väljamõistetud nõuet täidetakse täiteasjas nr 047/2008/
- Hageja ei ole väitnud, et ta oleks nõude rahuldanud või et nõue oleks muul põhjusel lõppenud. Hageja tugineb üksnes nõude aegumisele. Vaidlus poolte vahel seisneb selles, kas nõue on või ei ole selle aegumise tõttu sundtäidetav. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 ja 2 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Sellisel kujul kehtib nimetatud säte alates 05.04.2011.a. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (VÕSRS) § 9 lg 4 sätestab, et TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
- aasta
- aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
- aasta
- aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis 2 kohaldatakse aegumisele enne
- aasta
- aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget
- Enne
- aprilli 2011 kehtinud TsÜS redaktsiooni § 157 lg 1 ja 2 järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 30 aastat ning see algas kohtuotsuse jõustumisest. Käesoleval juhul algas tagaseljaotsuse aegumine kulgema selle jõustumisest 16.03.2009 ning kohtuotsusest tulenev nõue oleks pidanud vana TsÜS redaktsiooni järgi aeguma 16.03.
- 05.04.2011 jõustus aga uus TsÜS redaktsioon, milles seadusandja muutis jõustunud kohtuotsustest tulenevate nõuete aegumise tähtaega ning lühendas seda. Seega oli seadusandja tahe kehtestada pikema aegumistähtaja asemel lühem aegumistähtaeg. Selleks, et tagada võlausaldajate õigused ja huvid ning neid seadusemuudatusega liigselt mitte kahjustada, kehtestas seadusandja VÕSRS § 9 lg 4 regulatsiooni- so üleminekuregulatsiooni. Riigikohus on selgitanud (Riigikohtu
- oktoobri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13), et VÕSRS § 9 lg 4 lausega 2 on selgelt arusaadav seadusandja soov aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega. VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes on võimalik järeldada, et enne 05.04.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 05.04.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Kohus märgib, et Riigikohus on korduvalt ka TsÜS § 157 lg-d 1 ja 2 koostoimes VÕSRS § 9 lg-ga 4 tõlgendades leidnud, et enne 05.04.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 05.04.2011 kulgema kümne aasta pikkune ja 05.04.2021 lõppev aegumistähtaeg (RK 16.12.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13 p 22 ja Riigikohtu
- oktoobri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 11). VÕSRS § 9 lg 4 lause 1 näeb seega ette TsÜS § 157 lg 1 tagasiulatuva kehtivuse, st et ka enne 05.04.2011 aegumata nõuetele hakkas kehtima TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud 10-aastane aegumistähtaeg. Eeltoodust tulenevalt aegub ka kostja suhtes tehtud jõustunud tagaseljaotsusest tuleneva nõude täitmine mitte varem kui 05.04.
- Kohus selgitab kostjale, et uue TsÜS redaktsiooniga ei asendatud vana redaktsiooniga sätestatud aegumistähtaega juba aeguma hakanud nõuetele algusest peale, vaid lühendati seda alates uue redaktsiooni jõustumisest. Kõigi selliste nõuete, mille 30-aastne aegumine ei saanud enne 05.04.2021.a, puhul hakkas 10-aastane aegumine kulgema 05.04.2011.a. Seega tagaseljaotsusest tulenev nõue ei aegu 09.12.2018 nagu arvab seda kostja, vaid 05.04.
- Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata, sest tagaseljaotsusest tulenev nõue ei ole aegunud. Nimetatud nõuet on võimalik sundtäita. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS §-st 162 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning kohtule ei ole teada, et kostjal oleks kohtumenetluse käigus menetluskulusid tekkinud. Seega ei määra kohus käesoleva otsusega kindlaks hageja poolt hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Maimu Laumets Kohtunik 4