Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (
Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (
Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (
nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (
Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (
Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast 2 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
Kirjeldav ja põhjendav osa
Seega oli kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 25.06.2019. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks
4.
lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata. Kohus märgib, et kohus piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist. 5.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 240 eurot. Kohus palus
lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud, millise ajakuluga ning milline on hageja esindaja tunnitasu suurus ja kas õigusabikulud sisaldavad käibemaksu. Hageja esitas kohtule menetluskulude detailse koosseisu 15.05.2019, millest nähtuvalt hageja õigusabikulude koosseis on järgnev: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 0,5 tundi, tasu 60 eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine 0,5 3 tundi, tasu 60 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 1 tund, tasu 120 eurot. Kokku 2 tundi, summas 240 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot. 5.1. Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega (nõude aluseks on telekommunikatsiooniteenuste osutamise leping), milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 240 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks ei kulu OÜ Julianus Inkasso töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks tund. 5.2.
p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud, kuid käesolevast tsiviilasjast ei nähtu, et eelnevalt oleks toimunud maksekäsu kiirmenetlust.
sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud hageja menetluskulud mitte enam kui 20 euro ulatuses. Kohus märgib, et ka Riigikohus on 08.03.2017. a asjas nr 3-2-1-165-16 märkinud (p 12.3), et seadusandja eesmärki piirata
§-s 4842 sätestatud 20 euroga menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud
lg 2 muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt ei saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena arvestada ja nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades menetluse formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude fikseeritud määraks 20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude hüvitamiseks, katmaks massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja. Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat." Seega on hageja menetluskulud seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamisega põhjendatud 20 euro ulatuses. 5.3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 1 tunni ulatuses ja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, kokku seega 140 eurot (1 h * 120 eurot/tund + 20 eurot). Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulu summas 140 eurot, kokku 215 eurot. 6.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.