3-19-1335/6

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1335 Määruse kuupäev 18.07.2019 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi I. O. esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Taotleja – I. O. Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta I. O. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2. Asendada initsiaalidega. määruse avaldamisel I.O. nimi Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7). Muud selgitused Tõlkida määrus vene keelde ja toimetada määruse tõlge taotlejale kätte. Edastada määrus Viru Vanglale. ASJAOLUD
3. I.O. esitas 11.07.2019 Tartu Halduskohtule avalduse pealkirjaga „Õigusabi“, milles palub kohustada Viru Vanglat võtma temalt eostamise eesmärgil analüüsid. Taotlusest saab järeldada, et taotleja on soovinud esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, kohustamaks Viru Vanglat viima ta analüüse andma. Taotlus jõudis kohtusse 15.07.
4. Taotluses on viidatud Tartu Halduskohtu 07.02.2019 määruse nr 3-18-2154 p-le 9, milles halduskohus selgitas taotlejale võimalust esitada vanglale kohustamisvaie eriarsti juurde väljaviimiseks ning esitada selle rahuldamata jätmise korral halduskohtule koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotlus. Taotlusele on lisatud taotleja 06.06.2019 avaldus nr 6-10/22387-1, milles ta on palunud vanglal viia ta andma analüüse, mida on vaja teha lapse eostamise eesmärgil tehtava uurimise tarbeks. Taotluse kohaselt ei ole sellele avaldusele vastatud.
5. Tartu Halduskohus palus 15.07.2019 kohtunõudes vanglal kohtule teatada, kas vangla on taotleja 06.06.2019 pöördumisele vastanud; kui vangla ei ole pöördumisele vastanud, kas vangla on käsitanud seda kohustamisvaidena või taotlusena; ning kas Viru Vangla meditsiiniosakond on taotlejale väljastanud saatekirju või on andnud muul viisil nõusoleku või soovituse taotleja viimiseks eriarsti juurde analüüside tegemiseks seoses lapse eostamise eesmärgil tehtavate uuringutega. Samuti palus kohus esitada vanglal seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele. 1
6. Viru Vangla palus 18.07.2019 vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Viru Vangla käsitas taotleja 06.06.2019 avaldust lühiajalise väljaviimise taotlusena vangistusseaduse § 33 tähenduses. Taotlus on lahendatud 03.07.2019 otsusega, mis on taotlejale 15.07.2019 kätte toimetatud. Vanglale teadaolevalt ei ole taotleja kohtunõudele vastuse esitamise ajaks vanglale vaiet esitanud. Kuna taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on esitatud enne vaidemenetluse algust, ei ole see HKMS § 249 lg 2 järgi lubatav. Taotleja soovib sisuliselt tervishoiuteenuse osutamist. Vangla arst ei ole antud küsimuses andnud saatekirju ega suunanud taotlejat vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde. Seega puudub vanglal ka avalik-õiguslik kohustus, mille täitmist saaks kontrollida halduskohtumenetluses. Tervishoiuteenuse osutamise sisulised küsimused ei allu halduskohtu kontrollile. Arst on taotlejale selgitanud üksnes seda, milline tervishoiuteenuse osutaja võib tema sooviga vabaduses tegeleda, sest tema terviseseisundist tulenevalt on teenuse osutajate ring piiratud. Taotleja saab lapse saamise küsimused lahendada pärast vanglas karistuse kandmist. Lisaks ei kuulu taotleja soovitud teenus vanglale teadaolevalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruses nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ sätestatud riigi rahastatavate tervishoiuteenuste hulka. Seega ei saakski vangla arst kinnipeetavat tema soovitud teenusele saata. KOHTU SEISUKOHT
7. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt võib esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ka pärast haldusorganile vaide esitamist vaidemenetluse ajal. Seega on üheks esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise eelduseks see, et kohtule on esitatud taotlusega seotud kaebus või haldusorganile vaie.
8. Kuigi taotleja on esialgse õiguskaitse taotluses viidanud Tartu Halduskohtu 07.02.2019 määruse nr 3-18-2154 p-s 9 toodud selgitustele vanglale kohustamisvaide esitamise kohta, ei nähtu taotleja poolt vanglale 06.06.2019 esitatud avaldusest, et taotleja oleks ise seda avaldust kohustamisvaideks pidanud. Kõnealune avaldus kannab pealkirja „Taotlus“ ega sisalda viidet mõnele vangla arsti meditsiinilise korraldusele. Kui taotleja oleks tahtnud esitada vanglale kohustamisvaide, oleks ta saanud seda teha, kasutades nt samu termineid, mida kasutas kohus 07.02.2019 määruses nr 3-18-2154 (määruse venekeelses tõlkes on kasutatud väljendit „обязывающее возражение“, mitte „ходатайство“, nagu on pealkirjastatud 06.06.2019 avaldus), kuid ta pole seda teinud.
9. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul praegusel juhul alus arvata, et vangla oleks pidanud taotleja 06.06.2019 avaldust käsitama kohustamisvaidena, mitte taotlusena tema lühiajaliseks väljaviimiseks. Kuna taotleja on vangla 03.07.2019 vastuse tema 06.06.2019 taotlusele kätte saanud 15.07.2019 (tl 10) ning vangla kinnitusel ei ole taotleja esitanud 18.07.2019 seisuga vanglale selle vastuse peale vaiet, puudub esialgse õiguskaitse taotlusega seotud vaidemenetlus ning täitmata on üks taotluse lubatavuse eeldustest, s.o vaide- või kohtumenetluse olemasolu.
10. Eelneva põhjal jätab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
11. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel taotleja nime initsiaalidega. /allkirjastatud digitaalselt/ 2