Obsah (4)

§ 101§ 24§ 91§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 15.01.2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-1009 Haldusasi K.O. kaebus Tallin

) § 91 lg-test 1-3 ning kooskõlas § 101 lg-tega 2 ja 6, §-ga 103 ja § 104 lg-ga

1. Katseajavestlus K.O.a ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonna juhataja Helvi Korgi (Kork) vahel toimus 09.04.
2. Katseajavestluse kokkuvõte vormistati kirjalikult ning 13.04.2018 edastati kaebajale arvamuse andmiseks. Katseajavestluse kokkuvõte on 16.04.2018 allkirjastanud mõlemad katseaja vestluses osalenud isikud. 16.04.2018 K.O. esitas oma arvamuse katseajavestluse kokkuvõttele ning vastuväited ehitusosakonna juhataja seisukohtadele, leides, et ta on hästi hakkama saanud. Kaebaja teenistusest vabastamist põhjendati vaidlustatud käskkirjas järgnevalt: K.O.al puuduvad juristi ametikoha ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused, sh mitte spetsiifiliselt ehitusvaldkonna, vaid haldusmenetluse alased teadmised ja oskused. Ehitusosakonna juhataja on tuvastanud, et K.O.a poolt allkirjastamiseks esitatud haldusaktid/kirjad on õiguslikult põhjendamata ning need koosnevad vaid teiste osapoolte (projekteerija, ehitusprojekte läbivaatavad spetsialistid, allkirjastaja) poolt öeldu/kirjutatu kirja panemises/kopeerimises. Ehitusosakonna juhataja Helvi Kork pidi ise ulatuslikult K.O.a koostatud dokumente ümber kirjutama. Osakonnajuhataja H. Kork ei tuvastanud teenistuses oldud aja jooksul K.O.a tööalast arengut. Osakonnajuhataja on toonud katseajavestluse kokkuvõttes ka mitmeid konkreetseid näiteid K.O.a tööalastest ebaõnnestumistest. Osakonna töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest vastutab osakonnajuhataja. Ehitusosakonna juhataja Helvi Kork ei näinud katseaja tulemuste põhjal võimalust K.O.a jätkamiseks ehitusosakonna juristina. Teenistusest vabastamisel maksti K. O.le muuhulgas teenistusest vabastamise etteteatamise tähtajast puudu jäänud 3 tööpäeva eest palka

§ 101lg 6 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja väidab, et vastustaja poolt 13.04.2018 kaebajale saadetud katseajavestluse kokkuvõttest ja teenistusest vabastamise 27.04.2018 käskkirjast on vastustaja kaebaja katseaja hindamisel tuginenud mh kaebaja tööle Tanuma tn 25 ja Pihlaka 11 kasutusteatiste menetlustes ning Tulika tn 50 piirde menetluses. Kõigis eelviidatud menetlustes tegi kaebaja vastustajale tööd 2017. aastal. Eelnevaga on vastustaja kinnitanud kaebaja suhtes katseaja alustamist alates pooltevahelise töötamise suhte algusest (18.09.2017). Asjas puudub vaidlus, et kaebaja töö sisu ja iseloom olid 07.09.2017 lepingu alusel (töötamise suhte algus 18.09.2017) ja pärast juristi ametikohale nimetamist 01.01.2018 samasugused ning kaebaja töö sisuks ja tulemuseks vastustaja juures oli alates 18.09.2017 avaliku halduse teostamine, sh riikliku järelevalve teostamine ning haldusotsuste ettevalmistamine ja tegemine. Kaebaja töö iseloomu (avaliku halduse teostamine) arvestades oleks kaebaja tulnud avalikku teenistusse nimetada alates pooltevahelise töötamise suhte algusest (s.o hiljemalt alates 18.09.2017). Katseaja eesmärgiga (hinnata, kas isiku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele) on vastuolus katseaja arvestuse alustamine hiljem kui pooltevahelise töötamise suhte faktiline algus. Ametiasutuse võimalus isiku hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste hindamiseks ei sõltu sellest, millal formaalselt isik teenistuskohale nimetati, vaid eelkõige sellest, millal isik faktiliselt alustas teenistuskohal nõutud töö tegemist.

§ 24

lg-s 2 sätestatud ametiasutuse õigus kuni neljakuulise katseaja kohaldamiseks ei anna õigust pärast pooltevahelise avalikõigusliku iseloomuga töötamise suhte algust katseaja kohaldamist edasi lükata, sh nt juhul, kui ametiasutus jätab teenistusse nimetamiseks nõutud dokumendid avalik-õigusliku iseloomuga töötamise suhte alguses vormistamata või vormistab need hilinemisega– pärast seda, kui faktiliselt on isik täitnud teenistuskohal nõutud avalik-õigusliku iseloomuga tööülesandeid juba mitme kuu vältel. Nähtuvalt

§ 24

lg 2 sõnastusest (ametisse nimetamise õigust omav isik kohaldab ametnikule katseaega kestusega kuni neli kuud ametikohale asumise kuupäevast arvates) ei tohi katseaega kohaldada ühelgi juhul kauem kui kuni neli kuud ametikohale asumise kuupäevast arvates. Eeltoodu ei tähenda, et teenistusse võetava isiku suhtes võib igal juhul kohaldada 4-kuulist katseaega, vaid et maksimaalne võimalik katseaeg ei tohi ühelgi juhul 2 ületada nelja kuud alates teenistusse nimetamisest. Sõltuvalt asjaoludest (sh nt pooltevahelise töötamise suhte alguse aeg jm asjaolud, mille alusel oli ametiasutusel võimalik alustada isiku hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste hindamist juba enne isiku teenistusse nimetamist) võib teenistusse nimetamisel kohaldatava lubatud katseaja tähtaeg seaduses ettenähtud maksimaalse võimaliku tähtajaga võrreldes väheneda ka nullini, sh nt juhul, kui ametnik on enne teenistusse nimetamist juba täitnud teenistuskoha tööülesandeid enam kui nelja kuu vältel ja/või katseaja eesmärk (ametiasutuse võimalus hinnata, kas isiku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele) on täidetud juba enne isiku teenistusse nimetamise dokumentide vormistamist. Nähtuvalt vastustaja poolt esitatud kaebaja teenistusest vabastamise põhjendustest tugineb vastustaja valdavalt kaebaja poolt enne 01.01.2018 teenistusse nimetamist tehtud töö osas antud hinnangutele ja etteheidetele, mis aga katseaja alustamise korral alates 01.01.2018 ei võimalda kaebajat

§ 91lg 1 alusel teenistusest vabastada.

Kuna

§ 91

lg 1 alusel teenistusest vabastamine on kaalutlusotsus, siis olenemata sellest, kas kaebaja poolt ka alates 01.01.2018 tehtud töös esines mingeid puudusi, tuleb arvestada sellega, et kaebajale on tehtud hulgaliselt etteheiteid, mis ei saa põhjendada teenistusest vabastamist

§ 91lg 1 alusel.

Kaebaja poolt alates 01.01.2018 tehtud töö osas on vastustaja esitanud üldse kokku kolm etteheidet – seonduvalt Gonsiori tn 29 ehitusprojekti, seonduvalt Kohtu tn 3 päringuga (viidatud etteheitega seoses tõendeid kohtule ei ole esitatud) ja seonduvalt Liivalaia 11 lammutusloa kehtetuks tunnistamise taotluse menetlusega. astustaja kõik viimativiidatud etteheited on põhjendamatud ning need ei ole ühelgi juhul sellise kaaluga, mis võiks õigustada kaebaja teenistusest vabastamist

§ 91lg 1 alusel.

Eriti võttes arvesse, et kaebaja üldine töökoormus oli üle 60 õigusdokumendi koostamise kuus ehk keskmiselt iga päev 3 õigusdokumenti. On ilmne, et kui kaebaja töökogemus, teadmised ja oskused poleks vastanud piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele, siis kolleegide positiivne tagasiside puuduks või oleks oluliselt väiksemamahulisem. Kaebaja on kinnitanud teenistusest vabastamise käskkirja ja teenistusest vabastamise etteteatamise teavituse kättesaamist koheselt nendega tutvumise päeval 27.04.

1. Vastustaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit ei selle kohta, et teenistusest vabastamise etteteatamise teavitus oleks kaebajani jõudnud enne 27.04.2018 ega ka selle kohta, et kaebajal oleks olnud enne 27.04.2018 mõistlik võimalus etteteatamise teavitusega tutvuda. VõrdKS § 8 kehtestab jagatud tõendamiskohustuse põhimõtte. Viidatud sätte lg-te 1 ja 2 järgi peab isik, kes tunneb, et teda on diskrimineeritud, esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et on toimunud diskrimineerimine, misjärel isik, kelle vastu on sellekohane avaldus esitatud, peab tõendama, et ta ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikkunud. Kui isik, kelle vastu on sellekohane avaldus esitatud, keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga. Kaebaja on esitanud tema diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise kohta faktilised asjaolud 21.05.2018 kaebuse p-s 3 ja 20.11.2018 menetlusdokumendi p-s
2. Vastustaja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid kaebaja diskrimineerimise puudumise kohta. Vastustaja väidab, et kuna kaebaja ülesanded olid nii võlaõigusliku lepingu alusel 18.09.2017 kuni 31.12.2017 töötades kui ka alates 01.01.2018 ametnikuna teenistusülesandeid täites sarnased, siis olid kaebajal täita mõned tööülesanded, mille puhul oli tegu n-ö jätkuülesannetega- võlaõigusliku töövõtulepingu alusel alustatud, kuid töövõtulepingu lõppemise ajaks pooleli jäänud tööd tuli kaebajal lõpule viia alates 01.01.2018 alanud avaliku teenistuse raames teenistusülesandena. Konkreetselt Tanuma tn 25 ja Pihlaka tn 11 kasutusteatiste puhul oli aga tegu olukorraga, kus kasutusteatised loeti kaebaja nõustamisel teavitatuks
3. aastal, kuid vaidemenetlused leidsid aset ja viidi lõpule
4. aastal, mil kaebaja täitis ametnikuna teenistusülesandeid. Katseaja vestluse kokkuvõttes on 3 ehitusosakonna juhataja Tanuma tn 25 kasutusteatise osas eraldi välja toonud, et kaebaja ei suutnud vaidemenetluses enda poolt nõustatud kasutusteatise teavitatuks lugemist kaitsta, öeldes vastuseks vaid, et ta ei oska kommenteerida. Mis puudutab Tulika tn 50 piirdeaeda, siis siin oli tegu ülesandega, mille kaebaja oli saanud võlaõigusliku lepingu ajal töötades, kuid mida kaebaja ei suutnud lahendada ka siis, kui ta alates 01.01.2018 ametnikuna teenistusülesandeid täitma asus ning seda kuni teenistussuhte lõppemiseni. Katseajavestluse kokkuvõttes on põhjalikult kirjeldatud ka kaebaja segadust tekitavat tegevust seoses Kohtu tn 3 ehitusprojekti menetlusega- katseajavestluse kokkuvõttes on kaebaja jaoks tehtud viited vastustaja dokumendihaldussüsteemile „Postipoiss“, et kaebajale oleksid etteheited seoses Kohtu nt 3 ehitusprojektiga arusaadavad. Selles menetluses taotles kaebaja menetlusosaliselt uuesti ehitusprojekti esitamist, samas aga oli see ehitusprojekt kättesaadav ehitisregistris, milles olevad dokumendid ongi ehitusprojekti menetlemise aluseks. Lisaks on katseajavestluse kokkuvõttes kaebaja võimetusest oma teenistusülesandeid täita näitena eraldi välja toodud veel üks juhtum – Liivalaia tn 11 hoone lammutamiseks väljastatud ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotluse menetlus. Katseajavestluse kokkuvõtte lisana 3 on esitatud ehitusosakonna juhataja ja kaebaja vaheline 2018 märtsist pärinev e-kirjavahetus, kus ehitusosakonna juhataja küsib kaebajalt, kas kehtetuks tunnistamise taotlejad on kinnistu omanikud, kaebaja vastab, et kinnistu omaniku pärijad. Ehitusosakonna juhataja küsib seepeale, et kust see välja tuleb, mille peale kaebaja esitab osakonnajuhatajale täiesti ebaloogilise küsimuse, et kas ta jätab siis vastuväitele vastamata. Ehitusosanna juhataja pidi taaskord kaebajale selgitama, mida ta haldusmenetluse õiguspäraseks läbiviimiseks õiguslikult tegema peab. Lõpptulemusena oli ehitusosakonna juhataja see, kes vajaliku haldusakti ise koostama pidi. Kaebaja oli teenistusse võetud ehitusosakonna juristina, kes pidanuks ehitusosakonna juhatajale õiguslikku nõu andma, kuidas haldusmenetlusi õiguslikult õigesti läbi viia. Seega on täielikult väär kaebaja väide, justkui oleks vastustaja kaebaja kui ametniku katseaja tulemuste hindamise aluseks võtnud varasema eraõigusliku lepingu alusel kaebaja tehtud tööd. Vastustaja hindas 09.04.2018 katseajavestluse kokkuvõttes just nimelt kaebaja teenistusülesannete täitmist, mida kaebaja täitis ametnikuna alates 01.01.
5. Samuti on väär kaebaja väide, nagu oleks vastustajal katseaja tulemusena olnud kaebajale vaid kolm etteheidet. On selge, et katseajavestluse kokkuvõttes on toodud vaid üksikud näited kaebaja suutmatusest teenistusülesandeid täita – katseajavestluse kokkuvõte oma piiratud mahu tõttu ei võimalda käsitleda kaebaja kogu tegevust ametnikuna. Küll on aga katseajavestluse kokkuvõttele lisatud lisa 1, milleks on ehitusosakonna juhataja 27.02.2018 e-kiri kaebajale, kus ehitusosakonna juhataja on sunnitud olnud andma kaebajale järgmised suunised: kaebaja peaks menetlusosalise vastuväidetele vastates käsitlema kõiki vastuväite aspekte; enne kaebaja koostatud kirja allkirjastamiseks esitamist peab kaebaja edaspidi kontrollima, kas see, mida kirjas ehitusprojekti kohta väidetakse, ka tegelikult ehitusprojektis olemas on; kiri peab olema juriidiliselt korrektne; kaebaja peaks edaspidi andma vastuväite esitanud isikule saadetavale kirjale omapoolse väärtuse, mitte edastama copy/paste’na seda, mida projekteerija väitnud on. Kaebajat oli kogu aeg vaja juriidiliselt nõustada. Kõik see kokku näitab, et kaebaja kui ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused ei vastanud teenistusülesannete täitmiseks vajalikele nõuetele. Käesolevas asjas on vaidluse esemeks kaebaja teenistusest vabastamine

§ 91

lg 1 alusel ametniku katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.

i-s sätestatud katseaja kohaldamise eesmärgiks on anda haldusorganile võimalus tuvastada, kas isik on võimeline kohaselt ametnikuna teenistusülesandeid täitma, sealjuures selliselt, et haldusorganile pandud avalike ülesannete täitmine ja avalike teenuste osutamine kulgeksid häireteta ning sujuvalt. Käesolevas asjas on vastustaja selgitanud ja tõendanud, et kaebaja ei saanud oma teenistusülesannetega hakkama – osakonnajuhataja pidi kaebajat ebaproportsionaalselt palju õpetama, suunama ja juhendama, mille tulemusena ei andnud juriidilist nõu mitte kaebaja ehitusosakonna juhatajale, 4 vaid ehitusosakonna juhataja pidi juriidilist nõu andma kaebajale, kuigi kaebaja oli teenistusse võetud ehitusosakonna juristi ametikohale. Kaebaja suutmatus täita kohaselt oma teenistusülesandeid hakkas ehitusosakonna tegevusele takistuseks kujunema, kuna ehitusosakonna juhataja pidi pidevalt tegelema kaebaja teenistusülesennete mittekohasest täitmisest tekkinud probleemide lahendamisega ja kaebaja õpetamisega. Kolleegide viisakusavaldused ei näita kaebaja hakkamasaamist oma teenistusülesannetega. Kaebaja tööd hindab osakonnajuhataja, kes vastutab kogu osakonna töötulemuste eest ning kes näeb osakonda kui tervikut ja suudab hinnata ka ühele või teisele ametnikule kuluvat aega, sh ametniku tööd parandades või talle juhiseid andes, mida kogemustega jurist peaks ise suutma järgida vahetu juhi poolt ütlematagi. Vastustaja arvates kaebaja arusaam, nagu oleks 07.09.2017 sõlmitud töövõtulepingu kohane töösuhe saanud kuidagi vaikimisi ja automaatselt

kohaseks teenistussuhteks muutuda, on olemuslikult väär. Asjaolu, et kaebaja tööülesanded töövõtulepingu alusel ja hiljem ametnikuna olid sarnased, ei muuda töövõtulepingu alusel töötamist

kohaseks teenistussuhteks. Vastustaja on tõendanud, et 2017 ei olnud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonna koosseisus juristi ametikohta, see loodi alles 01.01.2018. Vastustaja selgitab, et kaebaja sai enda teenistusest vabastamisest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu alates 30.04.2018 teada juba 13.04.2018, mil vastustaja saatis kaebajale vastava e-kirja koos katseajavestluse kokkuvõtte ja selle lisadega. Seega sai kaebaja enda teenistusest vabastamisest alates 30.04.2018 teada õigeaegselt (etteteatamistähtaeg 15 kalendripäeva –

§ 101lg 2).

Siinjuures ei ole oluline, et kaebaja teenistusest vabastamisest alates 30.04.2018 teavitas kaebajat osakonnajuhataja, mitte teenistusse nimetamise õigust omav isik. Kaebaja 16.04.2018 arvamusest enda teenistusest vabastamise kohta ilmneb selgelt, et kaebaja on vastustaja kavatsusest kaebaja teenistusest vabastada katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu korrektselt aru saanud, sest kaebaja esitab arvamuses oma vastuväited enda teenistusest vabastamisele ning pakub vastustajale teenistusest vabastamise asemel kokkulepet, mille kohaselt oleks kaebaja teenistusest ise lahkunud, kuid selle eeltingimuseks oleks pidanud kaebaja arvates olema vastustaja poolt kaebajale kuue kuu palga suuruse hüvitise maksmine. Hoolimata asjaolust, et kaebaja sai enda teenistusest vabastamisest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teada juba 13.04.2018, saatis vastustaja kaebajale veel kord ka formaalse teavituse – 20.04.2018 kirja nr 2-3/1244. Kaebaja väidab, et ta seda kirja kätte ei saanud, vaid sai selle kätte alles koos teenistusest vabastamise käskkirjaga, millele teenistusest vabastamise teade oli veelkord lisatud. Vastustaja selgitab, et etteteatamise teade oli teenistusest vabastamise käskkirjale lisatud põhjusel, et tõendada, et vastustaja on etteteatamisest puudu jäänud tööpäevade eest kaebajale makstava summa osas teinud õige arvestuse- teenistusest vabastamise käskkirja p-s 5.2 selgitatakse, et K.O.ale makstakse tulenevalt

§ 101

lg 6 palka katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamise etteteatamise tähtajast puudu jäänud 3 tööpäeva eest. Vastustaja 20.04.2018 kiri nr 2-3/1244 saadeti kaebajale e-posti teel, vastustaja on 27.09.2018 menetlusdokumendile lisanud väljavõtte vastustaja dokumendihaldussüsteemist „Postipoiss“, millest on näha dokumendihaldussüsteemi teavitus „saatmine õnnestus 20.04.18 15:37:10“, mis tähendab, et kiri jõudis kaebaja serverisse, vastaselt juhul oleks saabunud teavitus „kohaletoimetamatu“. „Postipoisi“ väljavõttelt on näha, et kiri saadeti kaebaja e-posti aadressile xxxxxxxx, tegemist sama e-posti aadressiga, mille ta on kohtule teada andnud oma menetlusdokumentides. Kaebaja oli alates 12.04 kuni 30.04.2018 töövõimetuslehel. Kaebajaga oli kokkulepe, et kõik temaga seotud teenistusalased e-kirjad saadetakse kaebaja töövõmetuse ajal tema e-posti aadressile xxxxxxxxx. Nimetatud e-posti aadress toimis, sest 13.04.2018 kaebajale saadetud katseajavestluse kokkuvõtte ja selles sisalduva teabe kohta, et ta vabastatakse teenistusest alates 30.04.2018 katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, saatis kaebaja 16.04.2018 e-kirjaga oma arvamuse. Samuti sai K.O. tõrgeteta kätte vastustaja poolt 27.04.2018 kaebajale e-posti teel 5 saadetud teenistusest vabastamise käskkirja. Vastustaja palus 27.04.2018 saadetud e-kirja kättesaamise kohta kaebaja kinnitust, mille ta ka saatis. 20.04.2018 saadetud e-kirjas vastustaja kaebajalt kinnituse saatmist ei palunud, mistõttu K.O., erinevalt 27.04.2018 saadetud e-kirjast, 20.04.2018 saadetud e-kirja kättesaamise kohta kinnitust ei saatnud, milline asjaolu ongi võimaldanud väita, nagu ta ei oleks vastustaja 20.04.2018 saadetud e-kirja kätte saanud. Kuna kaebaja oli töövõimetuslehel, oli ta perioodil 12.

1. kuni 30.04.2018 pidevalt kodus (kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks nt viibinud haiglas vms). Kuna ta oli vastustajale 16.04.2018 saatnud pika ja põhjaliku arvamuse teenistusest vabastamise kohta, siis ei saanud tema töövõimetus tähendada seisundit, kus tal oleks olnud võimatu või takistatud vastu võtta vastustaja poolt 20.04.2018 saadetud e-kirja. Seega oli kaebajal mõistlik võimalus vastustaja 20.04.2018 e-kiri kätte saada ja sellega tutvuda. Eluliselt on ebausutav, et kaebaja vastustaja poolt 20.04.2018 saadetud e-kirja avatamata ja lugemata jättis. Seega tuleb lugeda piisavalt tõendatuks, et kaebaja sai 20.04.2018 vastustaja saadetud täiendava teate tema teenistusest vabastamise kohta kätte 20.04.
2. Kaebaja väidab, et teda diskrimineeriti võrreldes ehitusosakonna teise kahe juristi H. S. ja T. P.ga. Kaebaja arvates pidi tema märksa rohkem tööd tegema kui H. S. ja T. P., jättes sealjuures arvestamata, et H. S. ja T. P. teenistusülesanded ehitusosakonna juristidena olid hoopis teised kui kaebajal. Pärast seda, kui vastustaja saatis kohtule oma 05.11.2018 menetlusdokumendi, kus selgitas ja tõendas, et kaebaja endisele ametikohale teenistusse nimetatud R. L. teeb kaebajaga võrreldes ja võrreldava ajavahemiku jooksul rohkem tööd kui kaebaja, hakkas ta väitma, et teda diskrimineeriti ka R. L.ga võrreldes. Kaebaja on enda diskrimineerimise kohta esitanud paljasõnalisi ja kohati ka arusaamatuid väiteid. Mingeid tõendeid enda diskrimineerimise kohta kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja väidab oma 03.01.2019 menetlusdokumendis, et vastustaja ei ole esitanud kaebaja diskrimineerimise puudumise kohta tõendeid, ka see seisukoht jääb vastustajale arusaamatuks. Vastustaja on põhjalikult kaebaja diskrimineerimise puudumist käsitlenud oma 05.11.2018 ja 30.11.2018 menetlusdokumentides ja esitanud erinevalt kaebajast diskrimineerimise puudumise kohta ka tõendid. Vastustaja jääb oma seisukoha juurde, et kaebajat ei ole diskrimineeritud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Menetletud haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas kaebuse esitaja teenistusest vabastamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu oli õiguspärane ning kas on leidnud aset kaebaja diskrimineerimine. Pooled vaidlevad ka teenistusest vabastamise etteteatamistähtaja ning kaebaja väidetud diskrimineerimise üle. Avaliku teenistuse seaduse (

) §-is 91 on sätestatud teenistusest vabastamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Sama paragrahvi lg 1 ütleb, et katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu võib ametniku teenistusest vabastada ainult juhul, kui tema töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele ning lg 2 seab tingimuseks, et enne ametniku katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamist tuleb ametnikule anda võimalus osaleda katseajavestluses. Katseajavestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks. Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise teates märgitud päev (lg 3).

§ 24

lg 2 kohaselt ametisse nimetamise õigust omav isik kohaldab ametnikule katseaega kestusega kuni 4 kuud ametikohale asumise kuupäevast arvates. Sama paragrahvi lg 1 selgitab, 6 et katseaja eesmärk on hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt käesoleva seadusega või käesoleva seaduse alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele või käesoleva seaduse § 2 lg-s 2 nimetatud avaliku teenistuse eriliigi korral eriseadusega või eriseaduse alusel kehtestatud nõuetele (teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded). Seega katseaja kohaldamise kohustus tuleneb otseselt seadusest (ametisse nimetamise õigust omava isiku kohustus).

§ 24

lg 7 kohaselt tuleb enne katseaja lõppu ametnikule anda võimalus osaleda katseajavestluses, mille käigus käsitletakse eelviidatud

§ 24lg-s 1 nimetatut.

Seega vastustaja pidi hindama, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt käesoleva seadusega või käesoleva seaduse alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Katseajavestluse kokkuvõte vormistati kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, nagu seadus seda nõuab, ning edastati K.O.ale arvamuse andmiseks. K.O.ale võimaldati esitada katseajavestluse kokkuvõttele oma arvamuse/vastuväited, mida ta ka tegi. Kohus on seisukohal, et vastustaja on kooskõlas seadusega hinnanud nii katseajavestluse tulemusi kui ka seda, kas kaebaja haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt käesoleva seadusega või käesoleva seaduse alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele ning leidnud, et kaebaja ei sobi ehitusosakonna juristi ametikohale. Oluline on seejuures märkida, et kohus ei ole pädev sisuliselt ümber hindama katseaja tulemusi ning vastustaja otsust katseaja mitteläbimise kohta. Vastustaja katseaja tulemuste põhjal otsustas, et kaebaja ei ole katseaega läbinud ning vabastas ta teenistusest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, järgides

-i asjakohaseid sätteid. Vastustaja on oma otsust ka põhjendanud ning kohtule esitanud tõendid oma väidete kinnitamiseks. Kohus, hinnanud poolte põhjendusi ning haldusasjas esitatud tõendeid, nõustub vastustaja seisukohtadega. Kohus märgib, et kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega/seisukohtadega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama vastavalt HKMS § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja on tema katseaja tulemuste hindamise aluseks võtnud varasema eraõigusliku lepingu alusel tehtud tööd. Vastustaja kinnitas kohtule, et hindas 09.04.2018 katseajavestluse kokkuvõttes kaebaja teenistusülesannete täitmist, mida ta täitis ametnikuna alates 01.01.

1. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et vastustajal on katseaja tulemusena olnud kaebajale vaid kolm etteheidet, mis on välja toodud katseajavestluse kokkuvõttes. Vastustaja kinnitas kohtule, et on kokkuvõttes välja toonud vaid üksikud näited kaebaja suutmatusest teenistusülesandeid täita, kuna katseajavestluse kokkuvõte oma piiratud mahu tõttu ei võimalda käsitleda kaebaja kogu tegevust ametnikuna. Vastustaja väitel kaebajat kui ehitusosakonna juristi oli kogu aeg vaja juriidiliselt nõustada. Kohus nõustub vastustajaga, et Avaliku teenistuse seaduses sätestatud katseaja kohaldamise eesmärgiks on anda haldusorganile võimalus hinnata, kas isik on võimeline kohaselt ametnikuna teenistusülesandeid täitma, sh selliselt, et haldusorganile pandud avalike ülesannete täitmine ja avalike teenuste osutamine kulgeksid häireteta ning sujuvalt. Haldusasjas on vastustaja selgitanud, et kaebaja ei saanud oma teenistusülesannetega hakkama ning ehitusosakonna juhataja pidi teda ebaproportsionaalselt palju õpetama, suunama ja juhendama, mille tulemusena ei andnud juriidilist nõu mitte kaebaja juristina ehitusosakonna juhatajale, vaid ehitusosakonna juhataja pidi õigusalaselt nõustama kaebajat, vaatamata sellele, 7 et kaebaja oli teenistusse võetud just ehitusosakonna juristi ametikohale. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja tööd hindab osakonnajuhataja, kes vastutab kogu osakonna töötulemuste eest ning kes näeb osakonda kui tervikut. Osakonna töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest vastutab samuti osakonnajuhataja, kes katseaja tulemuste põhjal ei näinud võimalust K.O.a teenistuse jätkamiseks ehitusosakonna juristina. Kuid lõpliku otsuse kaebaja teenistuse jätkamise võimalikkuse osas langetas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Ignar Fjuk. Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, et 07.09.2017 sõlmitud töövõtulepingu kohane töösuhe oli n-ö vaikides ja automaatselt muutunud Avaliku teenistuse kohaseks teenistussuhteks. Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et kaebaja tööülesanded töövõtulepingu alusel ja hiljem ametnikuna olid sarnased, iseenesest ei muuda töövõtulepingu alusel töötamist teenistussuhteks. Riigikohus on 18.09.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-31-14, p-s 17 asunud seisukohale, et kui isikut avalikku teenistusse ei nimetatud, ei tekkinud teenistussuhet isegi siis, kui isik oleks tulnud töö iseloomu arvestades avalikku teenistusse nimetada, mis tähendab, et isiku tööülesannete iseloom ei ole teenistussuhte tuvastamisel määrav. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et
2. aastal ei olnud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonna koosseisus juristi ametikohta ning see loodi alles 01.01.2018.

§ 7

lg 2 kohaselt ametnik nimetatakse käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 29.12.2017 käskkirjaga nr 2-1/68 K.O. nimetati ametikohale alates 01.01.2018 neljakuulise katseajaga kuni 30.04.2018. Tallinna Ringkonnakohtu 01.08.2018 kohtumääruses haldusasjas nr 3-18-862 (K.O.a kaebus) p-s 10 avaldas kohus, et „/…/ Ringkonnakohus lähtub eeldusest, et kaebaja töö sisu ja iseloom olid 07.09.2017 lepingu alusel ja pärast juristi ametikohale nimetamist 01.01.2018 samasugused. Kuid erinevalt kaebaja lähenemisest ei vii see tõdemus ringkonnakohut järelduseni, et kaebaja töötas alates 18.09.2017 ametnikuna. Nimelt leidis Riigikohus 18.09.2014 otsuses asjas nr 3-31-31-14 (p 17), et kui isikut avalikku teenistusse ei nimetatud, ei tekkinud teenistussuhet isegi siis, kui isik oleks tulnud töö iseloomu arvestades avalikku teenistusse nimetada. Seetõttu ei ole isiku tööülesannete iseloom teenistussuhte tuvastamisel määrav. Kui Riigikohtu lahendatud asjas nägi avalikku teenistusse vormistamise klausli ette

v.r § 182 lg 1, siis praeguses vaidluses tuleneb see nõue

§ 7lg-st 2 ja §-st 21.

Riigikohus leidis oma otsuses veel järgmist (p 16): „Avalik teenistussuhe ei saanud

v.r § 163 lg 1 järgi tekkida vaikimisi. Selleks pidi asutus korraldama atesteerimise, andma käskkirja ning ametnik pidi andma

v.r § 28 ja § 163 lg 3 järgi ametivande.” Ka kaebaja ei saanud 07.09.2017 lepingu alusel ametnikuks saada, koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega, n-ö vaikimisi.

§ 7

lg 1 kohaselt on ametnik isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalikõiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes, kusjuures see suhe saab tekkida üksnes nimetamisega ametiasutuse koosseisus olevale ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. Vaidlustamata asjaolude kohaselt 2017. aastal ehitusosakonna koosseisus juristi ametikohta ei olnud. Samuti nähtub asjaoludest üheselt, et kaebaja mittesaamine vastustaja ametnikuks oli vastustaja tahe, mis pidi kaebajale ka üheselt arusaadav olema (07.09.2017 leping, Tallinna Linnavolikogu 07.12.2017 otsuse nr 168 seletuskirja lk 5)“. Ning p-s 11 ringkonnakohus leidis, et „Tuleb märkida, et praeguse kaebuse lahendamisel ei ole võimalik muuta väljakujunenud asjaolusid ja õigussuhteid, vaid üksnes teha kindlaks juba olemasolevaid asjaolusid ja suhteid. Seega ei ole tähtsust sellel, milliseks oleks õigussuhted pidanud asutuse õiguspärase käitumise korral kujunema, vaid üksnes sellel, millised nad tegelikult olid (vt Riigikohtu 18.09.2014 otsus asjas nr 3-3-1-31-14, p 17)/…/“. Kohtu hinnangul kaebaja suhtes kohaldas vastustaja neljakuulist katseaega õiguspäraselt. Kohus nõustub vastustaja sellekohaste põhjendustega, mida ei hakka üle kordama. 8

§ 101

lg 2 alusel tuleb ametnikule teenistusest vabastamisest ette teatada vähemalt 15 kalendripäeva.

§ 101

lg 6 järgi makstakse ametnikule palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Vaidlustatud käskkirja p-s 3 märgitakse, et K.O.ale saadeti teatis 20.04.2018 kirjaga nr 2-3/1244 „Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamisest etteteatamine“ tema isiklikule e-posti aadressile xxxxxxxxxx (kokkuleppel tööandjaga), kuna ta viibis töövõimetulehel.

§ 101

lg 6 alusel maksti kaebajale palka katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamise etteteatamistähtajast puudu jäänud 3 tööpäeva eest (teenistusest vabastamise käskkirja p 5.2). Teenistusest vabastamise etteteatamistähtaja osas kohus märgib, et kaebaja sai teenistusest vabastamisest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teada juba 13.04.

1. Vastustaja saatis veelkord kaebajale sellekohase teavituse 20.04.2018 kirjaga nr 2-3/
2. Kohus nõustub vastustajaga, et etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevi oli kolm, mille eest kaebajale arvestati ja maksti palka. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et ta viimatimainitud kirja sai kätte alles koos teenistusest vabastamise käskkirjaga, millele see teade oli lisatud. Vastustaja kinnitas kohtule, et etteteatamise teade oli teenistusest vabastamise käskkirjale lisatud põhjusel, et tõendada, et vastustaja on etteteatamisest puudu jäänud tööpäevade eest kaebajale makstava summa osas teinud õige arvestuse. Vastustaja 20.04.2018 kiri nr 2-3/1244 saadeti kaebajale e-posti teel, mida kinnitab väljavõte dokumendihaldussüsteemist „Postipoiss“, millest on näha teavitus „saatmine õnnestus 20.04.18 15:37:10“, mis tähendab, et kiri jõudis kaebaja serverisse, vastaselt juhul oleks saabunud teavitus „kohaletoimetamatu“. „Postipoisi“ väljavõttelt on näha, et kiri saadeti kaebaja e-posti aadressile xxxxxxx. Kaebaja oli alates 12.
3. kuni 30.04.2018 töövõimetuslehel ning kaebajaga oli kokkulepe, et kõik temaga seotud teenistusalased e-kirjad saadetakse tema töövõimetuse perioodil e-posti aadressile xxxxxxxxx, mis toimis tõrgeteta (vastupidise kohta tõendid puuduvad). Kohus nõustub vastustaja sellekohaste põhjendustega, mida ei hakka üle kordama. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et teda on diskrimineeritud. Kaebaja väidab, et ta tegi märksa rohkem tööd võrreldes teiste ehitusosakonna ametnikega (juristid H. S., T. P. ja R. L.). Kohtu hinnangul kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid väidetava diskrimineerimise kohta. Kohus leiab, et vastustaja on piisavalt põhjalikult diskrimineerimise küsimust käsitlenud 05.11.2018 ja 30.11.2018 menetlusdokumentides ning oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule ka asjakohased tõendid. Kohus ei hakka vastustaja seisukohti üle kordama. Ülalöeldut kokku võttes asub kohus seisukohale, et kaevatav käskkiri, mille alusel K.O. vabastati teenistusest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, ei ole õigusvastane. Kaebaja teenistusest vabastamist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu on vastustaja piisavalt selgelt ja arusaadavalt põhjendanud. Seega puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik OSALISELT TÜHISTATUD KOHTUOTSUSEGA TALLINNA 9 RINGKONNAKOHTU 11.07.2019