) § 3151 lg 3 alusel puudutatud isikule kättetoimetamiseks. Maakohus selgitas, et 1
§-dele 322-
Kättetoimetamisteatise kohaselt kinnitas lapse ema aadressi xxxxxxxxxx. 4. Pärnu Maakohus tegi 22.01.2018.a maksekäsu. Puudutatud isik esitas maksekäsu peale määruskaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu maksekäsu ning saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtusse. Määruskaebuse kohaselt ei ole temale makseettepanekut kätte toimetatud. Ei ole tõendatud, et puudutatud isik elas aadressil xxxxxxxx, ning et ta keeldus dokumente vastu võtmast. Puudutatud isik elab hoopis aadressil wwwwwww. Makseettepaneku kättetoimetamisega tegeles mitte kohtutäitur isiklikult, vaid kohtutäituri kuller. Samuti ei ole avaldaja nõue põhjendatud. Puudutatud isik ei ole sõlminud Ziip OÜ-ga laenulepingut. Laenulepingus sätestatud viivisenõue on seadusevastane, ületades oluliselt seaduses lubatud piiri. Arvestades eeltoodut, tuleb maksekäsk tühistada
Asjas esitatud väidetest ja asjaoludest tulenevalt ei ole kohus veendunud, et makseettepanekut prooviti puudutatud isikule isiklikult tema elukoha aadressil kätte toimetada, kuid puudutatud isik keeldus selle vastuvõtmisest.
lg 1 ls 1 kohaselt võib võlgnik esitada maksekäsu peale määruskaebuse 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul, maksekäsu kättetoimetamisest alates.
lg 2 p 1 järgi võib võlgnik määruskaebuses tugineda sellele, et makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Kohtutäituri Mati Kadaku aktist tuleneb, et makseettepanekut prooviti isiklikult allkirja vastu kätte toimetada, kuid puudutatud isik keeldus selle vastuvõtmisest ning maksettepanek loeti kättetoimetatuks
§-de 325 ja 326 alusel. Akti kohaselt elas puudutatud isik rahvastikuregistri andmete järgi Tallinnas, aadressil nii 2
8. Määruskaebuses väidab puudutatud isik, et menetlusdokumendi kättetoimetamisega tegeles kuller ning mitte kohtutäitur isiklikult. Selline väide ei mõjuta käesoleva asja lahendamist.
lg 4 kohaselt kohtutäituri vahendusel menetlusdokumendi kättetoimetamine ja selle dokumenteerimine toimub
lg-tes 4-7 sätestatud korras.
lg 4 järgi valib kättetoimetamise viisi
lg-s 1 nimetatud isik või asutus käesolevas osas sätestatute hulgast ise, kui kohus ei anna selle kohta juhiseid. Avalikku kättetoimetamist ei või nad korraldada. Eelviidatud sätestest tulenevalt selgitab ringkonnakohus, et
alusel kohtutäituri vahendusel kättetoimetamine ei eelda, et ainult kohtutäitur isiklikult peab menetlusdokumendi kätte toimetama. 9. Ringkonnakohus leiab, et maksekäsu tühistamiseks esineb alus ka
Ringkonnakohus selgitab, et nõue on selgelt põhjendamatu, kui avaldaja esitatud asjaolusid arvestades ei ole nõuet õiguslikult võimalik rahuldada, sh nt kõrvalnõude (viivise) ulatuses. Avaldaja esitas Pärnu Maakohtule avalduse, mille kohaselt oli avaldajal laenulepingust tulenevalt puudutatud isiku vastu 300 euro suurune viivisenõue. Avalduses märkis avaldaja, et viiviseintress oli 0,5% päevas. 0,5%-ne päevaviivis moodustab aastas 182,5% (0,5% × 365 päeva = 182,5% aastas). Arvestades laenulepingust tulenevat aastast intressimäära 48%, on selline viiviseintress ilmselges vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg-ga 1. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 415 lg 1 ls 1 juures tuleb arvestada ka sellega, et kui lepingu pooled on kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja VÕS § 113 lg 1 ls-s 3 sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt RKTKo nr 3-2-1-120-08, p 12). Seega on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (ibid.). Kuna antud juhul oli laenulepingust tulenev aastane intressimäär 48% ja viiviseintress 182,5%, esineb ilmselge vastuolu VÕS § 415 lg-ga 1 ning avaldaja nõue on osaliselt selgelt põhjendamatu. 3
Määruskaebus tuleb rahuldada ning asja jätkata hagimenetluses tulenevalt avaldaja avalduses märgitud vastavast soovist (
Arvestades, et puudutatud isik väitis määruskaebuses, et tema elukoht on wwwwwwww, tuleb asi saata kohtualluvuse sätete järgi hagimenetluse jätkamiseks Harju Maakohtule (
11. Menetluskulude jaotus otsustatakse hagimenetluses lõpplahendis (
Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.