) § 473 kohane avaldus täitedokumendi viivitamata täitmise vältimiseks kohtu poolt määratud tagatise andmise näol. Avaldaja esitas 14.05.2015 täituri 30.04.2015 otsuse peale kaks kaebust: esimese kaebuse esitas avalda Harju Maakohtule (kaebust lahendatakse tsiviilasjas nr 2-15-7324); teise kaebuse esitas avaldaja täiturile. Esimeses kaebuses taotles avaldaja täituri 30.04.2015 otsuse tühistamist. Teises kaebuses taotles 30.04.2015 otsuse tühistamist resolutsiooni p 2 osas. Täitur jättis 08.06.2015 otsusega avaldaja 14.05.2015 kaebuse rahuldamata. Täituri 08.06.2015 otsuse peale esitas avaldaja 29.06.2015 kaebuse Harju Maakohtule (nimetatud kaebust vaadatakse läbi praeguses tsiviilasjas). Avaldaja väitel tingis 14.05.2015 kaebuse esitamise täiturile asjaolu, et täitur andis 30.04.2015 otsuse resolutsiooni p-ga 2 solidaarvõlgnikele omaalgatuslikult õiguse esitada kohtule
kohane avaldus täitedokumendi viivitamata täitmise vältimiseks kohtu poolt määratud tagatise andmise kujul. Sellega tegutses täitur võlgnike huvides. Avaldaja leidis, et täituril puudus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 44 – 46 järgi õigus määrata võlgnikule tähtaeg
sätestatud taotluse esitamiseks ja lükata sellega täitetoiming ehk enampakkumine edasi. Avaldaja esitas 14.05.2015 kaebuse täituri 30.04.2015 otsusele, sest avaldajale oli ebaselge, kas 30.04.2015 otsuse resolutsiooni p 2 osas oli tegemist avaldaja 2
§-st 473. Kohus oleks saanud
ja § 368 või võlaõigusseaduse (VÕS) § 98 alusel võtta seisukoha, kas notari ametialasele deposiitarvele ühishüpoteegist tuleneva kohustuse täitmise tagamise tarbeks hoiustatud hüpoteegisummaga 330 000 eurot on täitedokumendist tulenev nõue rahuldatud või mitte. 3. Võlgnikud leidsid 06.08.2015 seisukohas, et avaldaja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna tsiviilasjas nr 2-15-7324 on avaldaja vaidlustanud sama täituri otsust. Avaldaja ei saavutaks 08.06.2015 täituri otsuse tühistamisega soovitud eesmärki ehk kinnistutute müüki enampakkumise korras. Avaldaja on tsiviilasjas nr 2-15-7324 palunud täituri 30.04.2015 otsuse tühistamist ja täituri kohustamist enampakkumise läbiviimiseks. Kui kohus jätkab käesoleva asja menetlust, siis toimub paralleelselt sisult kahe identse vaidluse lahendamine. Võlgnikud on avaldaja nõude rahuldamiseks vajaliku rahasumma kandnud notari deposiitkontole ja selle väljamaksmine avaldajale on viibinud üksnes avaldajast tulenevatel põhjustel. 3
Maakohus leidis, et formaalselt on avaldaja suhtes tehtud kaks täituri otsust, mida on võimalik eraldi menetleda, kuid sisuliselt vaidlustab avaldaja sama täituri tegevust ja sama otsust kahes erinevas tsiviilasjas. Nii praeguse tsiviilasja kui ka tsiviilasja nr 2-157324 sisuks on täituri ühe ja sama otsuse tühistamine, sest 08.06.2015 otsusega jättis täitur muutmata 30.04.2015 otsuse. Täituri 08.06.2015 otsuse tühistamisel peaks täitur uuesti läbi vaatama nii 08.06.2015 otsuse kui ka 30.04.2015 otsuse. Seega on kohtu menetluses kaks vaidlust samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Sama vaidluse lahendamine paralleelsetes menetlustes tekitab võimaluse vastuoluliste lahendite tekkimiseks ning on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Kuna maakohus jättis kaebuse läbi vaatamata ja lõpetas menetluse, siis jättis maakohus avaldaja 28.03.2019 taotlused läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus
lg 7 kohaselt avaldaja kanda, sest avaldajat esindas vandeadvokaat, kes pidi mõistma, et sisuliselt taotletakse kahe paralleelse menetlusega sama tulemust. Võlgnikele osutatud õigusabi osas leidis maakohus senisele kohtupraktikale tuginedes ja turu keskmise tasuga arvestades, et tunnitasu määr 140 eurot (käibemaksuta) on õigustatud. Võlgnike esindaja osutas õigusabi kokku 13,5 t ulatuses. Maakohus leidis, et nimetatud tundide arv on mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Seega oli võlgnike esindaja põhjendatud menetluskulu kohtu hinnangul 2268 eurot (s.o 140 x 13,5 t x 20 %), mis tuli avaldajalt võlgnike kasuks välja mõista. MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED 5. Maakohtu määruse peale esitatud 30.05.2019 määruskaebuses palub võlgnik maakohtu määruse tühistada ja tagastada tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks, sh avaldaja 28.03.2019 taotluste lahendamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt puudus maakohtul alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tsiviilasjas nr 2-15-7324 käib vaidlus samade menetlusosaliste vahel sama vaidluseseme kohta samal alusel. Täituri 30.04.2015 otsuses sisaldus kaks resolutsiooni puntki. Kaebuse rahuldamata jätmise osas pöördus avaldaja otse kohtusse (tsiviilasi nr 2-15-7324) ja otsuse resolutsiooni teise punkti osas pidi avaldaja TMS § 218 lg 1 kohaselt läbima esmalt kohtueelse menetluse, mille rahuldamata jätmisel esitas avaldaja maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Puudub alus kaebuse läbi vaatamata 4
Isegi kui avaldaja kaebuse läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane, siis ei nõustu avaldaja võlgnike kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitisega.
lg 7 rakendamiseks puudub alus, sest kaebus polnud perspektiivitu ega pahatahtlik. Arvestades hiljutist kohtupraktikat, on õigustatud menetluskulude hüvitis täiteasjades vahemikus 263 – 300 eurot. MENETLUSE EDASINE KÄIK
Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud ekslikult
lg 1 p 4 alusel avaldaja kaebuse läbi vaatamata.
lg 1 p 4 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kolleegiumi hinnangul ei olnud kohtu menetluses kahte sama esemega asja ning puudus alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks maakohtu viidatud alusel. 10. Tsiviilasjas nr 2-15-7324 menetletava kaebusega on avaldaja vaidlustanud täituri 30.04.2015 otsuse, käesolevas asjas menetletava kaebusega aga täituri 08.06.2015 otsuse. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et täituri 30.04.2015 otsuse resolutsiooni p-s 2 sisaldub täituri uus iseseisev otsustus, mille osas pidi avaldaja TMS § 218 lg 1 kohaselt läbima esmalt kohtueelse menetluse. TMS § 218 lg 1 teise lause järgi ei saa täituri otsuse või tegevuse peale enne täiturile kaebust esitamata kohtule kaevata (vt nt Riigikohtu 14.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 14 esimene lõik, 03.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10513, p 18; 11.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 13). Selliselt on 30.04.2015 otsuse resolutsiooni p 2 ilmselt mõistnud ka täitur ise, kuna on 08.06.2015 otsusega sisuliselt lahendanud 14.05.2015 avaldaja poolt 30.04.2015 otsuse resolutsiooni p 2 peale esitatud kaebuse. Kolleegium märgib, et tsiviilasjas nr 2-15-7324 menetletavas kaebuses on avaldaja palunud küll tühistada täituri 30.04.2015 otsuse tervikuna, mitte ainult resolutsiooni p 1 osas, kuid resolutsiooni p 2 puudutavas osas saanuks maakohus nimetatud teises tsiviilasjas
Maakohtu vaidlustatud määrus käesolevas asjas jätab avaldaja ilma TMS § 218 lg-st 1 tulenevast õigusest täituri 08.06.2015 otsust vaidlustada. Seejuures ei ole hetkel teada, kuidas kohus lahendab avaldaja kaebuse tsiviilasjas nr 2-15-
§-st 374 tuleneb, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist.
lg-st 1 lähtudes on võimalik hagita menetluses liita ühe avaldaja poolt esitatud avaldusi (kaebusi). Kolleegiumi hinnangul tuleks maakohtul eelmärgitut arvestades kaaluda käesolevas tsiviilasjas ja asjas nr 2-15-7324 menetletavate avalduste (kaebuste) liitmist. Eelduslikult säästaks asjade liitmine menetlemisele kuluvat aega ja välistaks ohu, et sarnased asjad lahendatakse põhjendamatult erinevalt. 12. Ringkonnakohtu hinnangul on samas kaheldav, kas täituri 08.06.2015 otsus praegusel hetkel enam rikub avaldaja seadusega kaitstud õigusi või huve (
Nagu eelnevalt märgitud, jõustus 06.03.2019 Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-8579, millega kohus rahuldas võlgnike hagi ning kohustas avaldajat andma nõusolek kinnistute kohta kinnistusraamatusse avaldaja kasuks kantud hüpoteegikannete kustutamiseks ning asendas avaldaja vastava tahteavalduse kohtuotsusega. Seetõttu puudub alus arvata, et hetkel veel avaldaja kasuks sisse kantud hüpoteegi arvel oleks võimalik nõuet kinnistute arvel sundtäita. Maakohtul on võimalik anda avaldajale võimalus õigustatud huvi täituri 08.06.2015 otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise osas täiendavalt põhjendada. Juhul kui avaldaja õiguskaitsevajadus on ära langenud, on kohtul võimalik kaaluda kaebuse läbivaatamata jätmist
Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 15.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.