Obsah (6)

§ 116§ 121§ 43§ 249§ 251§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-767 Määruse kuupäev 9. mai 2019 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi J. K kaebus Viru Vangla 18.04.2019.a käskkirja nr 6-3/2671 tühistamise,

) § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel selle riigilõivu tasumisest.

§ 116lg 1 alusel teeb kohus määruse põhjendusi esitamata.

Kaebus 5. Kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule, kui kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja on esitanud vanglale määruse punktis 2.4 nimetatud vaide. Kohus juhtis 25.04.2019.a määruses kaebaja tähelepanu sellele, et vaidest ei ole arusaadav, kas kaebaja taotles vaides distsiplinaarkaristuse määramise kehtetuks tunnistamist või tööle määramise uut otsustamist või mõlemat. Kaebaja ei vastanud kohtu küsimusele, kas ta on esitanud vanglale vaide täienduse, millest tema taotlused on üheselt arusaadavad ja millel on tema allkiri. Vangla teatas kohtule, et kaebajale on määratud tähtaeg vaide taotluse täpsustamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. Eeltoodu tähendab, et kaebaja on kas ühes või mõlemas kaebuse nõudes küll vaide esitanud, aga vaiet ei ole veel lahendatud ja selle lahendamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg ei ole möödunud. Sel juhul ei ole kaebajal veel tekkinud kohtusse pöördumise õigust. Kaebaja esitas kaebuse ennatlikult. 3

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebaja saab pärast kohtueelse menetluse läbimist esitada kaebuse uuesti. Esialgne õiguskaitse (distsiplinaarkaristus) 6. Kohus jätab

§ 249

lg 3 alusel läbi vaatamata kaebaja taotluse peatada 18.04.2019.a käskkirja nr 6-3/267-1 täitmine. Kaebajale määrati selle käskkirjaga distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks. 28.04.2019.a seisuga oli karistus täitmisele pööratud. Sel juhul on karistus praeguseks täielikult kantud. Distsiplinaarkaristuse täitmise peatamine ei ole enam võimalik. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus on ära langenud ja taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Esialgne õiguskaitse (tööle määramine) 7. Kohus lahendab sisuliselt kaebaja taotluse peatada 05.02.2018.a käskkirja nr 6-2/94-1 ehk kaebaja tööle määramise kohta antud käskkirja kehtivus.

§ 249

lg 2 ja 5 alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal.

§ 251

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Kaebaja on esitanud vaide, milles ta taotleb tema tööle määramise osas läbi viidud haldusmenetluse uuendamist. Kohtu hinnangul saab sellises vaidluses pidada vaidlustatavaks haldusaktiks

§ 251

lg 1 p 1 tähenduses ka seda akti, mille andmiseks läbi viidud haldusmenetluse uuendamist kaebaja taotleb. Kaebaja eesmärk on saavutada seda, et vastustaja teeks tema tööle määramise kohta uue otsuse, mis asendab praegust otsust ehk 05.02.2018.a käskkirja nr 6-2/94-1. Kohus peab taotlust peatada selle käskkirja kehtivus lubatavaks. 8.

§ 249

lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja jätkuv töötamine vaidluse ajal tuua kaebaja jaoks kaasa olulisi pöördumatuid tagajärgi. Pikaajalise kohtupraktika põhjal on teada, et vanglas koristajana töötava kinnipeetava tööülesanded on kerged, need on olemuselt sarnased isiku tegevusele oma eluruumide koristamisel. Samuti ei tööta koristaja vanglas igapäevaselt ja täistööajaga, vaid üksikutel päevadel mõne tunni ulatuses. Kaebaja avalduste põhjal anti talle tööle asumise korraldus 07.04.2019 ja järgmine tööpäev oleks olnud 21.04.
2. Arvestades kaebaja välja toodud konkreetseid tervisehäireid (nõrkus, väsimus, peapööritus, vedel roe) ei saa sellise töö jätkuv tegemine vaidluse ajal oluliselt kahjustada kaebaja tervist.
3. Kui küsimuse all on kaebaja tööle määramise haldusmenetluse uuendamine, siis ei saa arvestada võimalikke ajutisi tervisehäireid. Selliste tervisehäirete puhul saab vangla meditsiinitöötaja vabastada kaebaja töölt ka siis, kui kaebaja tööle määramise otsus on kehtiv. Kaebaja esitatud tõendite põhjal on seda näiteks 14.03.2019 ka tehtud (tl 6). Samuti tuleb praeguse asja lahendamisel lähtuda eeldusest, et kaebajale antakse tööle asumise korraldus ja kaebaja selle ka täidab. Olukord, kus kaebaja keeldub tööle asumast ja kaebajale määratakse distsiplinaarkaristus, väljub haldusmenetluse uuendamata jätmise üle peetava 4 vaidluse raamidest. Seega ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks olla oletuslike tulevaste distsiplinaarkaristuste ärahoidmine.
4. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid selle eduväljavaated ei ole suured. Kaebaja tugineb sellele, et tema tervislik seisund on võrreldes tööle määramise ajaga oluliselt muutunud. Samas kirjeldas kaebaja küll oma tervislikku seisundit, kuid ei andnud selget vastust kohtu küsimusele, milles seisneb kaebaja tervise halvenemine võrreldes sellega, milline oli kaebaja tervis tööle määramise ajal. Kaebaja arvab ise oma tervisehäirete põhjuseks kroonilisi haigusi ja nende ravi. Neid haigusi ei avastatud aga pärast kaebaja tööle määramist, need olid menetlusosalistele teada juba kaebaja tööle määramise ajal. Kaebaja tööle määramiseks andis loa arst ja ka kaebaja avaldas tööle määramise menetluses, et tal tervisest tulenevaid takistusi töötamiseks ei ole (tl 32).
5. Kui pöördumatute kahjulike tagajärgede oht ja kaebuse eduväljavaated on väikesed, siis ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud. Seetõttu puudub vajadus kaaluda avalikku huvi ja kaebaja õigusi. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus selgitab kaebajale, et tööle määramise käskkirja kehtivus ei võta temalt võimalust taotleda oma tervise kontrollimist igal korral, kui talle antakse tööle asumise korraldus ja tema tervislik seisund tema hinnangul sel hetkel töötamist ei võimalda.
6. Kuna määrus käsitleb kaebaja tervislikku seisundit, siis asendatakse

§ 175lg 3 alusel määruse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 5