) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt makseõuetu. Võlgnik on oma vara väärtuseks on 253.86 eurot, millest maksude ettemaksed ja tagasinõuded on 53.86 eurot ja varud 200 eurot. Maanteeameti andmete kohaselt ei ole võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette registreeritud ega ole ka varasemalt olnud. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmetel võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ei ole kuulunud. Võlgniku osaühingul on osakapitaliks märgitud 2 500 eurot, kuid 4 2-19-3470 osakapitali sissemakset osaühingusse ei ole tehtud. ÄS § 1401 lg 2 kohaselt vastutab osanik juhul, kui ta ei ole sissemakset täielikult tasunud, osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvelt. Eeltoodust tulenevalt vastutab võlgniku osanik A K võlgniku täitmata kohustuste eest vähemalt 2 500 euro ulatuses. Esialgsetel andmetel on võlgnikul täitmata kohustusi kokku summas 116 126.83 eurot. Võlgniku bilansi kohaselt on seisuga 31.03.2019 võlgniku omakapital -117 093.42 eurot ja aruandeaasta kahjum 36 816.03 eurot. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt
lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on nõue osaniku vastu tasumata osakapitali eest summas 2500 eurot, siis võimaldab see katta pankrotimenetluse kulud, mistõttu võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.
lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt põhjustas võlgniku maksejõuetuse asjaolu, et võlgniku tellijad lõpetasid tellimused. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes leidnud, et võlgniku majandustegevus ei tootnud piisavalt kasumit, et tasuda Maksu- ja Tolliametile riiklikud maksud ning tulenevalt sellest tekkis võlgnikul maksuvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõidetavad tehingud. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Ariola Style osaühingu pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.