Obsah (7)

§ 29§ 23§ 28§ 22§ 108§ 30§ 150

2-19-1937 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2019. a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-19-1937 Tsiviilasi Sarrok OÜ avaldu

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Sarrok OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei suuda Sarrok OÜ rahuldada enda võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 05.02.

1. a seisuga on Sarrok OÜ enda võlausaldajatele võlgu 28 045,51 eurot ning tal puudub vara mille arvelt oma rahalisi kohustusi võlausaldajate ees täita. Avaldaja palub kohtul algatada Sarrok OÜ pankrotimenetlus, nimetada ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja Sarrok OÜ pankrot. 14.2.
2. a. määrusega võttis kohus Sarrok OÜ pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Veli Kraavi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära ajutise halduri ja avaldaja esindaja leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 28 045,51 eurot, vara on ca 1 523,25 euro väärtuses (s.o. sõiduk väärtusega ca 500 eurot ja maapinna tihendamise masin väärtusega ca 1 000 eurot ning kontojääk 23,25 eurot). Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise pankrotimenetluse käigus tuvastatu põhjal ei ole halduril andeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Võlgniku makseraskused on tingitud ehitus- ja remonditeenuste töövõtulepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Maksejõuetuse põhjus on seega muu asjaolu

§ 22tähenduses.

Võlgnik muutus maksejõuetuks 23.12.2018. a, mil lõppesid töövõtulepingud, kust jäid saamata rahalised vahendid alltöövõtjatele ja maksude tasumiseks. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutine haldur vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastanud.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 2

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 846 eurot (lisandub käibemaks 169,20 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasunõue on põhjendatud.

§ 150lg 4 ja Ts

MS § 146 lg 1 p 2 ning TsÜS § 37 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 1 015,20 eurot ajutise halduri Veli Kraavi kasuks.

§ 23lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ts

ÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule K K . /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3