← Eesti

2-17-15170/40

Obsah (13)§ 657§ 654§ 5§ 370§ 442§ 652§ 3§ 173§ 162§ 163§ 174§ 177§ 178

Tsiviilasi nr: 2-17-15170 KOHTUOTSUS Kohus Eesti Vabariigi nimel Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg j

) § 442 lg 8), mis on oluline menetlusõiguse normi rikkumine. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja poolt avaldatu, mille kohaselt on hageja O.Gi elukaaslane, on arvamus või väärtushinnang, mis ei vaja tõendamist ja mida kostja võib kujundada erinevate asjaolude alusel. Hageja leiab, et tegu on faktiväitega, mida kostja peab tõendama. Kostja seda väidet tõendanud ei ole ja seega on väide ebaõige. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, nagu pooled ei vaidleks selle üle, et hageja ja korteriühistu juhatuse liige O. G elavad ühes korteris. Hageja ei ole selle asjaoluga nõustunud. Maakohus on lugenud kostja väited, et hageja ja O. G on elukaaslased põhjendatuks ning tuginenud seejuures Harju Maakohtu

  1. a-l tsiviilasjas nr 2-11-2216 tehtud otsuse p-le
  2. Selles punktis kohus kirjeldas kostja seisukohta. Kohus selles asjas ei ole tuvastanud, et hageja on O. Gi elukaaslane. Hageja hinnangul see otsus seega ei tõenda, et hageja on O. Gi elukaaslane. Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, et hageja ja O. G on kohtuvaidluse korral sama korteromandi mõtteliste osade majandamisel või korteriühistu liikmelisusest tulenevate õiguste kaitsmisel erinevatel seisukohtadel. Samuti on see maakohtu järeldus üllatuslik hageja jaoks, kuna kohus ei ole seda küsimust pooltega arutanud ja selline järeldus ei vasta ka tegelikkusele. Kuna O. G ei ela xxxxxxxxxxxx asuvas korteris ja ei ole ka korteriühistu liige, siis temal ei ole huvi selle korteromandi mõtteliste osa majandamiseks ja korteriühistu liikmelisusest tulenevate õiguste kaitsmises. Maakohus rajas oma seisukoha ainult kostja tõendamata arvamusele, eirates hageja vastuväiteid. Sellega on kohus oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Maakohus ei ole analüüsinud tõendeid, mis on esitatud koos hagiavaldusega (kostja e-kirjad ja juristi A. Smelovi vastused kostjale). Otsuses ei ole põhjendanud, miks kohus neid tõendeid ei arvestanud. Hageja hinnangul on kohus ka sellega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja oli asjas kohustatud tõendama, et isikuandmete avalikustamiseks oli ülekaalukas avalik huvi (mida nõuab IKS § 11 lg 2). Hageja hinnangul ei ole kostja seda tõendanud. Hageja leiab, et ebaõige ja põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja ja korteriühistu kohtuvaidluste kajastamisel eksisteerib avalik huvi saada mh teada seda, et hageja ja korteriühistu juhatuse liiga O. G on elukaaslased, ning et see avalik huvi on üles kaalunud hageja õiguse otsustada, kas artikli lugeja saab teada, kes on hageja elukaaslane või keda saab pidada hageja elukaaslaseks. Tõenditest nähtub, et O. G esindas korteriühistut ainult üks kord ühes kohtuasjas
  3. a-l. Maakohus ei ole põhjendanud, miks seoses O. Gi osalemisega ühes kohtuasjas
  4. a-l peab avaldama hageja isikuandmed vaatamata sellele, et hageja ei ole sellega nõus. Hageja leiab, et maakohtu seiskoht ja otsus on vastuolus Riigikohtu praktikaga, mh Riigikohtu
  5. veebruari 2015 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-
  6. Kostja oli teadlik, et hageja ei ole nõus enda isikuandmetega avaldamisega, kuid eiras seda ja avaldas hageja isikuandmed. Hageja leiab, et kuna tema teatas kostjale, et ei ole nõus oma 8

(15)Tsiviilasi nr: 2-17-15170 isikuandmete avaldamisega, siis kostja pidi sellest arusaama, et hageja hinnangul riivab andmete avaldamine tema õigusi. Hageja hinnangul on ebaõige maakohtu seisukoht, et kohtuvaidluste kajastamine, sh ebatavaliste ja rohkearvuliste vaidluste kajastamine, on õigustatud avalikes huvides. Sellega oli kosja kohtu hinnangul veenvalt põhistanud ülekaaluka avaliku huvi. Hageja leiab, et on ebaõige maakohtu seisukoht, et hageja seostamine kohtuasjadega on lubatud, kuna selleks on olemas ülekaalukas avalik huvi. Avalik huvi ei saa sõltuda kohtulahendite arvust. Hageja leiab, et kostja tegevus on vastuolus ajakirjanduseetika koodeksiga. Kostja rikkus mh koodeksi p 4.
  1. Kostja ei ole pöördunud hageja poole selleks, et teda ära kuulata. Kostja saatis e-kirju ainult jurist A. Smelovile, kus palus teda vastata küsimustele, kuid hageja poole ei ole kostja pöördunud ega selgituste saamiseks hagejaga ühendust võtnud. Ebaõige on maakohtu seisukoht, nagu poleks asjas vaidlust, et hageja ei soovinud ei ümber lükata kostja poolt esitatud faktiväiteid ega avaldanud soovi avaldatava artikli sisu kommenteerimiseks. Kostja on rikkunud ka koodeksi p 4.2, kuna ei kontrollinud informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Hagejale ei ole arusaadav maakohtu seisukoht, et korteriühistu ja hageja vahel toimunud vaidluste kajastamisel ei ole tähtsust asjaoludel, missugustel konkreetsetel motiividel neid vaidlusi on peetud, sest oluliseks on peetud kajastada iseenesest hageja ja korteriühistu kohtuvaidlusi üleüldiselt. Samuti on ebaõige maakohtu seisukoht, nagu oleks pidanud hageja tõendama, et kostja on artiklis avaldanud valeväiteid või valearvamusi. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel. Hageja esitas kohtule seisukoha seoses kostja menetluskulude nimekirjaga, kuid kohus seisukoha täiesti tähelepanuta ning ei põhjendanud hageja vastuväidetega mittenõustumist.
  2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, millega hageja esmane nõue jäeti rahuldamata. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab nõude osaliselt ning kohustab kostjat lõpetama artikli või selle osade avalikustamine Eesti Ekspressi veebilehel kujul, milles on kajastatud hageja isikuandmed, ning keelab avaldada artiklit või selle osasid või refereeritud osasid kujul, kus on märgitud hageja isikuandmed. Eelmärgituga seoses jaotab ringkonnakohus uuesti maakohtu menetluses kantud menetluskulud ning tühistab sellest tulenevalt maakohtu otsuse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

§ 654

lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 8.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 370lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui 9

(15)Tsiviilasi nr: 2-17-15170 esimest nõuet ei rahuldata.

§ 442

lg 8 viienda lause järgi ei pea kohus ühe alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.

  1. Ka praegusel juhul on hageja esitanud mitu alternatiivset nõuet. Esimese alternatiivina (esmase nõudena) on hageja palunud kohustada kostjat eemaldama Eesti Ekspressi veebilehelt artikli või artikli osad, kus on kirjutatud hageja isikuandmed (hageja initsiaalid koos seletava tekstiga), ja keelata kostjal avaldada artiklit tervikuna või artikli osasid või artikli refereeritud osasid, kus on kirjutatud hageja isikuandmed (hageja initsiaalid koos seletava tekstiga) kostja omandis olevates meediavahendites ja kostja veebilehtedel sotsiaalvõrkudes. Nimetatud nõude rahuldamise aluseks said artikli avaldamise ja hagi esitamise ajal olla alates
  2. jaanuarist 2008 kuni
  3. jaanuarini 2019 kehtinud IKS § 11 lg-d 3 ja 4, mis andsid andmesubjektile õiguse nõuda isikuandmete avalikustajalt ja avalikustatud isikukandmete töötlejalt üldjuhul igal ajal isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel või kooskõlas IKS § 11 lg-ga 2 ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi, samuti IKS § 21 lg 2, mis võimaldas mh nõuda isikuandmete avalikustamise või neile juurdepääsu võimaldamise lõpetamist. Samuti annavad alates
  4. jaanuarist 2019 kehtiva isikuandmete kaitse seaduse § 25 lg-d 1–3 andmesubjektile õiguse nõuda isikuandmete parandamist ja kustutamist. Isikuandmete kustutamist on õigus mh nõuda juhul, kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud või andmete töötlemisel ei arvestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Hageja esitatud hoidumisnõude õiguslikuks aluseks on lisaks ka VÕS § 1055 lg
  6. Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et xx.xxxxxxxxx.xxxx ilmus kostja väljaantavas ajalehes Eesti Ekspress, sh kostja veebilehel, vaidlusalune artikkel, milles mh kajastati hageja vaidlusi (sh kohtuvaidlusi) korteriühistuga ning avaldati hageja isikuandmeid, s.o hageja initsiaalid elukohaandmed ning suhted O. Giga (artiklis väidetu kohaselt on hageja O. Gi elukaaslane). Samuti on maakohus tuvastanud, et kostjal puudus hageja nõusolek hageja isikuandmete avaldamiseks. Nimetatud asjaolude üle kolleegiumi hinnangul apellatsioonimenetluses ei vaielda ning ringkonnakohus võtab need apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks (

§ 652lg-d 1 ja 5).

  1. Isikuandmete töötlemise õiguspärasuse üle tuleb kolleegiumi hinnangul otsustada artikli avaldamise ajal kehtinud õiguse alusel. Artikli avaldamise ajal kehtinud IKS § 10 lg 1 järgi oli isikuandmete töötlemine (sh andmete avalikustamine) lubatud üldjuhul üksnes andmesubjekti nõusolekul. IKS § 11 lg 2 järgi võis isikuandmeid ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja meedias avalikustada ka ilma andmesubjekti nõusolekuta, kui selleks oli ülekaalukas avalik huvi ning see oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohtinud sama lõike kohaselt ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi.
  2. Eelmärgitust lähtudes on hageja esmase nõude osas põhjendatud maakohtu seisukoht, et vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kostja poolt hageja kohta avaldatud isikuandmete avalikustamiseks oli ülekaalukas avalik huvi ning kas nende andmete avalikustamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning ega nende andmete 10

(15)Tsiviilasi nr: 2-17-15170 avalikustamisega pole ülemääraselt kahjustatud hageja huve. Juhul kui vastus nendele küsimusele on jaatav, võis kostja andmeid avalikustada ka hageja nõusolekuta.
  1. Maakohtu järelduste kohaselt olid IKS § 11 lg 2 kohaldamise eeldused praegusel juhul täidetud ning kostja võis hageja isikuandmeid avalikustada andmesubjekti nõusolekuta. Kolleegium maakohtuga ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ülalesitatud järeldustele jõudmisel eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ning hinnanud osaliselt ebaõigesti tõendeid. Kolleegium rõhutab, et IKS § 11 lg-s 2 sätestatud erand on rakendatav vaid juhul, kui koos esinevad kõik viidatud sättes nimetatud kolm tingimust: avalikustamiseks on ülekaalukas avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning andmesubjekti ei kahjustata ülemäära (vt nt Riigikohtu
  2. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 14). Riigikohus on IKS § 11 lg 2 eesmärki selgitades märkinud, et sätte kohaldamisel tuleb arvestada ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat väljendusvabaduse ja eraelu tasakaalustamisel (vt Riigikohtu
  3. märtsi 2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p 19–21). Viidatud Riigikohtu lahendis käsitletud EIK lahenditest tulenevalt tuleb väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse (kui võrdsete põhiõiguste vahel) tasakaalu leidmaks hinnata mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja tõelevastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi. Avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse, ning isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu (vt viidatud Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p 23). Kolleegiumi hinnangul tuleb osutatud kohtupraktikaga arvestada ka käesoleva asja lahendamisel. Seonduvalt kostja väitega kohtupidamise avalikkusest on ka oluline märkida, et IKS § 11 lg 1 piiras teiste sama seaduse sätete kohaldamist, kuid ei olnud ise seaduslik alus andmete töötlemiseks ning IKS § 11 lg-st 1 ei tulenenud, et juba avalikustatud isikuandmete uueks töötlemiseks ei pidanuks olema seaduslikku alust. Seega kui isikuandmed on seaduse alusel ilma andmesubjekti nõusolekuta varem mingis vormis avalikustatud (nt andmete avaldamine kohtuasja avalikul arutamisel), siis ei tähenda see, et edaspidi võis neid isikuandmeid piiramatult ja korduvalt avalikustada. Selline võimalus oleks vastuolus andmetöötluse eesmärgikohasuse, minimaalsuse ja kasutuse piiramise põhimõtetega (IKS § 6 p-d 2–4). Kohtuistungil avaldatud andmete uus avaldamine meedias avardab oluliselt teavitatavate isikute ringi ja sellel võivad olla andmesubjekti jaoks olulised tagajärjed (vt Riigikohtu
  4. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 14 ja selles viidatud kohtupraktika).
  5. Kolleegiumi hinnangul hageja isikuandmete avalikustamiseks artiklis praegusel juhul ülekaalukat avalikku huvi ei olnud. Kolleegium möönab, et korteriühistutega seotud vaidlused puudutavad suurt hulka inimesi ning korteriühistute tegevuse kajastamine üldiselt on avalikes huvides. Samuti võib nõustuda kostjaga selles, et hageja ja korteriühistu vahel viimase kümne aasta jooksul toimunud kohtuvaidluste suur arv ei olnud tavapärane. Samas see ringkonnakohtu hinnangul ei õigustanud hageja nõusolekuta tema isikuandmete avaldamist. Hageja isikuandmete avaldamine ei andnud kolleegiumi arvates midagi olulist juurde artikli (tl-d 13–16) teemakäsitlusele. Hageja 11
(15)Tsiviilasi nr: 2-17-15170 väited iseäralikust õiguslikust olukorrast korteriühistu esinduses põhinvad ilmselt eelkõige eeldusel, et hageja ja O. G on elukaaslased. Ringkonnakohus ei jaga kostja ja maakohtu seisukohti, et avalikkusel võiks olla oluline huvi hageja isiku vastu. Hageja ei ole avaliku elu tegelane ning kostja ei ole menetluses seda ka väitnud. Poolte esitatust ei nähtu, et hageja oleks ise teinud midagi enda isiku või tegevuse eksponeerimiseks avalikkuses, mh ei ole selleks hageja korduvad pöördumised kohtu poole. Hageja liikmelisus korteriühistus ja suhted korteriühistuga ei kuulu hageja intiim- või privaatsfääri, kuid on samas ka kaugel avaliku või poliitilise võimu teostamisest. Artikkel ei kajasta ka hageja isikuga seotud päevakajalisi sündmusi. Vastupidi, artiklis käsitleti hageja ja korteriühistu vahel kümne aasta jooksul toimunud vaidlusi, sh aastaid tagasi lõppenud kohtuasju. Lisaks avaldas kostja (esindaja vahendusel) juba enne artikli ilmumist selgelt mittenõustumist enda isikuandmete avaldamisega.
  1. Lisaks on kolleegiumi hinnangul vähemalt kaheldav hageja isikuandmete avalikustamise kooskõla ajakirjanduseetika põhimõtetega. Ajakirjanduseetika põhimõtted tulenevad peamiselt Eesti Ajakirjanike Liidu koostatud Eesti ajakirjanduseetika koodeksist (Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.eall.ee/eetikakoodeks.html) ning selles valdkonnas üldiselt omaks võetud rahvusvahelistest printsiipidest (vt ka viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15914, p 14). Eetikakoodeksi p 3.5 järgi peab toimetus kontrollima informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Oluliste faktide tõesust tuleb kontrollida ka juhul, kui avaldatava või edastatava materjali autor ei ole toimetuse töötaja. Uudismaterjal peab p 4.1 kohaselt põhinema tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil ning p 4.2 järgi peab ajakirjanik konflikti sisaldava materjali puhul ära kuulama kõik osapooled. 15.
  2. Käesolevas asjas esitatud tõendite põhjal ei saa kolleegiumi hinnangul lugeda tõendatuks, et hageja oleks olnud artikli avaldamise ajal O. Gi elukaaslane. Seda ei ole üheselt tuvastanud ka maakohus. Kolleegium ei jaga kostja ja maakohtu arusaama, nagu oleks "elukaaslane" määratlemata mõiste ning mõistlikult kõrvalseisjalt ei saa võtta ära võimalust avaldada arvamust isikute suhtes, keda nemad võivad pidada elukaaslasteks. Kolleegium leiab, et mõistlik kõrvalseisja (lehelugeja) mõistab eesti keele- ja kultuuriruumis elukaaslastena vabaabielu partnereid ning vähemalt vaidlusaluse artikli kontekstis on tegu faktiväitega (st väitega, mille tõesus on kohtumenetluses põhimõtteliselt kontrollitav). Ringkonnakohtu hinnangul ei defineeri mõistlik kõrvalseisja mistahes põhjusel sama eluaset jagavaid inimesi elukaaslastena. Liiatigi ei ole asjas tõendatud ka see, et hageja ja O. G oleks tegutsenud ühistes huvides ja jaganud sama eluaset või nad oleks muul moel majanduslikult või emotsionaalselt seotud. 15.
  3. Samuti ei nähtu tõenditest, et kostja oleks seda asjaolu enne avaldamist vajalikul määral kontrollinud. Kostja hinnangul tõendab asjaolu, et hageja ja O. G on elukaaslased esiteks asjaolu, et O. G on korteriühistu juhatuse liige korteriühistus, mis asub kortermajas, milles ei ole ühtegi temale kuuluvat korterit ning hageja on kinnistusraamatu andmetel Tallinnas aadressil xxxxxxxx asuva kinnisasja omanik (tl-d 73, 74 ja 117–119). Teiseks on kostja järeldanud seda asjaolust, et tsiviilasjas nr 2-112216, milles menetleti üht hageja hagi korteriühistu vastu, esindas korteriühistut mh O. 12
(15)Tsiviilasi nr: 2-17-15170 G ning kostja esindajad on asjas tehtud kohtuotsuses märgitu (tl-d 70–72) kohaselt väitnud, et hageja ja tema elukaaslane O. G ei soovi teha kaasomandi remondiks kulutusi. Ringkonnakohtu hinnangul oli kostja poolt põhjendamatu avaldada
  1. a detsembris tsiviilasjas nr 2-11-2216 tehtud kohtuotsuses kajastatud asjaolude põhjal väiteid hageja ja O.Gi kooselu kohta
  2. a oktoobris. Samuti ei tulenenud artikli avaldamise ajal kehtinud korteriühistuseadusest, et korteriühistu juhatuse liikmeks saaks olla ainult korteriühistu liige või sama kinnisasja korteriomandi omanik (ka
  3. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse regulatsioon ei ole selles osas põhimõtteliselt erinev). Samuti ei ole praktikas tavapäratu, et korteriühistu juhatusse kuulub isikuid väljastpoolt korteriomanike ringi. 15.
  4. Tõenditest ei nähtu ka see, et hagejale oleks pakutud mõistlikku võimalust olla artiklis käsitletud teema ja sündmuste osas ära kuulatud. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on ebaõigesti järeldanud, nagu ei oleks pooltel vaidlust selle üle, et hageja ei soovinud ümber lükata kostja poolt esitatud faktiväiteid ega avaldanud soovi artikli sisu kommenteerimiseks. Maakohtu see järeldus on ka nõuetekohaselt põhjendamata. Kostja ajakirjanik on asja materjalidest nähtuvalt suhelnud artikli avaldamise eelselt küll hagejat kohtumenetlustes esindava A. Smeloviga (tl-d 8, 9, 10, 11 ja 12), aga tõenditest ei nähtu, et ajakirjanik oleks kontakteerunud ka kostja endaga. Ka ajakirjaniku poolt A. Smelovile saadetud kirjades küsimustele vastamiseks antud aeg (kaks tööpäeva) ei pruukinud olla esindaja A. Smelovi töökohustusi arvestades piisav hageja sisuliste kommentaaride edastamiseks.
  5. Kostja väide, et hageja isikuandmeid avaldati üksnes kaudselt, ei oma eelmärgitut arvestades asja lahendamisel määravat tähtust. IKS § 4 lg 1 järgi tuleb lugeda isikuandmeteks mis tahes andmeid tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Hageja kohta artiklis esitatud andmed – initsiaalid, elukohaandmed ja väidetud suhted O. Giga – võimaldavad määraltemata isikute ringil hagejat üheselt tuvastada. Kindlasti on hageja isik artikli põhjal tuvastatav hageja tutvusringkonnale ja korteriühistu liikmetele.
  6. Kokkuvõttes ei olnud IKS § 11 lg 2 eeldused hageja isikuandmete artiklis avaldamiseks täidetud, eelkõige puudus avaldamiseks ülekaalukas avalik huvi. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist (selliste andmekandjate suhtes, mille üle kostjal on kontroll) ning avalikustatud isikuandmete töötlejalt isikuandmete töötlemise lõpetamist. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et hageja isikuandmete töötlemise lõpetamine vastavalt hageja taotlusele ei oleks tehniliselt võimalik või tooks kostjale kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.
  7. Hageja nõue kohustada kostjat eemaldama Eesti Ekspressi veebilehelt kogu artikkel ja keelata artikli tervikuna avaldamine, ei ole kolleegiumi hinnangul siiski põhjendatud. See piiraks põhjendamatult kostja ajakirjanduslikku sõnavabadust ja oleks selgelt ebaproportsionaalne hageja taotletava eesmärgiga. Ringkonnakohus märgib seejuures, et hageja saab

§ 3

lg-st 1 tulenevalt käesolevas asjas menetletava hagiga kaitsta üksnes enda (mitte kolmandate isikute) väidetavalt rikutud subjektiivseid õigusi. 18.1. Ringkonnakohus peab põhjendatuks kohustada kostjat lõpetama artikli või selle osade avalikustamine Eesti Ekspressi veebilehel kujul, milles on kajastatud hageja 13

(15)Tsiviilasi nr: 2-17-15170 isikuandmed, asendades hageja initsiaalid (st ees- ja perekonnanime esitähed) artikli tekstis sellise pseudonüümiga, mis ei võimalda hageja isikut tuvastada, ning eemaldades artiklist andmed hageja suhte kohta O. Giga ja andmed, mille kohaselt on hageja korteri xx omanik. Seonduvalt hageja väidetega lisab kolleegium, et artiklis kirjeldatud kohtuvaidlused artiklis esitatud kujul ei võimalda hageja isiku tuvastamist, kui ülalmärgitud isikuandmed artiklist kõrvaldada. 18.
  1. Kuivõrd kostja on hageja õigusi teadvalt rikkunud, avaldades hageja isikuandmeid tema keelust hoolimata, võib kolleegiumi arvates pidada reaalseks sarnase rikkumise kordumise ohtu. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud keelata kostjal VÕS § 1055 lg 1 alusel avaldada artiklit või selle osasid või refereeritud osasid kujul, kus on märgitud hageja isikuandmed, hagis nimetatud kostja omandis olevates meediavahendites ja kostja veebilehtedel sotsiaalvõrkudes.
  2. Hageja on esitanud veel ka ülalviidatud alternatiivsed nõuded. Kuigi ringkonnakohus rahuldab hageja esmase nõude üksnes osaliselt, ei pea kolleegium siiski vajalikuks hageja teiste nõuete rahuldamist. Ringkonnakohus leiab, et hageja esmase nõude osalise rahuldamisega on hageja õiguste rikkumine kõrvaldatud. Hageja alternatiivne nõue I on osaliselt hõlmatud hageja esmase nõudega ning alternatiivse nõude rahuldamine piiraks kostja tegevust põhjendamatult. Hageja alternatiivne nõue II on sisuliselt suunatud artiklis hageja kohta avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamisele (VÕS § 1047 lg 4). Samas puudutab see nõue üksnes ajalehe veebiversiooni (mitte paberkandjal avaldatud lehte). Kuivõrd käesoleva otsusega kohustatakse kostjat ajalehe veebiversioonis hageja isikuandmete avalikustamine lõpetama, puudub vajadus kohustada kostjat veel ka veebiversioonis avaldatud ebaõigeid andmeid ümber lükkama. Alternatiivse nõude II rahuldamine ei annaks hagejale tema õiguste kaitsmise seisukohalt midagi lisaks.
  3. Kolleegium märgib, et hageja hinnangul on artiklis avaldatud tema kohta ka ebakohaseid väärtushinnanguid (VÕS § 1046 lg 1). Need hageja väited ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, sest väidetavalt ebakohaste hinnangutega seoses ei ole hageja nõudeid esitanud (

§ 5lg 1).

  1. Vastusena apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele lisab kolleegium, et maakohus on asja lahendamisel IKS § 11 lg-st 2 lähtudes põhimõtteliselt õigesti kaalunud hageja põhiõigust eraelu puutumatusele (PS § 26) ja kostja õigust sõnavabadusele (PS § 45). IKS § 11 lg 2 eesmärk ongi tasakaalu loomine andmesubjekti põhiõiguste ja sõnavabaduse vahel. Seega ei nõustu kolleegium hageja väitega, nagu ei oleks maakohus arvestanud hageja õigusega eraelu puutumatusele. Juhul kui hageja leiab, et andmesubjekti isikuandmeid võib avalikustada ainult tema nõusolekul, siis selline seisukoht ei ole õige. 21.
  2. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust (vt ka otsuse põhjenduste p-d 22 ja 23), ei pea kolleegium vajalikuks vastata menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist puudutavatele apellatsioonkaebuse väidetele. 21.
  3. Apellatsioonkaebuse muudele väidetele ei pea kohus vajalikuks vastata menetlusökonoomia kaalutlustel. 14

(15)Tsiviilasi nr: 2-17-15170 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 22. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus on jätnud menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna ringkonnakohus hagi osaliselt rahuldab, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust ning tühistada otsus maakohtu otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. 23. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, sh rahuldab esmase nõude osaliselt ja jätab rahuldamata alternatiivsed nõuded, peab kolleegium põhjendatuks jätta poolte menetluskulud mõlemas kohtuastmes

§ 163

lg 1 alusel poolte endi kanda, v.a hageja poolt hagilt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivud, mis tuleb jätta 50% ulatuses kostja kanda ning 50% ulatuses hageja enda kanda. 24.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 24.

  1. Ülalesitatud menetluskulude jaotust arvestades, tuleb määrata hageja kantud hüvitatavate menetluskulude suuruseks pool hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivudest. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduselt tasunud riigilõivu 300 eurot (tl 19) ja apellatsioonkaebuselt samuti 300 eurot (tl 147) ning 50% nimetatud summadest on 300 eurot. Eelmärgitust lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 300 eurot. 24.
  2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 25.

§ 178

lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.