Tühistada PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupi 14.03.2019.a. üldmenetluseotsus väärteoasjas nr 2317,19,000678 põhikaristuse osas ja teha selles osas uus otsus. Mõista Juri Semenovitš süüdi LS § 224 lg 2 järgi ning karistada rahatrahviga 225 trahviühikut s.o. 900 eurot. 1 KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Juri Semenovitšil tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste makstena summas 75 eurot Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis või nr EE701700017001577198 Luminor pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220195024952 ning selgitus „Juri Semenovitš, väärteoasi 4-19-1983, rahatrahv“. Muus osas jätta PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupi 14.03.2019.a. üldmenetluseotsus väärteoasjas nr 2317,19,000678 muutmata. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast. Vastavalt LS § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutama Maanteeameti liiklusregistri büroole. Kohtuotsus pööratakse täitmisele päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas
lg 2 alusel arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuistung Kaebuse esitaja jäi kohtus esitatud kaebuse juurde ning esitas kohtule tõendi, et ta on Töötukassas arvel töötuna. Selgitas, et 16.02.2019.a. läks perekondlikel põhjustel endast välja ning sõitis tuttava juurde, kus tarbis paar pudelit õlut. 3 tunni möödudes mõõtis alkoholijoovet alkomeetriga, mille näit näitas nulli ning ta istus rooli. Paldiski maanteel oli teeremont ning ta ei pannud tähele, et sõidukiirus oli seal 50 km/h. politsei peatas ta ja tal tuvastati ka alkoholijoove. 27.02.2019.a. samuti tarvitas alkoholi, samuti puhus alkomeetrisse, mille näit näitas nulli ja istus rooli. Mingit tahtlust tal ei olnud purjus peaga rooli istuda. Momendil on ta töötu. Kuivõrd paljud töökohad on linnast väljas, siis palub, et tal juhtimisõigust ära ei võetaks, et saaks asuda tööle ning tasuda rahatrahve ja muid kohustusi. Oma süüd ta tunnistab. Viimati karistati teda joobes juhtimise eest rahatrahviga 900 eurot ja 6 kuuks juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Leiab, et kaebaja on pannud toime enam ohtlikud rikkumised tahtlikult. Enne õigusrikkumiste toime panemist tarvitas ta alkohoolseid jooke, teades, et teda on varem samalaadse teo eest karistatud. Kaebaja pani pärast esimese rikkumise toimepanemist 10 päeva pärast toime uue samalaadse rikkumise. Kaebaja teadis, et esimesel korral tema enda alkomeeter eksitas teda ning ikka usaldas alkomeetri näitu. Kaebajale määratud karistus kahe järjestiku õigusrikkumise toimepanemise eest on loogiline tagajärg. Kaebaja räägib korduvalt, kui raske saab tal olema, kui kohus peatab juhtimisõiguse. Kaebaja kordagi ei selgita, et ta oleks aru saanud kui ohtlikud need rikkumised tegelikult olid ja millised oleks olnud teo tagajärjed. Tänapäeval on ühistransport Eesti Vabariigis olemas, saab otsida tööd ja tööl käia ühistranspordiga. Asjaolud millele kaebaja viitab, ei kergenda tema 3 olukorda ja ei saa olla lisakaristuse tühistamise aluseks. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteos asjas tehtud otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohus avaldas väärteotoimiku materjalidest: väärteoasjas nr AB1519686 kiirusmõõturi kasutamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koos väljatrükiga, indikaatorvahendi kasutamise protokolli. Väärteoasjas nr AB 1542692 juhtimiselt kõrvaldamise otsus, sõiduki teisaldamise akti, tõendusliku alkomeetri väljatrüki. Kohtuotsuse põhjendused Kohus kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku selgitused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokollide ja vaidlustatud otsuse kohaselt liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ja § 227 lg 2 sätestatud süütegude toimepanemist. Liiklusseaduse § 69 lõige 3 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Vastavalt liiklusseaduse § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Liiklusseaduse § 50 lg 1 kohaselt peab juht järgima liiklusseaduse §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Vastavalt liiklusseaduse § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Vaidlust ei ole selles, et Juri Semenovitš 16.02.2019.a. kella 22:04 ajal Harjumaal Paldiski mnt 133 suunaga Tuuleveski tn poole juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,32 mg ning kiirusega 81+/-3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 28 km/h. Samuti Juri Semenovitš 27.02.2019..a kella 23:18 ajal Harjumaal Rannamäe teel suunaga Pikk tänava poole juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg. Juri Semenovitš ei eita toimepandut, tema poolt toime pandud väärteod on mh tõendatud: kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt 16.02.2019.a. kell 22:04 mõõdeti Juri Semenovitši sõiduki xxxx reg.nr xxxx kiiruseks Tallinna linnas Paldiski maantee 133 juures 81 4 km/h +/- 3 km/h, lõpliku tulemusega 78 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Juri Semenovitšile näidati tabloole fikseeritud näitu, millega ta on nõus olnud ja allkirjastanud omakäeliselt antud protokolli; 16.02.2019.a. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri xxxx J J otsustas 16.02.2019.a. kõrvaldada Juri Semenovitši sõiduki xxxx reg.nr xxxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Juri Semenovitš on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval ning kinnitanud seda enda allkirjaga; 16.02.2019.a. tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 16.02.2019.a. kell 22:23 – 22:27 Juri Semenovitšil alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga taatlustunnistus nr TTRC-18-00154, mille lõplik lugem oli 0,37 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,32 mg/l; 16.02.2019.a. indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt mõõdeti Juri Semenovitšil 16.02.2019.a. kell 22:07 alkoholijoove 0,42 mg/l kohta. Samuti 27.02.2019.a. kell 23:18 kõrvaldati Juri Semenovitš sõiduki xxxx reg.nr xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis; sõiduki hoiukohta teisaldamise akti kohaselt 27.02.2019.a. kell 23:26 teisaldati Juri Semenovitši sõiduk xxxx reg.nr xxxx Rahumäe tee 6, Tallinn parklasse aadressilt Rannamäe tee–Pikk tänava ja Suurtüki tänava vahel; tõendusliku alkomeetri väljatrükkiga, millest nähtuvalt mõõdeti 27.02.2019.a. kell 23:29-23:33 Juri Semenovitšil alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga taatlustunnistus nr TTRC-18-00132, mille lõplik lugem oli 0,39 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,34 mg/l. Seega on üheselt tõendamist leidnud, et Juri Semenovitš 16.02.2019.a. juhtis mootorsõidukit olles joobeseisundis ja ületas lubatud suuremat sõidukiirust, millega pani toime LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Samuti Juri Semenovitš juhtis 27.02.2019.a. mootorsõidukit alkoholijoobes, millega pani toime Ls § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. LS § 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Joobeseisund on terviseseisund, mille esinemisel ei tohi sõidukit juhtida. Juri Semenovitš selgitas, et ta oli tarbinud mõlemal korral enne rooli istumist paar pudelit õlut. Menetlusalune isik väitis, et ta kontrollis alkomeetriga joovet, mis näitas nulli ning tundis ennast hästi ja oli adekvaatne ning arvas, et võib istuda rool. Kohtu hinnangul on Juri Semenovitš oma tegevusega täitnud LS § 224 lg 2 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, sest kõnealust väärtegu saab toime panna vaid tahtlikult, tarvitades alkoholi viis kaebaja end teadlikult sellisesse terviseseisundisse, mis on mootorsõidukijuhile keelatud. Kohtu hinnangul on Juri Semenovitš teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. Samuti pani Juri Semenovitš LS § 15 lg 1 p –s 2 kirjeldatud teo toime tahtlikult. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul pidi kiiruse ületamine olema Juri Semenovitšile tajutav, arvestades tema poolt juhitud sõidukiirust, mis oli antud teelõigul lubatud suurimast sõidukiirusest suurem 28 km/h võrra. Juri Semenovitš pidi teadma, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, sest ta asus asulasisesel teel (Paldiski maanteel), kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, kuid ta ületas sellest hoolimata kiirust. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Juri Semenovitši poolt toime pandud väärteod on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 5 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 56, § 63 lg 1 alusel LS 224 lg 2 järgi rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o. 900,00 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 kuuks. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Antud juhul võib kaebaja süüd hinnata suureks, kuivõrd ta on toime pannud ühe teoga mitu erinevat kvalifitseeritud tunnust. Samuti pani isik kahel erineval päeval samalaadsed süüteod lühikese ajavahemiku jooksul. Kohtuvälise menetluse jooksul on tuvastatud karistust kergendava asjaoluna kahetsus, millega on karistuse määramisel ka kohtuväline menetleja arvestanud, karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt omab Juri Semenovitš kehtivat karistust LS § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ja teda on karistatud rahatrahviga, mis on isikul tasutud 21.03.2018.a. Määratud karistus ei ole mõjutanud isikut liikluses seaduskuulekalt käituma ning ta jätkab uute õigusrikkumiste toimepanemist. Selline käitumine näitab kaebuse esitaja ilmset üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja reeglitesse ning hoolimatut suhtumist oma teosse teo toimepanemise ajal. Osalemine liikluses tähendab ka vastutuse võtmist. Kohus on seisukohal, et määratud rahatrahv on kooskõlas kehtiva karistuspraktikaga Juri Semenovitš on oma kaebuses märkinud ja kinnitas ka kohtuistungil, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik uue töö leidmiseks. Juhtimisõiguse omandamise eelduseks on asjaolu, et juhtimisõiguse saab isik, kes tunneb liiklusseaduses kehtestatud reegleid ja nõudeid, seega ning tuginedes varasemale elukogemusele peaks kaebaja ka teadma seda, et liiklusrikkumiste eest võidakse teda karistada rahatrahviga või juhtimisõiguse äravõtmisega, mis võib halvendada kaebaja majanduslikku olukorda. Kaebajale ei tulnud ootamatult tema töö iseloom ja asjaolu, et uue töö leidmisel vajab mootorsõiduki juhtimisõigust. Asjaolu, et ühistranspordiga ei ole võimalik tööle jõuda või on kaebajale ebamugav, ei ole kohtu arvates kuidagi süüd vähendav või karistust kergendav või veel vähem lisakaristuse kohaldamist välistav asjaolu. Kohus leiab, et iga isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud elulaad. Kohus on seisukohal, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitstavaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine kaebajal vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et liiklusnõuete rikkumine, sh lubatud alkoholipiirmäära ja sõidukiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Seega leiab kohus, et puuduvad mistahes alused kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse tühistamiseks või kergendamiseks. 6 Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
p 2 kohus rahuldab kaebuse osaliselt ja tühistab PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 14.03.2019.a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2317,19,000678 karistuse osas ning teeb selles osas uue otsuse ja nimelt mõistab Juri Semenovitši süüdi Liiklusseaduse LS § 224 lg 2 järgi ja karistuseks rahatrahvi 225 trahviühiku ulatuses, s.o. 900,00 eurot. Kuivõrd kaebuse esitaja majanduslik seis ei ole hea, siis kohus täpsustab otsuse täitmise korda ning määrab KarS 66 lg 2 alusel kaebajale mõistetud rahatrahvi tasumist ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiselt 75 eurot Rahandusministeeriumi arvele nr EE932200221023778606, SEB pank EE891010220034796011 või Luminor Bank EE701700017001577198. Maksekorralduse tuleb märkida viitenumber 10220195024952 ning selgitus „Juri Semenovitš, väärteoasi 4-19-1983, rahatrahv. Muus osas jätta PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupi 14.03.2019.a. üldmenetluseotsus väärteoasjas nr 2317,19,000678 muutmata. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast. Vastavalt LS § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutama Maanteeameti liiklusregistri büroole. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.