4-19-3190/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.06.

1. a Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-19-3190 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kaebuse esitaja Illar Ring, isikukood 36904135248; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx; töökoht: puudub Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Illar Ringi taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 25.03.2019.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr
2. Jätta Illar Ringi kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 25.03.2019.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 410119003884 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Illar Ring esitas 06.06.2019.a kell 18:46 e-posti teel, kaitsja Indrek Sirk kaudu Harju Maakohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 25.03.2019.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 410119003884 Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat ühistranspordiseaduse § 88 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Kaebuse kohaselt tegi Illar Ring 29.05.2019 päringu karistusregistrisse ning avastas, et tema nimele on vormistatud 25.03.2019 otsus väärteoasjas nr
3. Selgitab, et 05.03.2019 kohtus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametnikega väärteoasjas märgitud aadressil xxxTallinn. Munitsipaalpolitseinikud süüdistasid Illar Ringi taksoveo nõuete rikkumises, kuid Illar Ring vaidles neile vastu. Kuna ametnikud jäid endale kindlaks ning soovisid koostada kiirmenetluse otsuse, siis nõustus Illar Ring kiirmenetlusega, teadmisega, et saab selle vajadusel hiljem vaidlustada. Koostati kiirmenetluse otsus ning Illar Ring avaldas, et kavatseb otsuse kohtus vaidlustada. Vaidlus kohapeal lõppes sellega, et kiirmenetluse otsust ei antud menetlusalusele isikule kätte ning tal lubati lahkuda. Toimikus olev väärteoprotokoll on koostatud peale Illar Ringi lahkumist ning sisaldab ebaõiget teavet. Väärteoprotokollis tehtud märge, et isik ei soovi otsust e-posti aadressile on tehtud eesmärgiga, et menetlusalune isik ei saaks otsust kätte. Kohtumääruse põhjendused VTMS § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevast 06.03.2019.a koostatud väärteoprotokollist 004053, on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 06.04.2019.a. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja keeldunud protokolli allkirjastamast. Väärteoprotokollis on ära toodud kaebuse esitaja e-posti aadress ja telefoninumber ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number. Järelikult oli isik menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebuse esitaja suhtes on ka varasemalt läbi viidud väärteomenetlusi, seega on menetlusalune isik keskmisest inimesest paremini kursis väärteomenetluse protseduuridega. Samuti on ta allkirjastanud mittenõustumise kiirmenetlusega omakäeliselt. Ei ole eluliselt usutav, et ametnikud asuvad varjama menetlusaluse isiku eest otsuse kuupäeva ning vormistavad väärteoprotokolle salaja. Ka ei kõla usutavalt kaebaja selgitus, et teadis enda suhtes algatatud menetlusest 06.03.2019.a, mida soovis kohtus vaidlustada, kuid ei astunud ennem 29.05.2019.a ühtegi sammu teada saamaks menetluse edasisest käigust. VTMS § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Kooskõlas VTMS § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et Illar Ring pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seejuures ei oma kaebetähtaja kulgemise seisukohalt tähendust, kas kaebaja läheb otsusele järele või mitte. Seega, teades tema suhtes alustatud väärteomenetlusest, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kaebuse on Illar Ring esitanud Harju Maakohtule 06.06.2019.a kell 18:46, seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise viimaseks tähtpäevaks oli 21.04.2019.a. Kohtuinfosüsteemis nähtuvalt on kaebuse esitajale e-toimiku vahendusel otsus nähtavaks ja kätte toimetatavaks tehtud 03.05.2019.a, kuid ka sealt ei ole menetlusalune isik otsust vastu võtnud. Seega on sisutühi väide, et ametnikud püüdsid varjata menetlusaluse isiku eest tema suhtes algatatud väärteomenetlust. 2 Vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). Illar Ringil niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu. Kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole käsitatav kaebaja väide, et ta sai alles 29.05.2019.a. tehes päringu karistusregistrisse teada tema suhtes tehtud karistamisotsusest, samas kui kaebaja ise seonduvalt oma ükskõikse suhtumisega ei astunud samme, et saada otsus varem kätte. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et Illar Ring ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 3