KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 7. mai 2019, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-19444 Tsiviilasi Aktsiaselts

§ 326

lg 1 lubab kohtul menetlusdokumendi kätte toimetada dokumendi panemisega elukoha juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise.

§ 326

lg 2 alusel on selline kätte toimetamine lubatus üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda eluvõi äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seaduse § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. Politsei on proovinud Margit Paasile anda kohtumaterjale üle xxx. veebruaril 2019 kell 13.45 ja

1. veebruaril 2019 kell 8.
2. Korteri omanikult on saadud teada, et korterit üürib Margit Paas kuid ka korteri omanikul ei õnnestunud saada Margit Paasiga kontakti. Menetlusdokumente on püütud kostjale edastada
3. veebruar 2019 tähitud kirjaga aadressile xxx. Kättetoimetamine sellel aadressil ei õnnestunud, sest kostja elab xxx Peale esimest väljastuskatset hoiustati dokumente postiasutuses 7 2

§ 326lg 1 ja 2 alusel postkasti.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 15 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 7. aprillil 2019). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro ja hagimenetluses õigusabikulude 420 eurot väljamõistmiseks. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud

1. mai
2. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Hagihind on käesolevas asjas 362 eurot 48 senti. Menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, peaks jääma tsiviilasja hinna piiresse ning määrab hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 360 eurot. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 460 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 360 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. 3

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 4