← Eesti

4-19-2946/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. juuli 2019 4-19-2946 Juhan Sarv Viktoria Dementeva (sündinud 25.12.1969) suhtes koostatud väärteoprotokolli vaidlustamine Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. juuni ja
  3. juuli
  4. a määrused Viktoria Dementeva kaitsja Denis Stepanov ja Vjatšeslav Jakovlev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Jätta Viru Maakohtu
  6. juuni
  7. a määrus muutmata ja Viktoria Dementeva kaitsja määruskaebus rahuldamata.
  8. Tühistada Viru Maakohtu
  9. juuli
  10. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta Vjatšeslav Jakovlevi määruskaebus Viru Maakohtu
  11. juuni
  12. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur koostas
  14. mail 2019 Viktoria Dementeva suhtes väärteoprotokolli, mille kohaselt rikkus menetlusalune isik Sillamäe linnas koerte ja kasside pidamise eeskirja, pannes toime kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  16. mail 2019 esitas V. Dementeva kaitsja Denis Stepanov Viru Maakohtule kaebuse väärteoprotokolli peale, taotledes väärteoprotokolli tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.
  17. Viru Maakohtu
  18. juuni
  19. a määrusega jäeti kaitsja kaebus läbi vaatamata, kuna väärteoprotokolli peale esitatud kaebuse lahendamine ei ole kohtu pädevuses.
  20. Eelmises punktis viidatud maakohtu määruse peale esitas
  21. juunil 2019 määruskaebuse Vjatšeslav Jakovlev, kes avaldas, et ta ei ole kohtumäärusega nõus ja palus väärteoasja annulleerida. V. Dementevat ei saa karistada, kuna ta ei ole koera omanik. Koer kuulub V. Jakovlevile.
  22. Viru Maakohtu
  23. juuni
  24. a määrusega jäeti V. Jakovlevi kaebus käiguta ja talle anti 7-päevane tähtaeg kaebuses puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et kaebus ei vasta VTMS §-st 192 tulenevatele nõuetele, sellele ei ole lisatud eestikeelset tõlget ja lisaks ei nähtu kaebusest, kuidas rikub vaidlustatav määrus A. Jakovlevi kui menetlusvälise isiku õigusi.
  25. Viru Maakohtu
  26. juuli
  27. a määrusega jäeti V. Jakovlevi määruskaebus sama kohtu
  28. juuni
  29. a määruse peale läbi vaatamata, kuna kaebuse esitaja ei kõrvaldanud kohtu
  30. juuni
  31. a määruses osutatud puudusi.
  32. Viru Maakohtu
  33. juuni
  34. a määruse peale esitas
  35. juunil 2019 kaebuse ka V. Dementeva kaitsja D. Stepanov, kes palus selle määruse tühistada, tema kaebus väärteoprotokolli peale läbi vaadata, tühistada väärteoprotokoll ja lõpetada väärteomenetlus. Kaebuses märgiti, et väärteoprotokoll on koostatud vigaselt. Samuti ei ole V. Dementeva väärteo põhjuseks oleva koera omanik ega saa seega koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest vastutada. Koera poolt kannatanule väidetavalt tekitatud vigastused on tõendamata. Kannatanu tungis eravaldusse. Osa tunnistajaid on jäetud üle kuulamata. Kohtuväline menetleja on alusetult lähtunud vaid kannatanu ja teda toetavate tunnistajate ütlustest.
  37. juulil 2019 edastas Viru Maakohus V. Dementeva (kaitsja) määruskaebuse maakohtu
  38. juuni
  39. a määruse peale Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  40. Maakohus jättis V. Dementeva kaitsja kaebuse väärteoprotokolli peale õigustatult läbi vaatamata, kuna väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg 1 kohaselt saab maakohtus toimuvas kaebemenetluses vaidlustada kohtuvälise menetleja otsust, mitte väärteoprotokolli. Ka VTMS §-st 132 nähtub, et kohtu pädevuses on üksnes kohtuvälise menetleja otsuse, mitte aga väärteoprotokolli tühistamine. Kohtuasja materjalidest ei ilmne, kas
  41. mai
  42. a väärteoprotokolli alusel on üldse kohtuvälise menetleja otsus tehtud. Igal juhul ei ole menetlusalune isik ega kaitsja sellisele otsusele viidanud ega seda vaidlustanud.
  43. Kaitsja
  44. mai
  45. a kaebust ei saa tõlgendada ka VTMS §-s 78 nimetatud kaebusena kohtuvälise menetleja tegevuse peale, kuna kaebuse sisust nähtuvalt vaidlustatakse selles V. Dementeva süüküsimust ja taotletakse väärteomenetluse lõpetamist, mida saab kohus teha üksnes kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust lahendades väärteomenetluse seadustiku
  46. peatükis ette nähtud korras. VTMS § 76 jj ei reguleeri väärteoasja sisulist lahendamist ja selles menetluskorras pole võimalik taotleda väärteomenetluse lõpetamist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  47. novembri
  48. a määrus asjas nr 3-1-1-81-13). Pealegi ei nähtu praeguse väärteoasja materjalidest, et kaebuse esitaja oleks läbinud VTMS § 76 järgi kohustusliku kohtueelse kaebemenetluse kohtuvälise menetleja juhi juures.
  49. Kuna andmeid kohtuvälise menetleja otsuse kohta pole kohtule esitatud ja ühtegi kohtuvälise menetleja otsust ei ole vaidlustatud, leidis maakohus põhjendatult, et ta ei saa hakata sisuliselt lahendama küsimust, kas V. Dementeva on talle väärteoprotokollis ette heidetud rikkumise toime pannud või mitte. Seega jättis maakohus kaitsja kaebuse V. Dementeva suhtes koostatud väärteoprotokolli peale
  50. juuni
  51. a määrusega õigesti 2

(3)läbi vaatamata. Kaitsja kaebus maakohtu
  1. juuni
  2. a määruse peale jääb edutuks, kuna selles pole ühtki argumenti, mis seaks kahtluse alla maakohtu otsustuse õigsuse. Määruskaebuse esitaja pole maakohtu põhjendustele tähelepanu pööranud.
  3. Mis puudutab V. Jakovlevi määruskaebuse lahendamist, siis eksis maakohus VTMS § 195 lg 3 nõuete vastu, kui ta jättis selle kaebuse ise läbi vaatamata. Viidatud säte näeb ette, et kui vaidlustatud kohtu määruse teinud kohtukoosseis peab määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtu määruse ja määruskaebuse viivitamata vastavalt kohtualluvusele. Ringkonnakohus märgib, et VTMS § 195 lg-test 2 ja 3 tulenevalt saab vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus teha määruskaebuse kohta kohtumääruse üksnes juhul, kui ta leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada, s.o kui ta peab määruskaebust lubatavaks ja põhjendatuks. Peaks aga kohus leidma, et määruskaebus – olgu siis selle lubamatuse või põhjendamatuse tõttu – kohtumääruse tühistamiseks alust ei anna, tuleb kohtul määruskaebus edastada kõrgema astme kohtule. Märgitu kehtib ka juhul, kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus leiab, et määruskaebuse on esitanud isik, kellel ei ole määruskaebeõigust. Edastades määruskaebuse kõrgema astme kohtule, väljendab vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus VTMS § 195 lg-st 3 lähtuvalt oma seisukohta, et ta ei pea määruskaebust lubatavaks. Tehes ise määruse määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohta, ületab vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus seadusega antud pädevuse piire ja asub sisuliselt kõrgema astme kohtu rolli (vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. mai
  5. a määrus asjas nr 3-1-1-44-10, p 12). Seetõttu tuleb Viru Maakohtu
  6. juuli
  7. a määrus V. Jakovlevi määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohta tühistada.
  8. Ringkonnakohus teeb V. Jakovlevi määruskaebuse kohta ise uue määruse, jättes selle määruskaebuse läbi vaatamata. Nimelt leidis maakohus sisuliselt õigesti, et Viru Maakohtu
  9. juuni
  10. a määrus ei riiva V. Jakovlevi kui menetlusvälise isiku õigusi ega seaduslikke huve, mistõttu pole tal VTMS § 190 kohaselt ka määruskaebeõigust. VTMS § 194 lg 3 ja § 141 lg 1 p 3 ja § 142 lg 2 p 2 järgi tuleb määruskaebeõiguseta isiku esitatud määruskaebus jätta läbi vaatamata.
  11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-dest 1 ning 4, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  12. juuni
  13. a määruse muutmata ja V. Demeteva kaitsja määruskaebuse rahuldamata. Samas tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  14. juuli
  15. a pädevust ületades tehtud määruse V. Jakovlevi kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ja jätab ise V. Jakovlevi määruskaebuse läbi vaatamata. Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.