4-19-2497/36

4-19-2497 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-2497 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Andres Parmas ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Väärteoasi Sander Lehise väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. juuni 2019 otsus Kohtuistungi toimumise aeg
3. juuli 2019 Apellant menetlusalune isik Sander Lehis (ik 38304250301), elukoht xxx; FIE) Kohtuistungile ilmunud isikud menetlusalune isik Sander Lehis, kohtuvälise menetleja esindaja vanemväärteomenetleja Roman Rubinov RESOLUTSIOON
4. Rahuldada Sander Lehise apellatsioon ning tühistada Harju Maakohtu
5. juuni 2019 otsus osas, millega kohustati Sander Lehist talle mõistetud aresti tervikuna järjest ära kandma.
6. Tühistatud osas teha uus otsus ning määrata Sander Lehisele mõistetud 20-päevane arest kandmisele ositi. Korraga tuleb Sander Lehisel ära kanda vähemalt kaks päeva aresti. Arest tuleb ära kanda hiljemalt
7. novembriks
8. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 4-19-2497 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Harju Maakohtu
10. juuni 2019 otsusega tunnistati Sander Lehis süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ning teda karistati 20-päevase arestiga. Karistuse kandmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kinnipidamisekeskusesse kohustati S. Lehist ilmuma hiljemalt
11. juulil
12. Otsuse kohaselt pani S. Lehis toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid süütegusid ehk kelmusi. Nimelt pakkus S. Lehis varalise kasu saamise eesmärgil kolmel korral müügiportaalis www.okidoki.ee erinevate kasutajakontode alt müügiks talle tegelikult mitte kuuluvaid mobiiltelefone. Pärast ostjalt ettemaksu saamist jättis S. Lehis kauba väljastamata ja ette makstud raha tagasi kandmata. Selliselt lõi S. Lehis tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, viies kahju kannatanud isikud eksitusse, et omab või soovib müüa müügikuulutuses pakutud mobiiltelefone. Tegelikult müügikuulutuses pakutud mobiiltelefone S. Lehisel ei olnud, ta võttis nende eest vaid ettemakse ega kavatsenudki telefoni ostjateni toimetada. Kirjeldatud tegevuse tõttu said telefone osta soovinud isikud kahju, kandes müügikuulutustes pakutud mobiiltelefoni eest S. Lehise pangakontole ettemaksu. Kelmuse toimepanemise tulemusena tekitas S. Lehis varalist kahju kokku 200 eurot. Kuivõrd asjade väärtus jäi alla kuriteokoosseisu piirmäära, kvalifitseeriti teod KarS § 218 lg 1 järgi. Maakohtu istungist S. Lehis osa ei võtnud, olles kinnitanud kohtule, et on nõus väärteoasja arutamisega tema osavõtuta. Samuti teatas ta e-posti teel, et on nõus tegema üldkasulikku tööd. Kohtuväline menetleja taotles S. Lehisele karistuseks 15-päevast aresti. Menetleja hinnangul tuli arvestada, et menetlusalune isik on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. S. Lehisele on küll mõistetud mitmeid rahalisi karistusi ja talle mõistetud vangistus on asendatud üldkasuliku tööga, kuid need karistused ei ole talle mõju avaldanud. Kohus leidis, et kohtuvälise menetleja ettepanek S. Lehise karistamiseks arestiga on süüdlase isikut, toimepandud väärtegusid ja isiku süüd arvesse võttes põhjendatud. Kohus märkis, et S. Lehist on
13. juuni 2019 seisuga karistatud kriminaalkorras neljal korral, sh kelmuse ja varguste toimepanemise eest. Väärteokorras on teda karistatud seitsmel korral, sh neljal korral KarS § 218 lg 1 alusel. kohus pidas oluliseks, et arutatavad väärteod on S. Lehis toime pannud vähem kui kuu pärast eelmisi samalaadseid süütegusid. Maakohus leidis, et S. Lehise tegevuses on näha äratuntav käitumismuster: ta pakub internetiportaalides müügiks esemeid, mida ta ei oma või ei plaani müüa, võtab nende eest ettemaksu ning jätab seejärel kauba saatmata ja raha tagastamata. Kuivõrd S. Lehis on jätkanud varavastaste süütegude toimepanemist, seniseid karistuseks mõistetud rahatrahve ei ole ta aastate vältel tasunud ning ka liitkaristusena mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole teda mõjutanud uutest süütegudest hoiduma, oli maakohtu hinnangul S. Lehise karistamine arestiga ainuvõimalik. Kohus pidas põhjendatuks S. Lehise karistamist keskmisest sanktsioonimäärast mõnevõrra pikema, s.o 20-päevase arestiga. Kohus leidis, et arvestades S. Lehise üleolevat suhtumist talt petta saanu suhtes, tema tegude intensiivsust ja samalaadsete süütegude toimepanemise jätkamist, on S. Lehise süü keskmisest oluliselt suurem. Seetõttu on tema mõjutamiseks vaja kohaldada ka keskmisest määrast mõnevõrra pikemat aresti. Aresti asendamist üldkasuliku tööga ei pidanud maakohus võimalikuks. Kohus leidis, et see ei täidaks karistuse eesmärke. S. Lehis on kelmuste eest mõistetud kriminaalkaristuse asendamise 2 4-19-2497 tõttu juba täitnud üldkasuliku töö tegemise kohustust ning seda peaaegu maksimaalses võimalikus mahus, s.o 711 tundi. Kuivõrd see ei ole teda pikemaajaliselt mõjutanud ning ta on peatselt pärast eelmisi süütegusid samasugust tegevust jätkanud, puudub maakohtu hinnangul alus arvata, et aresti asendamine väikeses mahus üldkasuliku tööga omaks S. Lehise käitumisele pikemaajalist mõju. Samuti leidis maakohus, et puuduvad KarS § 66 lg-s 1 sätestatud erandlikud asjaolud, mis võimaldaks määrata S. Lehisele mõistetud aresti kandmist ositi. Kohus märkis, et isik, kes paneb pidevalt toime uusi, sh varavastaseid süütegusid, peab võimalikuks pidama, et uute väärtegude toimepanemisele võib järgneda pikemaajaline arest. Seega ei saa S. Lehisele olla üllatuseks ka asjaolu, et selline karistus võib mõjutada tema töö- või eraelu.
14. Harju Maakohtu otsuse peale esitas S. Lehis apellatsiooni, milles palus talle otsusega mõistetud arest asendada üldkasuliku tööga või määrata aresti kandmine ositi. S. Lehis selgitas, et palus maakohtult aresti asendamist üldkasuliku tööga või aresti ositi mõistmist. S. Lehise sõnul ei ole tal võimalik arestipäevi korraga kanda, kuna jääb muidu tööst ilma ja selle tulemusena võib kaotada ka elukoha. Töö tõttu ei olnud S. Lehisel enda sõnul võimalik osaleda ka maakohtu istungil. S. Lehis kinnitas, et kahetseb oma tegusid ning palus võimalust kanda arestipäevad ositi. Samuti märkis S. Lehis, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
15. Tallinna Ringkonnakohus jättis
16. juuni 2019 määrusega S. Lehise apellatsiooni käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul oli esitatud apellatsioon vastuoluline, kuivõrd sellest jäi selgusetuks, kas apellant taotleb üksnes aresti ositi kandmise võimalust või ka aresti asendamist üldkasuliku tööga. Lisaks oli S. Lehise apellatsioon allkirjastamata. Ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldas S. Lehis apellatsiooni puudused. Ta täpsustas, et taotleb aresti asendamist üldkasuliku tööga või võimaldada arestipäevade kandmist ositi.
17. Ringkonnakohus määras
18. juuni 2019 määrusega S. Lehise väärteoasja arutamiseks kohtuistungi
19. juulil 2019 kell 10.
20. Kohus tegi S. Lehisele kohtuistungist osavõtu kohustuslikuks ning märkis, et kui apellant jätab mõjuva põhjuseta ringkonnakohtu istungile ilmumata, jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni VTMS § 146 lg-le 1 ja § 126 lg-le 2 tuginedes läbi vaatamata. S. Lehis kinnitas kohtukutse kättesaamist
21. juunil 2019 e-kirja teel.
22. Ringkonnakohtu
23. juuli 2019 istungil osales menetlusalune isik S. Lehis ja kohtuvälise menetleja esindaja Roman Rubinov. S. Lehis jäi oma apellatsiooni juurde ning palus talle maakohtu otsusega mõistetud 20-päevane arest asendada üldkasuliku tööga või määrata aresti kandmine ositi. Ta selgitas kohtule, et on nüüdseks umbes poolteist kuud olnud füüsilisest isikust ettevõtja ja tegutseb pottsepana. Kuigi 3 4-19-2497 tööaega saab S. Lehis enda sõnul ise korraldada, ei ole kahekümne arestipäeva järjestikune kandmine võimalik, kuna klientidega sõlmitud lepingutes on juba paigas objektide valmimise tähtajad. Mõistetud aresti kandmisel korraga jääks objektid õigeaegselt valmimata ja sellega kaasneksid trahvid. S. Lehis märkis, et praegu on ühe objekti tähtaeg
24. august
25. Menetlusalune isik leidis, et tööülesandeid oleks tal võimalik täita tähtaegselt, kui aresti saaks ta kanda osade kaupa reedest pühapäevani. Seoses apellatsioonis taotletud üldkasuliku tööga selgitas S. Lehis vastuseks kohtu küsimustele, et oma igapäevase töö kõrvalt on tal üldkasuliku töö tegemine kindlasti võimalik. Samuti oli S. Lehis seisukohal, et kuigi tal on seljaprobleemid, saab ta teha sellist üldkasulikku tööd, mis tema tervist ei koorma. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et maakohtu otsuses selgitatud põhjustel ei ole S. Lehise aresti asendamine üldkasuliku tööga põhjendatud. Aresti ositi kandmise määramisega oli kohtuväline menetleja nõus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga ning kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada. Vaidlustamata enda süüdimõistmist KarS § 218 lg 1 järgi ja talle mõistetud karistuse pikkust, taotleb S. Lehis karistuseks mõistetud 20-päevase aresti asendamist üldkasuliku tööga või võimalust kanda aresti ositi. Oma taotlust põhjendab S. Lehis töökohustuste tähtaegse täitmise vajadusega.
27. Aresti asendamist üldkasuliku tööga ei pea ringkonnakohus põhjendatuks. Sarnaselt maakohtu ja kohtuvälise menetleja seisukohaga, leiab ka ringkonnakohus, et üldkasuliku töö määramine ei täidaks S. Lehise puhul KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärke. Kuivõrd maakohus on oma otsuses S. Lehisele karistuse mõistmisel tema arestiga karistamise kohasust üksikasjalikult põhistanud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki maakohtu argumente üle korrata. Olulisimaks asjaoluks, mis kohtukolleegiumi hinnangul näitab, et üldkasulik töö ei mõjuta S. Lehist süütegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskuulekalt käituma, on talle Harju Maakohtu
28. veebruari 2017 otsusega mõistetud karistus. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt mõisteti S. Lehis süüdi varavastastes kuritegudes ning talle mõistetud vangistus asendati 711 tunni üldkasuliku tööga. Väljavõtte kohaselt sai S. Lehisel karistus täidetud
29. aprillil
30. Kantud karistusele vaatamata jätkas S. Lehis peagi nii kuri- kui väärtegude, sh varavastaste süütegude toimepanemisega (tl. 23-25). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et üldkasulik töö seega S. Lehise käitumisele toimet ei oma ning eripreventiivset mõju võib avaldada vaid tema karistamine arestiga. Kohtukolleegiumi hinnangul on märkimist väärt, et üsna hiljuti on S. Lehis teinud üldkasulikku tööd ka väärteo toimepanemise eest, mis oli talle mõistetud 25-päevase aresti asemel (tl. 24 pöördel). 4 4-19-2497
31. Küll aga peab ringkonnakohus võimalikuks määrata, et mõistetud arest tuleb S. Lehisel ära kanda ositi. KarS § 66 lg 1 näeb ette, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Ringkonnakohtu istungil antud selgituste kohaselt mõjutaks 20 päeva aresti järjestikku kandmine negatiivselt S. Lehise töökohustuste täitmist. Kuigi S. Lehisel on füüsilisest isikust ettevõtjana võimalik oma tööaega korraldada vabamalt, tähendaks aresti korraga kandmine, et tal ei õnnestuks kinni pidada klientidega kokkulepitud tähtaegadest. See aga tähendaks omakorda lepingu rikkumisega kaasnevaid trahve. Arvestades S. Lehise istungil antud selgitusi, leiab kohtukolleegium, et 20-päevase aresti kandmine korraga selle kogupikkuses võib menetlusaluse isiku tööle ja seekaudu tema sissetulekule omada olulist negatiivset mõju. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb võimalusel sellist mõju vältida, kuivõrd see võib omada tähtsust ka süüdlase karistuse kandmise järgsele käitumisele. Kuna S. Lehise õigusvastasele käitumisele on omane just varavastaste süütegude toimepanemine, on kohtu hinnangul edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks oluline eelkõige see, et tal on seaduslik sissetulek. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et väärtegusid toime pannud isik peab arvestama sellega, et karistus võib mõjutada tema töö- või eraelu. Ringkonnakohus leiab, et väärteo kui kergema süüteo eest mõistetud karistus ei tohi olla selline, mis tooks kaasa süüdlase jaoks raskeid tagajärgi. Kuivõrd KarS § 66 lg 1 võimaldab aresti mõistmisel arvestada ka süüdlase tööalast seisundit ning KarS § 56 lg-st 1 tulenevalt on karistuse eesmärk mh mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, on S. Lehisele mõistetud aresti ositi kandmise määramine põhjendatud. Sellega oli ringkonnakohtu istungil avaldatu kohaselt nõus ka kohtuvälise menetleja esindaja. 8.
32. KarS § 66 lg 1 näeb ette, et korraga ärakantava aresti kestuse osad määrab kohus. Seejuures peab järjest kantava karistuse kestus olema vähemalt kaks päeva. S. Lehis selgitas istungil, et aresti oleks tal võimalik kanda nädalalõppudel reedest pühapäevani. Ringkonnakohtu hinnangul on S. Lehise töökorralduse kohta antud selgitusi arvestades aresti kandmine vähemalt kahe päeva kaupa põhjendatud. Eelnevast tulenevalt määrab ringkonnakohus, et S. Lehisel tuleb talle mõistetud arest ära kanda vähemalt 2-päevaste osadena. Kogu maakohtu otsusega mõistetud arest tuleb S. Lehisel ära kanda hiljemalt
33. novembriks
34. Kui arest on määratud tähtajaks kandmata, kohaldatakse S. Lehise suhtes VTMS § 205 lg 4 alusel sundtoomist.
35. Eelnevast tulenevalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 4 ja § 151 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
36. juuni 2019 otsuse osas, millega S. Lehisele mõistetud 20-päevane arest määrati tervikuna kandmisele ühe korraga. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega määrab S. Lehisele mõistetud aresti kandmine ositi. Allkirjastatud digitaalselt 5