lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Lühimenetluses Prokurör Helen Kiviloo Süüdistatav Igor Igumnov Ik: 36304140339; EV kodanik; keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: töötab XXX elukoht: XXX. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 02.01.
MS § 238 alusel vähendati 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 kuud 20 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 kuud 18 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.03.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu 27 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 kuud 15 päeva vangistust, mis
lg 1, 3 ja 4 alusel asendati 135 ÜKT tunniga, mille tegemise ajaks määrati 18 kuud. Seisuga 31.05.2018 on tehtud 86 tundi ja tegemata 49 tundi, seisuga 16.07.2018 tehtud 96 tundi ja tegemata 39 tundi. Kaitsja Advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON 1. Igor Igumnov süüdi tunnistada
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 45 (nelikümmend viis) 1 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Igor Igumnovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, so summas 300 (kolmsada) eurot.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 21.03.2017 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistusega, s.o tegemata üldkasuliku töö 39 tunniga.
lg 3 alusel määrata liitkaristuse osaks oleva üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täideviimine Harju Maakohtu 21.03.2017 otsuses sätestatud tingimustel, jättes tegemata üldkasuliku töö 39 tunni ulatuses täitmine pööramata ja vangistusega asendamata.
lg 2 alusel viiakse liitkaristuse osaks olev rahaline karistus täide iseseisvalt.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.01.2018 kuni 02.01.2018, s.o 2 (kaks) päeva, mis vastab 6 rahalise karistuse päevamäärale, lugedes lõplikuks tasumisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 24 (kakskümmend neli) päevamäära, s.o 240 (kakssada nelikümmend) eurot.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 20 (kakskümmend) euro kaupa kuus. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Igor Igumnov, 1-18-4681, rahaline karistus, ositi tasumine“. Igor Igumnovi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Igor Igumnovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 60 (kuuskümmend) eurot ja kohtumenetlusel 90 (üheksakümmend) eurot, s.o kokku menetluskulu 900 (üheksasada) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Igor Igumnov, 1-18-4681, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Igor Igumnovile tema kinnipidamise aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. CD- plaat turvakaamera videosalvestusega, mis asub kinnises ümbrikus kriminaalasja materjalide juures (tl 30), jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 2 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. 1. SÜÜDISTUSE SISU Igor Igumnovit süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, keda on 21.03.2018 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2834 süüdi mõistetud ja karistatud
lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 01.01.2018 kella 17.20 ajal viibides XXX asuvas T R kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R E F AS-ile kuuluva pudeli likööri Vana Tallinn maksumusega 5.79 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni turvatöötaja poolt. Seega Igor Igumnov pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, see on
Nagu R E F AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest (tl 2) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 01.01.2018 kella 17.20 ajal XXX asuvas T R kauplusest pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati R E F AS kuuluvat kaupa maksumusega 5,79 eurot. Seega on sedastatav, et see ese oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et pudeli äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asja äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatuga kinni 3 pidanud, siis ei oleks ta pudelit poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud ka
Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab
Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Igor Igumnov on toime pannud 1 varguse katse episoodi. Harju Maakohtu 21.03.2017 kohtuotsusest (tl 25-26) nähtub, et süüdistatavat on eelnevalt karistatust varguse katse toimepanemise eest
Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud
Kuivõrd süüdistatav peeti varguse toimepanemiselt kinni, jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena
Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Igor Igumnov pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt Igor Igumnov ei tööta, seega ei oma sissetulekut. Karistusregistri andmete kohaselt (tl 20-22) on süüdistatavat korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ning taoline käitumine viitab üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele. Samas selgitas süüdistatav, et tal on sissetulek juhutöödest, mis ei ole korrapärane, kuid keskmine sissetulek on 400 kuni 500 eurot kuus. Lisaks teatas süüdistatav, et tal on ülalpidamisel ema. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid, siis nähtub, et süüdistatav peeti kinni 01.01.2018 alkoholi varguselt ning süüdistatav oli joobes. Eelnevalt oli süüdistatavat karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Samas on süüdistatav korrektselt ja graafikujärgselt teinud asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunde ega ole rohkem toime pannud ühtegi süütegu. Arvestades ka süüdistatava kahetsust, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol ning kohus ei pea otstarbekaks karistada süüdistatavat vangistusega, mis tingiks liitkaristuse mõistmise ja ka asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö täitmisele pööramise. 4 Hinnates Igor Igumnovi süü suurust
lg 2 p 9 ning § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 1 varguse katse toimepanemist, millega püüti tekitada varalist kahju 5,79 euro ulatuses. Arvestades varastada proovitud eseme väärtust ja seda, et tegu jäi katsestaadiumisse, siis kohtu arvates Igor Igumnovi süü on hinnatav alla keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüteo jäämist katse staadiumisse ja kergendava asjaolu esinemist, siis on võimalik süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o miinimummäära lähedases määras. Harju Maakohtu 21.03.2017 otsusega on süüdistatavat karistatud
MS § 238 alusel vähendati 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 kuud 20 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 kuud 18 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.03.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu 27 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 kuud 15 päeva vangistust, mis
lg 1, 3 ja 4 alusel asendati 135 ÜKT tunniga, mille tegemise ajaks määrati 18 kuud. Seisuga 31.05.2018 oli tehtud 86 tundi ja tegemata 49 tundi ning seisuga 16.07.2018 oli tehtud 96 tundi ja tegemata 39 tundi.
lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.
lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Kuivõrd kohus ei karista süüdistatavat vangistusega, siis tuleb eelmise otsusega asendatud karistus jätta täitmisele pööramata. Kuna üks liidetavatest karistustest on rahaline karistus, siis tuleb rahaline karistus
Kuna süüdistatava kaitsja taotles rahalise karistuse tasumise määramist ositi aasta jooksul, kohaldab kohus
MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Igor Igumnovi on varem karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Lisaks on Igor Igumnov eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda 5 jäävad menetluskulud. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja rahalise karistuse tasumise kohustust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.