← Eesti

1-16-9998/32

1-16-9998 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.

  1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-16-9998 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Alissa Jarova Kaitsja Yaroslav Radziwill (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Annabel Geimoneni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Annabel Geimonen (end. Pihtjõe) (ik: 49412070216; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 10.06.
  2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
  3. Vabastada Annabel Geimonen karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 22.08.
  4. a, millest esimeseks 6 (kuueks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
  5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Annabel Geimonen katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
  6. Kohaldada Annabel Geimoneni suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
  7. Annabel Geimonenile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
  8. Annabel Geimonen vabastada määruse jõustumisel.
  9. KrMS § 180 alusel mõista Annabel Geimonenilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 75 € (seitsekümmend viis eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Annabel Geimonenile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale, Annabel Geimonenile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 23.05.
  10. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Annabel Geimoneni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Viru Maakohtu 15.11.
  11. a kohtuotsusega tunnistati Annabel Geimonen süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,5 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. KarS § 65 lg 3 ja § 74 lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks kaks aastat. Katseajaks allutati Annabel Pihtjõe kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustati teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi. Harju Maakohtu 18.10.
  12. a kohtumäärusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Annabel Geimonenile Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 15.11.
  13. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 10.10.
  14. a ja lõpp on 22.08.
  15. a. Annabel Geimoneni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud viiel korral ning vanglas viibib ta kolmandat korda. Kinnipeetavat on viiel korral karistatud varavastaste kuritegude sooritamise eest. Viimane toimepandud kuritegu sarnane eelmistega, kuid viimase kuriteo puhul lisandus valeandmete esitamine. Kuritegude ajendiks on majandusliku kasu saamine ning ka grupi mõju. Teod valdavalt ette planeeritud ning nende raskusaste jäänud samaks. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles kinnipeetav täidab talle koostatud individuaalset täitmiskava. Alates 30.10.2018 õpib ta Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi
  16. klassis ning ta on määratud tööle majandustööde abitööliseks alates 09.04.2019 kuni 14.05.
  17. Samuti on kinnipeetav läbinud
  18. a I kvartalis sotsiaalprogrammi „Võida“ kinnistavad vestlused. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, kus kinnipeetav on ka varasemalt elanud koos enda vanavanematega. Eluase on püsiv ja vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel garanteeritud töökoht. Vabanedes soovib isik olla hõivatud õppetööga ning võimalusel minna tööle. K-Raha andmetel 02.05.2019 seisuga on isikul täitmata nõudeid summas 12653,71 eurot ning vabanemisfondis on 216,42 eurot. Kinnipeetav soovib maksta võlad ära. Annabel Geimonen taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Annabel Geimoneni vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Tunnistaja M V selgitab, et süüdimõistetu on igati tore ja abivalmis isik. Ta on koguaeg tunnistaja juures elanud ning nende omavahelised suhted on head. Lubab kohtule, et kinnipeetav ei hakka enam uusi kuritegusid sooritama ning jätkab õpinguid. Ta on nüüdseks seda mõistnud, et õppida tuleb ja tal on koolis head hinded. Tunnistaja on koos abikaasaga nõus, et kinnipeetav asub nende juurde elama ja M V toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja selgitab, et kinnipeetava vabastamine tingimisi enne tähtaega ühes elektroonilise järelevalve kohaldamisega on tugev kontroll. Vanglas olles on isik täitnud aktiivselt talle koostatud täitmiskava. Ta on lõpetanud
  19. klassi ja on motiveeritud jätkama õpinguid. Isikul on vabanemisel olemas kindel elukoht ja ta sugulased on valmis teda toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Kaitsja palub kinnipeetava vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava, kaitsja ja tunnistaja arvamused, leiab, et Annabel Geimoneni võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Annabel Geimoneni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 9 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Annabel Geimoneni tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Annabel Geimonenile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on Annabel Geimonenil olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus ja kriminaalhooldusega on nõustunud ka Annabel Geimonen, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.