lg 1 ja § 121 lg 2 p 2,3 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Vladik Jovaišist süüdistatakse selles, et tema, viibides 28.11.2013 XXX asuvas korteris, tiris oma abikaasa last L P juustest ning viskas ta põrandale, mille tagajärjel L P kukkus ja murdis parema käe randmeluu. Oma tegevusega tekitas Vladik Jovaišis L P füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Samuti Vladik Jovaišis isikuna, kes on varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, eeluurimisega tuvastamata ajal ajavahemikul 01.01.2015 kuni 22.09.2015 korteris aadressil XXX lõi L P kumminuiaga vastu jalgu, tekitades L P füüsilist valu. Seega pani Vladik Jovaišis toime kehalise väärkohtlemise, s.o. teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o.
Samuti Vladik Jovaišis 16.09.2017 kl 19.50 paiku aadressil XXX muutus agressiivseks ja ähvardas oma abikaasat L J, ja nimelt: Vladik Jovaišis võttis kööginoa (tera pikkus umbes 15-20
MS § 245 sätetest on prokurör Marika Reintop, süüdistatav Vladik Jovaišis ja tema kaitsja Jugans Grossmann käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 p 2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Vladik Jovaišisele karistuseks 9 kuud vangistust;
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Kohaldades
lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud
§-s 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 21 ja 8 alusel määrata lisakohustused mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Vladik Jovaišis temale
lg 1 ja § 121 lg 2 p 2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Vladik Jovaišiselt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 750 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Vladik Jovaišiselt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 240 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 990 eurot tuleb Vladik Jovaišisel tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 82,50 eurot. Asitõend: 2 CD plaati ja 1 DVD plaat, mis asuvad kriminaalasja juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. 2 Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 2, § 64 lg 1, § 74 lg 1,3, § 75, § 78 p 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Vladik Jovaišis
lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust;
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus Vladik Jovaišise suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Vladik Jovaišis ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
§-s 75 lg-s 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Vladik Jovaišist käitumisekontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 21 alusel kohustada Vladik Jovaišist käitumisekontrolli mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 8 kohustada Vladik Jovaišist käitumisekontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Vladik Jovaišis allutada katseajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
p 1 alusel arvestada Vladik Jovaišisele määratud 2 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 23.08.2018.a. Menetluskulud Välja mõista Vladik Jovaišiselt 750 eurot sundraha ja kaitsjatasu 240 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 990 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 82,50 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Vladik Jovaišiseile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend: 2 CD plaati ja 1 DVD plaat, mis asuvad kriminaalasja juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. 3 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.