lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kostja võttis hagis esitatud nõude hagivastuses omaks, rahuldab kohus hagi ilma põhjendusteta ja mõistab kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ välja hageja I M L kasuks 400 eurot, hageja II Y K kasuks 400 eurot ja hageja III D Ka kasuks 400 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 200 eurot Rahandusministeeriumi kontole xxx viitenumbrita. Eelnimetatud kontol on viitenumbri nõue. Viitenumbrita tasutud summad tagastatakse. Tasutud summa on hagejatele tagastatud. Seega on hagejatel jäänud antud asjas nõutud riigilõiv tasumata.
lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 2 2-19-157
lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja hagejatelt solidaarselt riigilõivu 200 eurot, mis tuleb riigile tasuda 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank a/a xxx või Swedbank AS-is a/a xxx või Luminor Bank AS-is a/a xxx. Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number, millises kohtuasjas riigilõiv tasutakse ja kui maksja ei ole avalduse esitaja, siis ka hagiavalduse esitaja nimi. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda kuivõrd kostja andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Hagejad esitasid nõude kostjale 12.09.2018, hagi esitamise seisuga 04.01.2019 ei olnud kostja nende nõudele vastanud ega raha välja maksnud.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hagejate menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas riigilõiv 200 eurot. Kuivõrd hagi menetlusse võtmisel oli hagejatepoolse maksega segadus, on hagejatel praegu asjas riigilõiv tasumata ja kohus mõistab selle käesoleva lahendiga hagejatelt Eesti Vabariigi kasuks välja (vt põhjendused ülalpool). See aga ei tähenda, et vastavat kulu ei peaks menetluskulude jaotusest tulenevalt kandma kostja hagejate ees, kuivõrd nagu kohus eelpool selgitas, peavad hagejad selle kohustuse riigi ees ikkagi täitma ja kuivõrd hagejatel seega vastav kulu ikkagi on, tuleb see sama kulu omakorda kostjalt hagejate kasuks välja mõista menetluskulude kindlaksmääramise korras. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 200 eurot. 3 2-19-157
lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
/digitaalselt allkirjastatud/ Viktor Bome Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.