← Eesti

2-16-18334/16

Obsah (7)§ 187§ 150§ 430§ 445§ 168§ 163§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. Harju Maakohtu menetluses on OÜ Aberratio (hageja) hagi RLE Invest OÜ (kostja) vastu sundtäitmise täiteasjas nr 014/2016/1814 lubamatuks tunnistamise nõudes. Kohtule esitati 03.04.2019 poolte allkirjastatud kompromissileping, mis sisaldas lisaks kompromissile poolte taotlusi. Pooled sõlmisid kompromissi järgmistel tingimustel: „
  2. Hageja tunnistab kostja nõuet summas 465 000 eurot, mille alusel on kostja algatanud hageja suhtes täitemenetluse H tn 4, Tallinn asuval kinnistul olevate ühishüpoteekide realiseerimiseks (täiteasi nr 014/2016/1814).
  3. Hageja kinnitab, et hagejal ei ole vastuväiteid kostja poolt viidatud täitemenetluses esitatud nõude osas ning hageja on nõus tagatiseks olevate kinnistute (ühishüpoteegi) realiseerimisega täitemenetluse käigus kostja nõude katteks.
  4. Poolte vahel on sõlmitud seltsingulepingud objekti kohta aadressil “x”, kusjuures algselt sõlmiti seltsinguleping nr 07-2013 kostja ja LP Invest OÜ vahel, mis 01.07.2015.a. kokkuleppega lõpetati ning LP Invest OÜ andis finantseeringud üle hagejale ning kõige viimane selle objekti kohta sõlmitud leping on sõlmitud 01.07.2015 kostja ja hageja vahel ning kannab numbrit 07-
  6. Pooled lepivad kokku, et punktis 2 viidatud lepingud jäävad hageja täita ning kostja ei oma selles osas hageja suhtes mistahes nõudeid. Kostja loobub seoses punktis 2 märgitud lepingute täitmisega 2

(4)tehtud finantseeringutest (põhisummas 129 000 eurot) hageja kasuks ning ei oma selles osas hageja vastu nõudeid.
  1. Seoses kompromisslepingu sõlmimisega kohustub kostja tasuma hagejale täiendavalt 5000 eurot käesolevat kokkulepet kinnitava kohtumääruse jõustumisest 3 pangapäeva jooksul, hageja poolt näidatud arveldusarvele.
  2. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  3. Pooled lepivad kokku tsiviilasja nr 2-16-18334 lõpetamises tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lõike 1 punkti 4 alusel.
  4. Pooled taotlevad kohtult tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 lõike 2 alusel kompromissi kinnitamist ning tsiviilasja nr 2-16-18334 lõpetamist.
  5. Pooled on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevatest kompromissi kinnitamise ning menetluse lõpetamise tagajärgedest.
  6. Juhindudes

§ 150

lg 2 p 1 taotleb hageja poole riigilõivu tagastamist ning palub selle kanda K P arveldusarvele nr x.

  1. Pooled lepivad kokku lühendada käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse edasikaebamise tähtaega tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 64 lõike 2 alusel 1 (ühele) päevale.“. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3. Kuivõrd kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamisega on ära langenud kohtuistungi pidamise vajadus, tühistab kohus 04.04.2019 kohtuistungi toimumise aja. 4.

§ 445

lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus tühistab 21.12.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, sest kompromissist nähtuvalt ei ole need vajalikud kohtulahendi täitmise tagamiseks. 5.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kompromisslepingus taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja eest on menetluses tasutud riigilõivu kokku 475 eurot. Kohus määrab sellest poole (237,50 eurot) tagastamise poolte taotluses osundatud kolmandale isikule. 6.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt ei ole pooled kokku 3

(4)leppinud

§ 163lõikes 3 sätestatust erinevas menetluskulude jaotuses.

Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 7. Vastavalt

§ 661

võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaja ühe päevani. Kohus märgib lühendatud kaebetähtaja määruses. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.