) § 423 lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Pooled vaidlevad jõustunud kompromissilepingu punkti tõlgendamise üle.
lg 2 kohaselt võib täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse korral pool esitada teise poole vastu tuvastusnõude. Seda võib esitada ka juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Seega on välistatud uue sooritushagi esitamine, kuna täitedokument ei kaota ainuüksi sõnastuse erineva tõlgenduse pärast õigusjõudu. Kohus leiab, et tuleb jätta läbivaatamata C Pi hagi H Mi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. II
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Alljärgnevalt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja teostatud toimingutele täies ulatuses põhjendatud ja vajalik ajakulu 4 tundi ja 30 minutit. Lepinguline esindaja ei ole nimetatud kulusid üle paisutanud ning need on proportsioonis tsiviilasja keerukuse ning kohtule esitatud seisukohtade sisuga.
lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna kostja on selgitanud, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuga. Kohus määrab
lg 1 alusel hageja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 621.00 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest summas 621.00 eurot (koos käibemaksuga). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.